{"id":100223,"date":"2026-02-03T21:03:14","date_gmt":"2026-02-03T21:03:14","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100223\/"},"modified":"2026-02-03T21:03:14","modified_gmt":"2026-02-03T21:03:14","slug":"teadlastel-pole-uksmeelt-kuidas-korvata-lastele-kuluv-600-eurot-kuus-peredele-eesti-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100223\/","title":{"rendered":"Teadlastel pole \u00fcksmeelt, kuidas korvata lastele kuluv 600 eurot kuus peredele | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Sotsiaalministeeriumi andmetel on laste \u00fclalpidamise keskmine kulu vanematele Eestis 2025. aastal 564,62 eurot kuus lapse kohta, mis h\u00f5lmab toidu, riiete, jalan\u00f5ude, eluaseme, transpordi, side, vaba aja, huvihariduse ja muid otseseid kulusid.<\/p>\n<p>Kui arvestada neist kuludest maha peredele makstav lapsetoetus ja lasterikka pere toetus, j\u00e4\u00e4b vanemate kantavaks kuluks v\u00f5imalikku mastaabis\u00e4\u00e4stu arvestamata \u00fche lapsega peres 484 eurot kuus, kahe lapsega peres 969 eurot kuus, kolme lapsega peres 983 eurot kuus, nelja lapsega peres 1448 eurot kuus ja suuremates peredes vastavalt veel rohkem.<\/p>\n<p>Arvutusk\u00e4ik p\u00f5hineb Tartu \u00fclikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisorsi <a href=\"https:\/\/www.justdigi.ee\/sites\/default\/files\/documents\/2021-07\/Lapse%20vajadusp%C3%B5hine%20miinimumelatis%2C%20uuringu%20l%C3%B5pparuanne.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">uuringu<\/a> &#8220;Lapse vajadusp\u00f5hise miinimumelatise anal\u00fc\u00fcs&#8221; l\u00f5pparuandel, mille tellis eelmise k\u00fcmnendi l\u00f5pus justiitsministeerium. 2019. aasta lapse kasvatamise igakuiseks keskmiseks kuluks arvutati 388 eurot.<\/p>\n<p>Uuringu konsultant, Tartu \u00fclikooli emeriitprofessor, rahvastiku- ja statistikateadlane Ene-Margit Tiit \u00fctles, et uuringu juures tuginesid teadlased suurel m\u00e4\u00e4ral leibkonna eelarve uuringutele, kus oli vaadeldud eri t\u00fc\u00fcpi ja erineva koosseisuga leibkondi. &#8220;Meie \u00fclesanne oli nendest andmetest v\u00e4lja selgitada see osa, mis on seotud laste kulutustega,&#8221; s\u00f5nas Tiit.<\/p>\n<p>Tegemist oli Tiidu s\u00f5nul metoodiliselt \u00fcsna keerulise k\u00fcsimusega, sest paljud kulud on leibkonnas \u00fchised: kuidas jagada n\u00e4iteks k\u00fctet, valgustust v\u00f5i elamispinda lapse ja t\u00e4iskasvanu vahel. Et j\u00f5uda v\u00f5imalikult t\u00e4pse tulemuseni, kasutasid teadlased selleks rahvusvaheliselt tunnustatud skaalasid ja meetodeid.<\/p>\n<p>&#8220;Kindlasti on see oluline selleks, et sihip\u00e4raselt toetada neid leibkondi, kus eluj\u00e4rg on kehvapoolne. Selles m\u00f5ttes ma kujutan ette, et see on sotsiaalministeeriumi jaoks kahtlemata vajalik teadmine,&#8221; lausus Tiit.<\/p>\n<p>Tiit peab v\u00e4ga oluliseks just nimelt seda, et toetus oleks teenusep\u00f5hine, mitte rahaline.<\/p>\n<p>&#8220;Rahaline toetus ei j\u00f5ua \u00fcldjuhul alati otseselt lapseni ja seda t\u00f5siasja olen ma igal pool r\u00f5hutanud. Tegelikult on peredele palju olulisem see, et riik oleks lapses\u00f5bralik ja n\u00e4htav paljude teenuste kaudu. Lihtsalt mingisuguse rahanutsaku andmine peredele \u00fcldjuhul soovitavat eesm\u00e4rki ei teeni,&#8221; s\u00f5nas teadlane.<\/p>\n<p>&#8220;N\u00e4iteks lastetoetus v\u00f5i kolme lapse toetus on otse perele suunatud raha, aga mitte otse lapsele suunatud raha. Raha, mis l\u00e4heb lapse trenni v\u00f5i huviringi toetuseks, on otse lapsele suunatud. Perele antud raha v\u00f5ib aga minna muude vajalike eelarve aukude katteks v\u00f5i teistele pereliikmetele \u2013 see ei ole otse lapsele suunatud,&#8221; selgitas Tiit.