![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/2059268h9b66t24.jpg\"\/)
Kaitsepolitseiameti uus maja Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\nAvalikku ehitisregistrisse on kantud kokku \u00fcle miljoni hoone ja ehitise \u00fcle Eesti, alustades suvilatest ja l\u00f5petades Eesti Pangaga, seal hulgas k\u00fcmned tuhanded eramud, mille kohati \u00fcllatavalt detailseid andmeid saab iga portaali sisseloginu vabalt vaadata.<\/p>\n
P\u00e4ikesepaneelide \u00e4ris tegutsev ettev\u00f5tja Mart Malsub m\u00e4rkas paar aastat tagasi oma klientide projekte registrisse kandes, et seal on inimeste kodude kohta avalikult v\u00e4lja riputatud suur hulk \u00fcllatavalt \u00fcksikasjalikku informatsiooni, alustades sellest, kelle toodetud on n\u00e4iteks inverter v\u00f5i soojuspump, kuni selleni, millise ettev\u00f5ttega on omanik s\u00f5lminud pr\u00fcgi- v\u00f5i elektrilepingu. Tagatipuks leidub loendamatuid pilte kodude v\u00e4lisilme ja interj\u00f6\u00f6ridega, justkui oleks tegemist kinnisvaraportaaliga.<\/p>\n
“K\u00f5ige levinum n\u00e4ide on, et keegi on pannud omale p\u00e4iksepaneelid majale ja siis on teinud kas ehitisteatise v\u00f5i ehitusloataotlusega seda ja need projektid on seal alla laetavad,” kirjeldas Malsub, kes ise eeldaks siiski, et kodu on privaatne ja p\u00fcha ning kellelgi teisel sinna sisse piilumiseks asja ei ole. “Kodanikuna ma k\u00fcsin, et kas see k\u00f5ik peab olema nii detailselt seal avaldatud?”<\/p>\n
Maa- ja ruumiameti digiteenuste teenistuse direktor Taavi Jakobson selgitas, et \u00a0nii ehitusseadustik kui ka ehitisregister on \u00fcles ehitatud P\u00f5hjamaade eeskujul.<\/p>\n
“K\u00f5ik andmed, mis on v\u00f5imalik avalikustada, avalikustatakse riigi kodanikele, v\u00e4lja arvatud need, mis tekitavad liiga suure isikuandmete riive,” lausus Jakobson.<\/p>\n
Elektroonne ehitisregister ehk e-Ehituse platvorm loodi k\u00fcmme aastat tagasi ja oli m\u00f5eldud t\u00f5husa t\u00f6\u00f6riistana, kuhu omanikud v\u00f5i ehitajad saavad \u00fcles laadida k\u00f5ik vajalikud dokumendid, et ametkonnad saaksid anda koosk\u00f5lastused olulistele s\u00f5lmedele ning l\u00f5puks kohalik omavalitsus v\u00e4ljastada kasutusloa. Ehk teisiti \u2013 t\u00e4nap\u00e4eval tuleb sinna kanda andmed iga suurema \u00fcmberehituse v\u00f5i uue hoone rajamise kohta, et see oleks riigi silmis seaduslik. Kaardirakenduses suvaliste viimase k\u00fcmne aasta jooksul ehitatud ja seadustatud eramute peal kl\u00f5psates avaneb aga tihti tohutu infopagas.<\/p>\n
“Isegi inimesed on veel peale j\u00e4\u00e4nud. Mingi s\u00f6\u00f6gituba ja k\u00f6\u00f6k ja t\u00f6\u00f6tuba, saun, vannituba, tehnoruumid, lastetuba. Kas keegi tahaks, et sinu lastetubade pilt on kuskil ripakil, mida sa ise ei ole pannud taotluslikult,” k\u00fcsis Malsub.<\/p>\n
Jakobson siiski ei leia, et selline info oleks suur probleem.<\/p>\n
“Piltlikult \u00f6eldes mingisugused laste informatsioon aastast 2015, siis need lapsed on t\u00f5en\u00e4oliselt juba p\u00e4ris suureks kasvanud,” p\u00f5hjendas ta oma seisukohta.<\/p>\n
“Pealtn\u00e4gija” kl\u00f5psas eksperimendina l\u00e4bi sadu aadresse ja leidis nii heas m\u00f5ttes tavainimeste kodu vaateid, aga ka kuulsuste omi. Rahandusminister J\u00fcrgen Ligi uue kodu kohta leiab isegi tualeti vaate, r\u00e4\u00e4kimata k\u00f6\u00f6gist v\u00f5i elutoast.<\/p>\n
Rahandusminister Ligi ise oma andmete sellises ulatusest n\u00e4htavusest teadlik ei olnud. \u00dcks asi on, kui torustiku, ahjude v\u00f5i ventilatsiooni puhul on dokumenteerimise eesm\u00e4rgil tehniline lahendus lihtsalt \u00fcles pildistatud, aga teine, et paratamatult annab see m\u00f6\u00f6daminnes suurel hulgal sisevaateid kodudesse. Kui torude ja juhtmete puhul v\u00f5ib veel m\u00f5ista, et pilt annab h\u00e4davajaliku info, siis paljudel juhtudel on avalikult \u00fcles riputatud ka elektri- v\u00f5i pr\u00fcgilepingud, mis omakorda v\u00f5imaldab kokku viia maja tegelikud omanikud. N\u00e4iteks endine rahandusminister Mart V\u00f5rklaev.<\/p>\n
