{"id":100095,"date":"2026-02-03T17:07:11","date_gmt":"2026-02-03T17:07:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100095\/"},"modified":"2026-02-03T17:07:11","modified_gmt":"2026-02-03T17:07:11","slug":"tonu-karjatse-docpointi-soovitused-boomimaa-kaksikutest-kompromissitute-rokkstaarideni-film","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100095\/","title":{"rendered":"T\u00f5nu Karjatse Docpointi soovitused: B\u00f6\u00f6mimaa kaksikutest kompromissitute rokkstaarideni | Film"},"content":{"rendered":"

Voogedastusest sarju vaadates v\u00f5ib liigagi sageli tabada end pettumas auklikuks venitatud reaalsuses. See kangas on meelelahutuslikkuse ja skrolliva vaatajaskonna huvides sedav\u00f5rd h\u00f5re, et ei kanna enam ka sarja ennast. Dokumentaalfilmidega seda ohtu pole, aines ja formaat ise juba kannavad selle eest hoolt, pealegi oskavad filmitegijad \u00fcha nutikamalt leida v\u00e4ljap\u00e4\u00e4su “r\u00e4\u00e4kivate peade” vormistusest, mis kuuluvad pigem kroonika kui autorikeskse l\u00e4henemisega dokfilmide juurde.<\/p>\n

Docpoint on selles m\u00f5ttes just vajalik filmifestival, et selle valik on hoolikalt kureeritud mujal festivalidel end aastaga juba t\u00f5endanud filmide hulgast, lisaks boonusena \u00fclevaade m\u00f5ne klassiku loomingust, nagu sel korral Tallinnasse saabuv Pirjo Honkasalo, kes on kohal nelja Eestis \u00fcles v\u00f5etud filmiga – “Mysterion” (1991), “Tanju\u0161ka ja seitse kuradit” (1993), “Tallinna tuhkatriinu” (1996) ja “Melanhoolia kolm tuba” (2004).<\/p>\n

Nende filmide v\u00e4\u00e4rtus ei ole ainult selles, et tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentalistiga, kellel on selge autoripilk, vaid ka selles, et Honkasalo k\u00e4sitleb l\u00e4bi endale l\u00e4hedaste teemade ka Eesti l\u00e4hiajalugu. Honkasalo filmid on seega nii ajastudokumendid kui ka aegumatud lood inimesest muutuvas \u00fchiskonnas.<\/p>\n

Pirjo Honkasalo film “Tallinna tuhkatriinu” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

T\u0161ehhi re\u017eiss\u00f6\u00f6rile Miro Remole Karlovy Varyst Kristallgloobuse toonud “Pigem hulluksin looduses” nihutab sotsiaalse skaala isiklikuma poole peale ja aktuaalsuse ajatumale. Remo j\u00e4lgib kaht eatut kaksikvenda, Frantat ja Ond\u0159ejd, kes elavad isekeskis kusagil B\u00f6\u00f6mimaa metsade ja m\u00e4gede vahel, kimuvad kanepit ning kasvatavad loomi.<\/p>\n

Vaataja on koos vennakestega hetkes, nende minevik j\u00f5uab filmi fragmentidena, l\u00e4bi nende endi vaimukuste ja ka teravuste, sest oma elu jagamine kaksikust vennaga ei ole just lihtne ettev\u00f5tmine, ning ka l\u00e4bi \u00fche teleuudiste l\u00f5igu, kus vennad saavad aukirja kommunistliku re\u017eiimi vastase tegevuse eest.<\/p>\n

“Pigem hulluksin looduses” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Frantat ja Ond\u0159ej elavad justkui v\u00e4ljaspool seda heitlikku aega, oma hariduse on nad saanud raamatutest ja \u00f5petuse elult. Vennakeste vabadus on koosk\u00f5las loodusega, kusjuures see ei sega neid katsetamast ka oma inimlike v\u00f5imete piiridega. Miro Remol on vedanud, sest vennakeste elu teeks filmi juba justkui iseendast, kunstilise viimistluse huvides tehtud \u00fcksikud lavastuslikud momendid on re\u017eiss\u00f6\u00f6ri pintslit\u00f5mbed, mis lisavad loole veelgi v\u00e4rvi.<\/p>\n

“Pigem hulluksin looduses” on l\u00fc\u00fcriline, sooja huumoriga tehtud, liigutav ood maaelule ja vabale hingele, autoridokumentaal, mis sobiks ka kinolevisse. Taas \u00fcks sellistest filmidest, mida soovitaks ka siis, kui festivalilt ainult \u00fcks film v\u00e4lja valida.\u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

“Kestev enneminevik” Autor\/allikas: Kaader filmist<\/p>\n

Samasuguse soovituse v\u00f5iks anda ka Iraani filmitegijate Morteza Ahmadvandi ja Firouzeh Khosrovani filmile “Kestev enneminevik”. Islamirevolutsiooni eest l\u00e4\u00e4nde p\u00f5genenud Maryam j\u00e4lgib maha j\u00e4\u00e4nud vanemaid l\u00e4bi korterisse paigaldatud valvekaamerate, p\u00fc\u00fcdes sedaviisi olla endiselt oma armsate keskel. Valvekaamera pilk on aga halastamatum, kui oskad oodata, sest ema ja isa vaikne h\u00e4\u00e4bumine j\u00f5uab sinuni otse, f\u00fc\u00fcsiline kaugus ei v\u00f5imalda ka sekkuda.<\/p>\n