<\/p>\n<p>Tiidu s\u00f5nul kipuvad poliitikud keskenduma n\u00e4htavamatele toetustele ja seda toetust, mis l\u00e4heb teenusteks, on m\u00e4rksa raskem reklaamida.<\/p>\n<p>&#8220;Poliitikutele on k\u00fcsimus selles, mis on lihtsam. Ilmselt on palju lihtsam jagada raha, kui korraldada mitmesuguseid teenuseid. Olgu selleks huvikoolid v\u00f5i isegi koolil\u00f5una \u2013 teenuste korraldamine n\u00f5uab poliitikutelt palju rohkem energiat ja seda on neil ka raskem v\u00e4lja pakkuda kui seda, et toetame peresid nii ja nii mitme euroga,&#8221; lausus Tiit.<\/p>\n<p>Tiit lisas, et suur osa poliitikuid ei m\u00f5tlegi sellele, mis on peredele soodsam, vaid m\u00f5tlevad pigem sellele, kuidas saaks end lihtsamini reklaamida ja \u00f6elda: &#8220;Oi, meie maksame peredele nii palju toetust.&#8221;<\/p>\n<p>Gortfelder: peretoetuste m\u00f5ju s\u00fcndimusele alahinnatakse<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/arvamus.delfi.ee\/artikkel\/120433223\/demograaf-mark-gortfelder-unustame-populaarsed-muudid-need-pole-paris-pohjused-miks-lapsi-ei-saada\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Delfisse esmasp\u00e4eval arvamusloo<\/a> kirjutanud Tallinna \u00fclikooli rahvastikuteadlane Mark Gortfelder kasutas eelmise aasta lapse kasvatamise keskmise kulu summat n\u00e4itlikustamaks, et lapse kasvatamine on k\u00fcllaltki kallis, ja tema hinnangul m\u00e4ngib lapse kasvatamise kulukus olulist rolli t\u00e4nase madala s\u00fcndimuse p\u00f5hjuste hulgas.<\/p>\n<p>&#8220;Minu r\u00f5huasetus selgitas, et lapsele kuluv igakuine kulu, mis on umbes 564,62 eurot kuus \u2013 natuke v\u00e4hem, kui toetused arvesse v\u00f5tta \u2013 on ikkagi suur summa. See kumuleerub ja \u00fche lapse kasvatuskulu on kokku \u00fcle 100 000 euro. T\u00e4nap\u00e4eva madala s\u00fcndimuse juures on see \u00fcks oluline aspekt. See kulu on olemas ja see ei v\u00f5imalda inimestel alati elada ja teenuseid osta nii, nagu nad p\u00e4riselt tahaksid,&#8221; lausus Gortfelder.<\/p>\n<p>Gortfelderi hinnangul ei v\u00f5ta ei avalikkus ega poliitikud rahalist argumenti piisava t\u00f5sidusega.<\/p>\n<p>&#8220;Ma ei \u00fctle, et see summa n\u00fc\u00fcd k\u00f5ike seletab, aga toon selle lihtsalt v\u00e4lja. Eriti kui m\u00f5tleme viimastele aastatele Eestis, kus majanduskriis on kulude t\u00f5usu t\u00f5ttu selgelt olemas, on mulle eriti imelik, et majanduslikku argumenti n\u00f5ndaviisi allapoole seatakse,&#8221; lausus Gortfelder.<\/p>\n<p>Toetuste ja teenuste vastandamist Gortfelder \u00f5igeks ei pea ja nimetab seda rumalaks.<\/p>\n<p>&#8220;Mis need teenused siis on, millest r\u00e4\u00e4gitakse. Liberaalsed erakonnad, kes on meil koalitsioone moodustanud, on pidevalt \u00f6elnud, et teenused on t\u00e4htsad, aga \u00fchtegi teenust nad ise esile pole toonud, mida t\u00e4pselt oleks vaja juurde teha,&#8221; lausus Gortfelder.<\/p>\n<p>&#8220;Kunagi oli Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal idee eraldada mingi osa toetustest huvihariduse jaoks. See v\u00f5ib olla \u00fcks lahendus. Lahendus v\u00f5ib olla ka see, et huvihariduse omandamist ei toetata mitte ainult l\u00e4bi toetuse, vaid t\u00f5stetakse riiklikku toetust otse huvihariduse pakkujatele. Viimastel aastatel on seda erakondade juhtimisel aga hoopis k\u00e4rbitud,&#8221; selgitas Gortfelder.<\/p>\n<p>Gortfelder r\u00f5hutas, et laste kasvatamine on v\u00e4ga oluline kulu ja seda ei tohi madala s\u00fcndimuse p\u00f5hjusena alahinnata.