Vahepeal mitme riigi kooliprogrammist v\u00e4lja roogitud n\u00f5ue kirjutada k\u00e4sitsi on saanud uue elu. Uuringud osutavad, et muudatus soosib laste arengut. K\u00e4sitsi kirjutades hakkavad lastel ajus t\u00f6\u00f6le \u00f5ppimise ja m\u00e4luga seotud piirkonnad, mis klaviatuuril tippides samav\u00f5rd ei aktiveeru.<\/p>\n
Oskus k\u00e4sitsi kirjutada on maailmas taas au sisse t\u00f5usmas. Vahepeal loobusid riigid nagu Soome, \u0160veits ja USA klassikalise \u00fchendatud t\u00e4htedega ehk siduskirja kasutamise n\u00f5udest, sest koolides kasutatakse \u00fcha enam digitaalset \u00f5pivara, vahendab Nature News<\/a>.<\/p>\n N\u00fc\u00fcd t\u00f5i \u00fche viimase n\u00e4itena New Jersey osariik USA-s siduskirja koolitundi taas tagasi, n\u00f5udes, et koolid \u00f5petaksid seda 8\u201311-aastastele lastele. Sarnane n\u00f5ue on viimasel k\u00fcmnendil naasnud paarik\u00fcmne osariigi kooliprogrammi. Teisalt ei lakanud kirjat\u00e4htede \u00f5petamine n\u00e4iteks Prantsusmaal ja Brasiilias kunagi.<\/p>\n Uuringutest on teada, et v\u00f5rreldes arvutis tippimisega peab aju k\u00e4sitsi kirjutades rohkem\u00a0 pingutama ja on seega stimuleerivam. Siduskirja eeliseid lahku kirjutatud tr\u00fckit\u00e4htede ees on aga v\u00e4hem uuritud. Ajakiri Nature k\u00fcsis neuro- ja haridusteadlastelt, kas sidusa k\u00e4ekirjaga v\u00f5i \u00fcle\u00fcldse k\u00e4sitsi kirjutamine v\u00f5iks aidata lastel p\u00e4riselt paremini \u00f5ppida.<\/p>\n K\u00e4sitsi kirjutav aju<\/p>\n Indiana \u00dclikooli arengu-neuroteadlase Karin Harman Jamesi s\u00f5nul kaotati sidusas kirjas kirjutamise n\u00f5ue 2010. aastal. Sestap v\u00f5ib kohata t\u00e4nap\u00e4eval ameeriklasi, kes klassikalist k\u00e4ekirja ei oskagi.\u00a0<\/p>\n James on uurinud k\u00e4ekirja ja selle m\u00f5ju laste motoorsete oskuste arengule alates 2004. aastast. \u00dches oma uuringus<\/a> \u00f5petas tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm kas k\u00e4sitsi kirjutamist v\u00f5i klaviatuuril tippimist lastele, kes veel lugeda ei osanud. Hiljem tegid nad laste ajudest funktsionaalse magnetresontantstomograafiga (fMRT) \u00fclesv\u00f5tteid samal ajal, kui lastele n\u00e4idati kirjat\u00e4hti kujutavaid pilte. T\u00f6\u00f6r\u00fchm leidis, et k\u00e4sitsi kirjutama \u00f5ppinud lastel hakkasid ajus t\u00f6\u00f6le samad piirkonnad, mis t\u00e4iskasvanutel lugedes. Ainult klaviatuuril tippimist \u00f5ppinud lastel ajust niisugust aktiivsust n\u00e4ha polnud.<\/p>\n Toonane leid ja teised k\u00e4itumiskatsed viitasid, et k\u00e4sitsi kirjutades paraneb laste v\u00f5ime t\u00e4hti ja numbreid \u00e4ra tunda. Jamesi hinnangul oli leid k\u00fcllaltki ootusp\u00e4rane, sest teadaolevalt on peenmotoorika oskused lastele erinevate oskuste arenguks olulised.<\/p>\n Norra Tehnoloogia\u00fclikooli neuroteadlane Audrey van der Meer v\u00f5rdles kolleegidega samuti k\u00e4sitsi kirjutavate ja klaviatuuri kl\u00f5bistavate laste ajuaktiivsust. Nemad palusid lastel kanda peas elektroodide v\u00f5rku ja samal ajal kas k\u00e4sitsi kirjutada v\u00f5i tippida. Selgus<\/a>, et k\u00e4sitsi kirjutades ajal oli aju\u00a0 \u00f5pi- ja m\u00e4lukeskuste l\u00e4hedal aktiivsem, samas kui klaviatuuril tippides laenglesid need piirkonnad m\u00e4rksa v\u00e4hem.<\/p>\n Van der Meeri s\u00f5nul r\u00f5hutab tema uuringu tulemus, kuiv\u00f5rd oluline on k\u00e4sitsi kirjutamine laste arengule. Ta selgitas, et k\u00e4sitsi kirjutades peab inimene moodustama k\u00e4ega keerukaid mustreid, samas kui tippimine on s\u00f5rmeliigutusena v\u00e4ga lihtne.\u00a0<\/p>\n Norras on osa koole muutunud t\u00e4iesti digitaalseks. See t\u00e4hendab, et kuue-aastased lapsed \u00f5pivad esimesest koolip\u00e4evast peale lugema ja kirjutama tahvelarvutis. Van der Meer ja kolleegid soovitavad aga, et Norra valitsus k\u00e4sitsi kirjutamise n\u00f5ude koolides ennistaks.<\/p>\n Kaldkiri versus tr\u00fckit\u00e4hed<\/p>\n Washingtoni \u00dclikooli endine haridusteadlane ja kliiniline ps\u00fchholoog Virginia Berninger uuris k\u00e4sitsi kirjutamist pea 30 aastat. Sealhulgas huvitas teda k\u00fcsimus, mis vanuses peaks lastele \u00f5petama sidusaid kirja- ja millal tr\u00fckit\u00e4hti.<\/p>\n Koos kolleegidega j\u00e4reldas ta oma uuringutes<\/a>, et eelise annab see, kui \u00f5ppida esimeses ja teises klassis \u00e4ra esmalt tr\u00fckit\u00e4hed. Arvestades, et pea kogu laste lugemisvara on mingit sorti tr\u00fckit\u00e4htedes, on see Berningeris s\u00f5nul ka loogiline. Seej\u00e4rel<\/a> oleks lastel aga kasulik \u00f5ppida \u00e4ra ka sidus kaldkiri. Alates neljandast klassist andis see lastele nii \u00f5igekirjas kui ka kirjutamiskiiruses eelise.<\/p>\n