“Kestev enneminevik” on film vananemisest, kodust ja armastusest. Sarnaselt oskuslikult lavastatud m\u00e4ngufilmile saab vaataja siin v\u00f5imaluse teiste elude l\u00e4bi vaadata korraks enda sisse. M\u00f5elda sellele, kui \u00fc\u00fcrike on elu ja kui v\u00e4he me j\u00f5uame olla koos nendega, keda me armastame.<\/p>\n

L\u00e4\u00e4nes tegutsevate Ahmadvandi ja Khorosvani filmil ei puudu ka poliitiline m\u00f5\u00f5de, sest just \u00fclekohtune, inim\u00f5igusi eirav re\u017eiimivahetus lahutas nii selle kui ka tuhandeid teisi perekondi. Ilmselt selle Docpointi \u00fcks kurvemaid ja ka ilusamaid filme.\u00a0<\/p>\n

“Marianne Faithfull. Broken English” Autor\/allikas: Joseph Lynn<\/p>\n

Iain Forsythi ja Jane Pollardi “Marianne Faithfull. Broken English” esilinastus mullu Veneetsia filmifestivalil. Film valmis p\u00e4rast legendaarse lauljanna ootamatut lahkumist l\u00e4inud aastal ja sisaldab ka tema viimaseks j\u00e4\u00e4nud esinemist. Forsyth ja Pollard on v\u00f5tnud eesm\u00e4rgiks tuua Marianne Faithfull v\u00e4lja Mick Jaggeri varjust, mis andekat lauljannat on kogu elu saatnud. M\u00e4nguline, pooleldi lavastatud dokumentaal koosneb intervjuudest, arhiivikaadritest ja ka filmi tarvis tehtud minikonstertitest, kus Faithfulli lugusid esitavad peale ta enda ka teised artistid nagu Beth Gibbons, Nick Cave v\u00f5i Courtney Love.<\/p>\n

Filmi raamib fiktiivne M\u00e4luinstituut, arhiiv, mida juhib Tilda Swintoni m\u00e4ngitud tegelaskuju. M\u00e4luinsitutsiooni h\u00e4marustest ilmuvadki v\u00e4lja omaette kihistused, arhiivikastid, folder’id, mille kaudu Faithfulli r\u00e4\u00e4kimata lood vaatajani tuuakse. Forsyth ja Pollard laiendavad pilti Marianne’ist ja purustavad m\u00fc\u00fcte, mida k\u00f5mujanuline meedia temast 1970. aastatel l\u00f5i. Infok\u00fclluse juures on Forsythi ja Pollardi film pidu silmadele, sest nende arvukates videotes ning kunstiprojektides lihvitud stilistika p\u00e4\u00e4seb selles filmis eriti k\u00fcpselt m\u00f5jule.\u00a0<\/p>\n

Steve Harris ja Paul Di’Anno Autor\/allikas: Docpoint<\/p>\n

Wes Orshoski “Di’Anno. Iron Maideni kadunud laulja” on aga hoopis toorem t\u00fckk. See on f\u00e4nnifilm, mis ei halasta ei vaatajale ega ka oma filmitavale subjektile. Orshoski soov on olnud tuua ajaloo h\u00e4marustest v\u00e4lja hevilegend, Iron Maideni esimesel kahel albumil kaasa teinud Paul Di’Anno. Orshoski j\u00f5uab Di’Annoni siis, kui mees on ratastoolis, kaugelearenenud artriidiga, pahuksis maailma ja iseendaga, kuid endiselt t\u00e4is indu end muusikas teostada.<\/p>\n

Dokumentaalkaadrid Iron Maideni esimestest esinemistest vahelduvad intervjuukatketega, kus Di’Anno olulisusest r\u00e4\u00e4givad mitmed temast innustust saanud lauljad nagu James Hetfield Metallicast v\u00f5i Gene Simmons Kissist. L\u00e4bivaks ajaliseks jooneks ongi Di’Anno arenev haigus.<\/p>\n

Nii nagu Di’Anno oli kompromissitu ja m\u00e4ssumeelne oma esinemistes, on kompromissitu ka temast r\u00e4\u00e4kiv film. Haigusloos ei v\u00e4ldi kaamera ka operatsioonikaadreid, millele Orshoski otsib kunstilist tuge Di’Anno ennastsalgavast ratastoolis esinemisest kontserdilaval.<\/p>\n

“Di’Anno. Iron Maideni kadunud laulja” ei ole film niiv\u00f5rd muusikat\u00f6\u00f6stusest, kuiv\u00f5rd k\u00e4sitlus \u00fche rokkartisti paindumatust iseloomust. T\u00fclli j\u00f5uab Di’Anno minna isegi filmi tegijatega. Seda filmi soovitaks eelk\u00f5ige Iron Maideni f\u00e4nnidele, kes tahavad rohkem teada oma lemmikb\u00e4ndi varjatud ajaloost.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Voogedastusest sarju vaadates v\u00f5ib liigagi sageli tabada end pettumas auklikuks venitatud reaalsuses. See kangas on meelelahutuslikkuse ja skrolliva…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100096,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[39228,47953,3925,33065,37,33,35,173,34,36,48136,140,48137],"class_list":{"0":"post-100095","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-docpoint","9":"tag-docpoint-2026","10":"tag-dokumentaalfilm","11":"tag-dokumentaalfilmid","12":"tag-ee","13":"tag-eesti","14":"tag-eesti-keel","15":"tag-entertainment","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-marianne-faithfull","19":"tag-meelelahutus","20":"tag-paul-dianno"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116007799713373471","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100095","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100095"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100095\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100096"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100095"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100095"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100095"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}