<\/p>\n<p>&#8220;Ajalooliselt oli laste kasvatamine perekonnale kasulik nii majanduslikult kui ka sotsiaalhoolekande m\u00f5ttes. Moodne \u00fchiskond on seda muutnud: p\u00f5hiline on n\u00fc\u00fcd inimeste sisemine soov ning see on \u00fcks p\u00f5hjus, miks lapsi s\u00fcnnib v\u00e4hem \u2013 see on kokkuv\u00f5ttes ikkagi oluline kulu,&#8221; lausus Gortfelder.<\/p>\n<p>Konkreetset poliitikasoovitust ei taha Gortfelder anda. &#8220;Olen t\u00e4iesti avatud sotsiaaldemokraatlikule l\u00e4henemisele, mida ma juba kirjeldasin. Kui r\u00e4\u00e4gime praegusest madalast s\u00fcndimusest, siis m\u00f5ne aasta p\u00e4rast j\u00f5uame olukorda, kus huvihariduses tekib struktuurne t\u00f6\u00f6puudus, sest lapsi ei tule peale. Mul ei ole midagi selle vastu, kui huviharidust rohkem toetada,&#8221; lausus teadlane. Ka teenuste toetamine v\u00e4hendaks laste lapsevanemate kulu laste kasvatamisele, m\u00e4rkis teadlane.<\/p>\n<p>Gortfelder on seisukohal, et kui rahaliste peretoetuste v\u00f5imalikku positiivset m\u00f5ju alahinnatakse, \u00fclehinnatakse teisi tegureid, nagu n\u00e4iteks k\u00e4ttesaadav lastehoid, lapsevanemlust soodustav t\u00f6\u00f6keskkond, \u00fchiskonna peres\u00f5bralikkus ja linnakeskkonna disain.<\/p>\n<p>&#8220;Lastehoiu probleemid on pigem piirkondlikud. Laiemalt ei saa \u00f6elda, et meil oleks lasteaedade k\u00e4ttesaadavusega suuri probleeme. Pigem saame arutada, miks on lasteaiatasud nii erinevad ja miks m\u00f5nes kohas ei saa kohta kodu l\u00e4hedale. Artikli eesm\u00e4rk on aga v\u00e4lja tuua, et selle m\u00f5ju \u00fclehinnatakse,&#8221; s\u00f5nas ta.<\/p>\n<p>Paindliku palgat\u00f6\u00f6 olemasolu on Gortfelderi s\u00f5nul hea, kuid ta viitab, et uuringutes on k\u00fcsitud inimestelt t\u00f6\u00f6 ja pereelu konflikti kohta ning sealt ei leia Gortfelderi s\u00f5nul v\u00e4ga suurt protsenti inimesi, kes tunneksid, et see konflikt on v\u00e4ga oluline.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcldiselt on t\u00f6\u00f6 ja pereelu \u00fchildamine t\u00e4nap\u00e4eval lihtsam kui paark\u00fcmmend aastat tagasi, mil kellast kellani t\u00f6\u00f6 oli levinum,&#8221; s\u00f5nas Gortfelder.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sotsiaalministeeriumi andmetel on laste \u00fclalpidamise keskmine kulu vanematele Eestis 2025. aastal 564,62 eurot kuus lapse kohta, mis h\u00f5lmab&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":99145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,20592,34,36,31,32,21,47840,28,29,16420,47838,19,47841,47839,11298,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-100223","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-ene-margit-tiit","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-lapse-kasvatamise-keskmine-kulu","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-mark-gortfelder","tag-miinimumelatis","tag-news","tag-paljulapselise-pere-toetus","tag-peretoetus","tag-peretoetused","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116008727501841449","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100223","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100223"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100223\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/99145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100223"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100223"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100223"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}