Inimliigi saatusest on r\u00e4\u00e4gitud ja kirjutatud palju, jagub ka ennustusi tuleviku teemal. V\u00f5tan selle teema ette ajakirja Nature toimetaja Henry Gee raamatu p\u00f5hjal. Pealkiri \u00fctleb asja olemuse \u00e4ra: “Inimimpeeriumi langus ja l\u00f5pp. Miks meie liik on v\u00e4ljasuremise k\u00fcnnisel” (Henry Gee, “The Decline and Fall of the Human Empire. Why Our Species is on the Edge of Extinction”, 2025). Gee v\u00f5tab kokku viimase aja teabe meie evolutsioonilisest p\u00e4ritolust, arengust, praegusest seisust ja v\u00f5imalikust tulevikust.<\/p>\n
L\u00e4htepunkt on asjaolu, et k\u00f5igil liikidel Maa peal on piiratud eksisteerimise aeg nagu ka igal elusolendil. Liigidki s\u00fcnnivad, arenevad, paljunevad, vananevad ja surevad. Liikide, sealhulgas ka hominiidide liigi keskmine iga on v\u00e4hem kui kaks\u2013kolm miljonit aastat. Seni eksisteerinud liikidest on 99 protsenti v\u00e4lja surnud.<\/p>\n
Meie liik on olemas olnud umbes 300 000 aastat ehk aega justkui veel oleks. Henry Gee v\u00e4idab aga, et me v\u00f5ime olla v\u00e4ljasuremisele l\u00e4hemal, kui arvame, ja p\u00f5hjuseid on mitmeid, sealhulgas keskkonna muutused ja ka inimliigi enese arengu m\u00f5ju. Ta ise pakub, et homo sapiens kaob siit planeedilt j\u00e4rgmise 10 000 aasta jooksul.<\/p>\n
Teadlased v\u00e4idavad, et k\u00f5ik elusolendid on omavahel pidevas konkurentsis ja paleontoloogid on leidnud, et liigid ilmuvad mingil ajahetkel, moonduvad ja muutuvad domineerivaks, et siis alla k\u00e4ia ja kaduda.<\/p>\n
M\u00f5istmaks, millal liik hakkab v\u00e4lja surema, on vaja m\u00f5ista, mida nad arengu tipus teevad. Inimesed on suhteliselt l\u00fchikeses ajaraamis saavutanud domineeriva seisundi, m\u00f5jutades k\u00f5igi teiste liikide saatust ja \u00e4hvardades \u00f6kos\u00fcsteemi, millest nad ise s\u00f5ltuvad. \u00dckski varem eksisteerinud liik ei ole sellist ohtu kujutanud. Teadlaste arvates algas inimese v\u00e4ltimatu tee h\u00e4vingu poole siis, alles j\u00e4i vaid \u00fcks liik, homo sapiens. See hetk oli kusagil 25 000\u201350 000 aastat tagasi.<\/p>\n
Umbes 25 000 aastat tagasi oli homo sapiens koloniseerinud kogu Aafrika ja Euraasia ja j\u00f5udnud isegi Ameerikasse, olles viinud muud inimliigid v\u00e4ljasuremiseni. Meie liigile laias m\u00f5istes on olnud ka enne seda ohtlikke aegu. Vahemikus 930 000 kuni 813 000 aastat tagasi kahanes inimolendite hulk 1280 indiviidini ja see varane liiginappus on j\u00e4tnud j\u00e4lje meie geneetikale.<\/p>\n
Aafrika \u0161impanside hulgas n\u00e4iteks on geneetilist mitmekesisust rohkem kui k\u00f5igi inimolendite seas. Kui aga homo sapiens muudest inimliikidest lahti sai, kaotas ta konkurentsi. Evolutsiooniteooria kohaselt on aga liik edukas siis, kui tal on konkurents. Ilma selleta liik stagneerub.<\/p>\n
Inimkonna allak\u00e4igu algus on paradoksaalsel kombel seotud ka innovaatilisusega, nimelt metsloomade ja taimede kodustamisega. Eriti viimasega. P\u00f5llumajandus algas umbes 26 000 aastat tagasi, inimliik hakkas kiirelt paljunema ja seda h\u00e4vitavate tulemustega.<\/p>\n
P\u00f5llumajanduse j\u00e4relmeid on tunda ka t\u00e4nap\u00e4eval \u2013 haigused ja terviseprobleemid tuberkuloosist parasiitide leviku ja diabeedini. \u0160impansidega v\u00f5rreldes nakatuvad inimesed palju kergemini. Selle haavatavuse juured on minevikus, kui inimliik kahanes miinimumini ja kasvas seej\u00e4rel v\u00e4ikeste geenierinevustega elanikkonnaks. Ka meditsiini areng on mitmeti t\u00f5lgendatav, kuna see v\u00f5imaldab j\u00e4\u00e4da ellu paljudel t\u00f5bistel, kes oleksid muidu kadunud.<\/p>\n
Seni inimkond veel kasvab, kuid edaspidi on ees v\u00e4henemine. Kasvu arvatakse j\u00e4tkuvat umbes aastani 2060. Kui praegu v\u00f5itleb globaalne p\u00f5hi immigratsiooni vastu, siis tulevikus v\u00f5ivad riigid hakata hoopis sisser\u00e4ndajate p\u00e4rast konkureerima.<\/p>\n
Gee arvab, et tulevikku vaadates v\u00e4heneb inimkond tasemele, mida v\u00f5ib nimetada funktsionaalselt v\u00e4ljasurnuks. Rahvastiku v\u00e4henemisel n\u00e4hakse mitmeid p\u00f5hjuseid. Muuhulgas on s\u00fcndide v\u00e4henemise taga majanduslik ebakindlus, naiste soovimatus karj\u00e4\u00e4ri katkestada, meeste trend feminiseerumisele ja nende viljakuse v\u00e4henemine eri p\u00f5hjustel, samuti ka samasooliste paaride hulga suurenemine. Ehk p\u00fc\u00fcab loodus ise sel moel liigrohkeks kasvanud liiki reguleerida?<\/p>\n
