{"id":100453,"date":"2026-02-04T08:02:20","date_gmt":"2026-02-04T08:02:20","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100453\/"},"modified":"2026-02-04T08:02:20","modified_gmt":"2026-02-04T08:02:20","slug":"ohusaaste-katte-sattunud-sipelgaid-ei-lasta-enam-pessa-sisse-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100453\/","title":{"rendered":"\u00d5husaaste k\u00e4tte sattunud sipelgaid ei lasta enam pessa sisse | Keskkond"},"content":{"rendered":"<p>Kui sipelgas naaseb pikalt ja v\u00e4sitavalt korjeretkelt kodupessa, siis viimane asi, mida ta sooviks, on see, et kaassipelgad teda enam pessa sisse ei laseks \u2014 nagu oleks ta rohutirts, kes on suvi l\u00e4bi ainult trallitanud ja mitte t\u00f6\u00f6d teinud.<\/p>\n<p>Kuid just nii hullusti v\u00f5ib sipelgaga juhtuda siis, kui ta on oma retkel sattunud l\u00e4bima tugeva \u00f5husaastega piirkonda.<\/p>\n<p>Saksa teadlased on tuvastanud, et \u00f5husaasteained, eriti osoon, muudavad sipelgate l\u00f5hnaprofiili, mille j\u00e4rgi teda omade juures peaks \u00e4ra tuntama.<\/p>\n<p>Markus Knaden Jenas asuvast Max Plancki Keemilise \u00d6koloogia Instituudist ja ta kolleegid tegid katseid kuue sipelgaliigiga.<\/p>\n<p>Viie puhul neist \u00f5nnestus n\u00e4idata, et pesakaaslased ei tundnud osooniga kokku puutunud isendeid enam \u00e4ra. Neid r\u00fcnnati nagu vaenlasi.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Knaden ja kaasautorid kirjutavad Ameerika \u00dchendriikide teadusakadeemia <a href=\"https:\/\/www.pnas.org\/doi\/10.1073\/pnas.2520139123\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">toimetistes<\/a>, et p\u00f5hjuseks on orgaaniliste ainete alkeenide ehitus, mis on aldis osooni m\u00f5jul muutuma.<\/p>\n<p>Alkeenide molekulis esineb v\u00e4hemalt kahe s\u00fcsinikuaatomi vahel kaksikside, mida osoon kipub h\u00e4vitama. Ja kuigi alkeenidel on sipelgate l\u00f5hnabuketis ainult v\u00e4ike osa, v\u00f5ib sidemeh\u00e4vingust ometi piisata, et l\u00f5hnakood tervikuna muutuks.<\/p>\n<p>Oma katsetes asetasid teadlased sipelgad paarik\u00fcmneks minutiks \u00f5hu k\u00e4tte, milles sisaldus osooni sada osa miljardi kohta. Ses koguses on osooni suvisel ajal enam saastatud piirkondades tihti m\u00f5\u00f5detudki.<\/p>\n<p>Teadlastel \u00f5nnestus termodesorptiivse gaastomograafia meetodil ka n\u00e4idata, et korralike kaksiksidemetega alkeenide hulk sipelgate kehapinnal t\u00f5epoolest v\u00e4henes. See oli peen m\u00f5\u00f5tmine, sest alkeenide hulk oli juba alguses kaduvv\u00e4ike.<\/p>\n<p>L\u00f5viosa l\u00f5hnaainetest moodustavad osooni suhtes stabiilsed alkaanid, millel s\u00fcsinike vahel osooni jaoks nii ahvatlevat kaksiksidet ei ole.<\/p>\n<p>\u00dcks sipelgaliik kuuest, mille esindajad osooni k\u00e4es olnud kaaslaste suhtes agressiivsust ei n\u00e4idanud, ongi teadlaste s\u00f5nul natuke isesuguse elukorraldusega ja nende k\u00e4itumine on ka \u00fcldse v\u00e4hem agressiivne.<\/p>\n<p>Kuid \u00fcldiselt tundub, et kui inimene \u00f5hku saastab, siis v\u00f5ib sel sipelgate elule olla seniteadmata, kuid olulisi tagaj\u00e4rgi. Aga putukate arvukus on maailmas juba niigi alla k\u00e4inud.<\/p>\n<p>Pildil on katseklaasis sipelgas Messor barbarus teel gaaskromatograafi. <\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui sipelgas naaseb pikalt ja v\u00e4sitavalt korjeretkelt kodupessa, siis viimane asi, mida ta sooviks, on see, et kaassipelgad&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100454,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[48275,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,48274,28,29,12396,19,6844,28168,25,48273,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-100453","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-alkeen","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-kood","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-lohn","23":"tag-news","24":"tag-ohusaaste","25":"tag-osoon","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-sipelgad","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116011318953337204","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100453","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100453"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100453\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100453"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100453"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100453"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}