Ehkki t\u00e4navune jaanuar oli Eestis viimase veerandsajandi \u00fcks k\u00fclmemaid, soojeneb kliima omasoodu edasi. Tartu \u00dclikooli kliimaf\u00fc\u00fcsika professor Velle Toll selgitab, miks ilm p\u00e4rast sooja detsembrit j\u00e4rsult jahenes ning milliseks kujunevad Eesti talved tulevikus.<\/p>\n
Keskkonnaagentuuri andmetel oli t\u00e4navune jaanuar viimase 25 aasta \u00fcks kargemaid, mil Eesti keskmine \u00f5hutemperatuur langes -7,8 \u00b0C kraadini. K\u00fclmem oli vaid 2010. aastal. Jaanuarile eelnes aga kontrastselt detsember, mis platseerus pikas vaatlusreas sooja poolest kuuendale-seitsmendale kohale. Sarnane muster, kus arktiline \u00f5humass tungis kaugele l\u00f5unasse, valitses aasta alguses ka mujal p\u00f5hjapoolkeral, tekitades Ameerika \u00dchendriikides ulatuslikke lumetorme.<\/p>\n
See tekitab k\u00fcsimuse: kas ja kuidas sobituvad ekstreemsed k\u00fclmalained \u00fcleilmse soojenemisega samale pildile?<\/p>\n
Lekkiv polaarp\u00f6\u00f6ris<\/p>\n
Jaanuarikuist k\u00e4redat pakast p\u00f5hjustas atmosf\u00e4\u00e4rin\u00e4htus, mida tuntakse polaarp\u00f6\u00f6rise n\u00f5rgenemisena. Tavaliselt hoiab tugev polaarp\u00f6\u00f6ris k\u00fclma \u00f5humassi Arktika kohal vangis. “Meil oli soe detsember ja sellele j\u00e4rgnes j\u00e4rsk jahenemine, kui arktiline \u00f5humass m\u00f5jule p\u00e4\u00e4ses,” selgitas Velle Toll. “Selle taga on polaarp\u00f6\u00f6rise n\u00f5rgenemine \u2013 k\u00fclm \u00f5humass, mis p\u00fcsib tavaliselt Arktika \u00fcmbruses, j\u00f5uab siis madalamatele laiuskraadidele,” lisas ta.\u00a0<\/p>\n
Professori s\u00f5nul on juhtunu tavap\u00e4rane ning tegu on osaga looduslikust varieeruvusest. “Iga k\u00fcmne aasta jooksul leidub aastaid, mil see juhtub. Nii et meil on sel aastal lihtsalt korralik talv,” m\u00e4rkis Toll.<\/p>\n
\u00dcks levinumaid eksiarvamusi on, et kohalik pakane t\u00f5estab kliimasoojenemise petlikkust. Kliimas\u00fcsteem on aga \u00fcleilmne ja tasakaalustatud \u2013 kui \u00fches piirkonnas on erakordselt k\u00fclm, on sageli teisal tavatult soe.<\/p>\n
“See konkreetne k\u00fclmalaine ei ole otseselt m\u00e4rk kliimasoojenemisest. Kui vaadata aga globaalset pilti, siis viimane aasta oli ligi 1,5 kraadi v\u00f5rra soojem kui t\u00f6\u00f6stuseelne keskmine,” selgitas Toll, lisades: “Samal ajal, kui Ameerikas ja Euroopas oli k\u00fclm, oli Gr\u00f6\u00f6nimaal teatud piirkondades k\u00fcmme kuni kaksk\u00fcmmend kraadi keskmisest soojem.”<\/p>\n
Lumine orkaan<\/p>\n
USA-s r\u00e4\u00e4giti jaanuaris palju nn pommts\u00fcklonitest \u2013 kiiresti tugevnevatest tormidest, millega kaasnevad suured lumesajud. F\u00fc\u00fcsikaliselt on protsess sarnane nii Ameerikas kui ka Euroopas: tormid saavad oma energia temperatuurikontrastidest.<\/p>\n
“K\u00fclm \u00f5humass ulatub mandri kohale, ja seal, kus k\u00fclm ja soe \u00f5humass kokku saavad \u2013 k\u00fclm on kuiv ja soe niiske \u2013 tekivadki tugevad sademed ja tormid,” kirjeldas Toll protsessi f\u00fc\u00fcsikalist olemust: “\u00dchelt poolt on see tingitud veeauru kondenseerumisest soojas \u00f5humassis, teisalt annab tugev temperatuurikontrast nende kahe \u00f5humassi vahel energiat.”<\/p>\n
Kuigi Ameerika ja Euroopa geograafia on erinev \u2013 \u00fcht m\u00f5jutab Vaikne, teist Atlandi ookean, on atmosf\u00e4\u00e4ritsirkulatsiooni p\u00f5him\u00f5tted laias laastus samad. Ka Eestis vahelduvad talvel madal- ja k\u00f5rgr\u00f5hkkonnad, tuues kord sulailma, kord paukuva pakase.<\/p>\n
Tulevikuvaade<\/p>\n
Kliimamudelid ja m\u00f5\u00f5tmisandmed kinnitavad \u00fcheselt: kuigi k\u00fclmalaineid esineb ka tulevikus, j\u00e4\u00e4b neid j\u00e4rjest v\u00e4hemaks. Kuumalained ja paduvihmad on seevastu sagenenud ja tugevnenud. “K\u00fclmalainete puhul on vastupidi: need on n\u00f5rgenenud ja neid on v\u00e4hem. Seda n\u00e4itavad kliimamudelid, meie f\u00fc\u00fcsikaline arusaam ning m\u00f5\u00f5tmistulemused. N\u00e4iteks lumikatte kestus on j\u00e4rjest v\u00e4henenud,” nentis professor.<\/p>\n
Trend on juba praegu selgelt tajutav. Tolli s\u00f5nul on lumikatte kestus v\u00f5rreldes eelmise sajandi esimese poolega v\u00e4henenud piirkonniti juba n\u00e4dala kuni kuu v\u00f5rra.<\/p>\n
Siiski hoiatas teadlane, et kliima soojenedes ei kao talv t\u00e4ielikult \u00e4ra. “Neid lihtsalt esineb harvemini. Pakast tuleb siiski ette ja meie infrastruktuur peab olema valmis selleks, et ka soojemas kliimas v\u00f5ib esineda v\u00e4ga k\u00fclma ilma,” r\u00f5hutas Toll.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki t\u00e4navune jaanuar oli Eestis viimase veerandsajandi \u00fcks k\u00fclmemaid, soojeneb kliima omasoodu edasi. Tartu \u00dclikooli kliimaf\u00fc\u00fcsika professor Velle…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100511,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,668,304,4326,4330,2354,28,29,45933,19,25,2424,23,24,22,48311,20,25324,30],"class_list":["post-100510","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ilm","tag-keskkond","tag-kliima","tag-kliima-soojenemine","tag-kliimamuutused","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meteoroloogia","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uleilmne-soojenemine","tag-uudised","tag-velle-toll","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116011668833225422","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100510","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100510"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100510\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100511"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100510"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100510"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100510"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}