Kogu selle pessimistliku tulevikupildi juures on Henry Geel aga pakkuda ka v\u00f5imalikke lahendusi. Homo sapiens on leidlik liik ja v\u00f5imalik, et leitakse sobiv lahendus v\u00f5i isegi mitu.<\/p>\n
Gee arvates on \u00fcks variant liigi mitmekesistumine ehk selle eri osade erinevat teed pidi minek. N\u00e4iteks v\u00f5iks inimliik hakata koloniseerima avaruumi ja erinevad kogukonnad elaksid isoleeritud paikades, nagu Kuu, Marss v\u00f5i teised planeedid. Homo sapiens liigina elaks edasi, kuid areneks uuteks alaliikideks. Vajalikke tehnoloogiaid selleks veel ei ole, kuid keegi ei \u00fctle, et neid ei tule.<\/p>\n
“\u00dcks lahendus oleks paradoksaalsel kombel rohkem taimi s\u00fc\u00fca, kuna loomade kaudu l\u00e4heb rohkem energiat kaduma.”<\/p>\n
Praegu tarbib homo sapiens kui \u00fcks liik miljonite seas umbes kolmandiku k\u00f5igest, mida taimed fotos\u00fcnteesi abil toota suudavad ja millel kogu elu p\u00f5hineb. See ei ole j\u00e4tkusuutlik. \u00dcks lahendus oleks paradoksaalsel kombel rohkem taimi s\u00fc\u00fca, kuna loomade kaudu l\u00e4heb rohkem energiat kaduma. V\u00f5ib ka geneetiliselt luua baktereid, mis oleksid fotos\u00fcnteesis efektiivsemad. V\u00f5i siis muuta s\u00fcsinikdioksiid ja vesi otse suhkruteks, ilma et taimed selles protsessis osaleksid. Vastavate tehnoloogiate teke annaks ka v\u00f5ime elada v\u00e4ljaspool Maad.<\/p>\n
Tegelikult ongi avaruumi koloniseerimise jaoks esmat\u00e4htis mitte niiv\u00f5rd sobivate kosmoses\u00f5idukite loomine kuiv\u00f5rd esialgu Maa peal avaruumis elamise tagamiseks tehnoloogiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine. Gee pakub muide ka variante kasutada inimese avaruumi elupaikadena suuri asteroide, mis seestpoolt kasulikest maakidest t\u00fchjendamise j\u00e4rel v\u00f5iksid kujuneda \u00f5\u00f5nsateks elukapsliteks miljonitele inimestele. Me ei oska aga veel ette kujutada, milliseks need inimliigi esindajad uutes oludes v\u00f5iksid evolutsioneeruda.<\/p>\n
Igal juhul leiab Gee, et vajalike tehnoloogiate v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega on kiire, kuna ajaaken on piiratud. Tehnoloogiline areng eeldab piisavat kogust ajusid. Kui inimkond v\u00e4heneb, v\u00e4heneb ka ajude hulk. Ehk kui inimkond ei koloniseeri avaruumi l\u00e4hema sajandi v\u00f5i kahe jooksul, ei pruugi see kunagi teoks saada.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Inimliigi saatusest on r\u00e4\u00e4gitud ja kirjutatud palju, jagub ka ennustusi tuleviku teemal. V\u00f5tan selle teema ette ajakirja Nature…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":5057,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[286,26,27,37,33,35,34,36,31,32,4271,4273,21,7218,7217,5610,7216,28,29,95,19,25,23,24,6105,22,20,7215,30,2511,92,93,94],"class_list":{"0":"post-10053","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-ajalugu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-harri-tiido","19":"tag-harri-tiido-taustajutud","20":"tag-headlines","21":"tag-henry-gee","22":"tag-hominiid","23":"tag-homo-sapiens","24":"tag-inimkond","25":"tag-latest-news","26":"tag-latestnews","27":"tag-maailm","28":"tag-news","29":"tag-populaarseimad-lood","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-tulevik","33":"tag-uldised-uudised","34":"tag-uudised","35":"tag-valjasuremine","36":"tag-viimased-uudised","37":"tag-vikerraadio","38":"tag-world","39":"tag-world-news","40":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10053","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10053"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10053\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5057"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10053"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10053"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10053"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}