ERR teeb läheneva finaali tuules lühikesed intervjuud kõikide Eesti Laulu finalistidega. Seekord teeme tutvust Ulianaga, kes andis juba 15-aastasena Ida-Ukraina piirkondades sõdurite toetuseks heategevuskontserte.
Mis on sinu viimase aja lemmiklugu või -album?
Minu viimase aja lemmik on Raye lugu “Where Is My Husband?”. Raye töötab väga peenelt fraasimise ja kõnerütmiga, tema vokaal kõlab peaaegu nagu vestlus, kuid hoiab algusest lõpuni pinget. Emotsioon ei kasva mitte läbi valjemaks-ja-suuremaks-loogika, vaid nüansside kaudu: dünaamika, artikulatsioon ja mitmehäälsus. Mulle on väga südamelähedane, kuidas Raye ühendab iroonia ja valu ning tugevuse ja hapruse.
Mis eesootava finaali juures kõige hirmutavam tundub või mille üle kõige rohkem muretsed?
Minu lugu on väga energiline ja tantsuline, seega muretsen sellepärast, et laulmine ja liikumine oleksid ühtviisi kindlad ja loomulikud. Samas tunnen praegu, et kõik liigub omas rütmis ja usaldan protsessi.
Milline on sinu läbi aegade lemmik Eesti Laulu (või kunagise Eurolaulu) võistluslugu?
Eesti Laulu lugudest on mulle alati eriti sügavalt mõjunud Urban Symphony “Rändajad”. Kammerlik, väga täpse sisu-vormi tasakaaluga, igal detailil on tähendus. Ukraina võistluslugudest on minu jaoks eriti oluline Go_A “Shum”.
Kelle enda konkurentidest Eurovisioonile saadaksid?
Mina saadaksin Eurovisioonile Ollie. Tal on väga tugev lavaline energia ja kaasaegne kõla, mis on rahvusvahelisele publikule arusaadav. Ta on artist, kelle muusika töötab mitte ainult lokaalselt, vaid ka väljaspool Eestit.
Milline on sinu esimene Eurovisiooniga seotud mälestus?
Esimesena meenub mulle Alexander Rybaki esitus lauluga “Fairytale”. Olin tol ajal 8-aastane ja see võit jättis mulle väga sügava mulje. Laul meeldis mulle nii väga, et ümisesin seda pidevalt ja isegi palusin emal ennast viiulitundi panna. Tol hetkel tegelesin aga juba väga intensiivselt muusikaga: mängisin klaverit, laulsin ja käisin tantsimas. Seega viiuliõpe jäi tookord täitumata unistuseks.
Kas oled juba ette kujutanud Eurovisioonile pääsemist?
Muidugi olen seda ette kujutanud. Minu jaoks tähendab see eelkõige suurt vastutust esindada Eestit väärikalt. Usun, et minu laul jõuaks finaali ja saaks ka hea koha, sest selle loo sõnum on see, et ka keerulisel ajal jätkavad rahvad maailmas üksteise toetamist, aitamist ja sõprust.
Minu kujutluses on see esitus kui armastuskiri Eestile tänu kõige eest, mida see riik on mulle andnud. Siin olen saanud oma hariduse ja võimaluse realiseeruda lauljana. Soovin näidata maailmale, kui kaunis on Eesti kultuur, kui avar on selle süda ning kui loomulikult saavad põimuda kahe erineva, kuid sarnase saatusega kultuuri lood.
Milline oli sinu esimene kohtumine parmupilliga?
Minu esimene kokkupuude parmupilliga toimus Viljandis, parmupillimängu töötoas. Ma ei olnud seda instrumenti varem kunagi mänginud, kuid just see kohtumine sai lähtepunktiks loo “Rhythm of Nature” sünnile.
Milline on olnud sinu senini laulja- ja muusikukarjäär?
Lapsepõlves olin väga aktiivne, osalesin paljudel konkurssidel nii laulja kui ka pianistina, mis andis mulle hindamatu kogemuse. Teismeeas osalesin telesaates “The Voice”, kus jõudsin lahingvoorudeni, nägin suure teleprojekti telgitaguseid, osalesin muusikavideos ja esinesin koos ühe Ukraina tuntuma laulja Tina Karoliga, kes on samuti Ukrainat Eurovisioonil esindanud.
Väga oluline etapp oli ka festival “Chervona Ruta”, kus pälvisin teise preemia ning sain esineda Ukraina suurimate orkestritega, laulda unustatud Ukraina muusikat ja aidata kaasa kultuuri taaselustamisele. Just sel perioodil hakkasin ka ise aktiivselt muusikat välja andma.
Kui sõjategevus Ida-Ukrainas juba käis, kirjutasin kaks enda jaoks väga olulist sõjavastast laulu. Nendega võitsin “Chervona Ruta” festivali, mille finaal toimus Mariupolis. 2016. aastal, olles vaid 15-aastane, käisin Ida-Ukrainas nn kuumades piirkondades heategevuskontsertidega, et toetada sõdureid. See periood kujundas mind inimesena väga tugevalt.
2018. aastal kolisin Eestisse, et saada kvaliteetne muusikaharidus. Tänaseks on mul kolm diplomit, sealhulgas magistrikraad jazz-laulmises. Minu õpetajateks on olnud Eesti parimad jazz-muusikud ning tunnen uhkust, et olen nende õpilane.
Praegu tunnen, et minu elus on algamas uus peatükk koos osalemisega Eesti Laulul ja olen väga põnevil, mida see etapp mulle veel toob.