“Isegi seda n\u00e4eb \u00e4ra, mis on elektrihind, et saad naabriga v\u00f5rrelda, kellel on parem ja kellel halvem diil. \/\u2026\/ Kui ma seda n\u00e4en, siis ma saan juba aru, kui palju andmeid tegelikult seal on,” t\u00f5des V\u00f5rklaev, m\u00f6\u00f6ndes, et see on h\u00e4iriv.<\/p>\n
Kui endist rahandusministrit ja vallaametnikku \u00fcllatab teda puudutava isikliku info k\u00fcllus ehitisregistris, v\u00f5ib vaid oletada, kui paljud lihtinimesed seda teavad, sest sageli ei esita nad sinna dokumente ise, vaid seda teeb ehitaja v\u00f5i m\u00f5ni muu teenuse osutaja.<\/p>\n
Malsub usub, et taoline andmebaas on magus leib petturitele, seal hulgas petuk\u00f5nede tegijatele.<\/p>\n
Kui m\u00f5ne ministri v\u00f5i lihtinimese koduaadressi ja muid detaile teades v\u00f5ib korraldada sigadusi \u00fcksikisiku tasandil, siis puutumata pole ka riigiasutused. Ehitisregistris leidub kuhjaga detailset infot ka riigikaitseliste v\u00f5i elut\u00e4htsat teenust osutavate organisatsioonide hoonete kohta, kuhu tavakodanikule on f\u00fc\u00fcsiliselt sisenemine \u00e4\u00e4rmiselt piiratud, aga l\u00e4bi ehitisregistri avaneb kohati \u00fcsna \u00fcksikasjalik pilt.<\/p>\n
“N\u00e4iteks Eesti Panga maja, Estonia puiestee 13, seal on tehtud mingisuguseid p\u00e4iksepaneelide paigaldusi j\u00e4llegi, seal on mingeid \u00fcldehitust\u00f6id, k\u00f5ik nende t\u00f6\u00f6dega seotud projektid kuni hoone mingite jooniste ja plaanideni on sealt j\u00e4llegi alla laetavad, pluss ka veel pildid mingitest elektrikilpidest ja asjadest,” imestab Malsub.<\/p>\n
Lisaks p\u00e4ikesepaneelidele katusel, nende juhtmetele ja Hiina ettev\u00f5tte Huawei inverterile hoone sisemuses, on v\u00f5\u00f5rale pilgule valla ka keskpanga uue Pliiatssaali tehnilised joonised koos laudade paigutuse, andmesides\u00fcsteemi ja koguni turvakaamerate asukohtadega. Eesti Pank selles probleemi ei n\u00e4e, sest p\u00e4ikesepaneelid on naaberkatustelt samuti vaadeldavad ning saal l\u00e4bik\u00e4iv. Ka maa- ja ruumiamet selles probleemi n\u00e4ha ei oska.<\/p>\n
“Minu fantaasia nii kaugele ei ulatu, et n\u00e4ha, kuidas kasutada neid p\u00e4ikesepaneelide olemasolu Eesti Panga r\u00fcndamiseks,” \u00fctles Jakobson.<\/p>\n
Kaitsepolitseiameti uus maja Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
Kaitsepolitseiameti peadirektori aset\u00e4itja Mari-Liis Tori nentis, et avalike allikate kaudu informatsiooni otsimine on k\u00f5ige odavam viis, kuidas teavet leida. “See t\u00f5en\u00e4osus, et vaenulikud eriteenistused niimoodi infot hangivad, see on v\u00e4ga suur. Et v\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oline, et niimoodi infot otsitakse,” m\u00f6\u00f6nis ta.<\/p>\n
T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et ka kapo enda uue maja v\u00e4line vee- ja kanalisatsiooniplaan on ehitisregistris olemas ehk iga huviline saab n\u00e4ha, kust veetorud Eesti \u00fchte salastatumasse majja sisse jooksevad. Kapo peadirektori aset\u00e4itja s\u00f5nul on see kaalutletud otsus.<\/p>\n
“Kui toimub meie maja vahetus l\u00e4heduses mingi ehitustegevus, siis ehitajad teaksid, kust jooksevad need \u00fchendused, et pahaaimamatult ei kahjustaks neid \u00fchendusi ja meie maja toimimist sellega,” selgitas Tori ja lisas: “K\u00f5ikide registrite puhul, k\u00f5ikide andmete puhul, mis on avalikkusele leitavad, nii heausksele kodanikule kui ka ajakirjanikule kui teisele riigiametnikule, nende k\u00f5igi puhul tuleb ka arvestada, et need on leitavad ka pahatahtlikele, sealhulgas vaenulikele eriteenistustele teistest riikidest.”<\/p>\n
K\u00f5ige rohkem ja k\u00f5ige detailsemalt leidub ehitisregistris infot viimase k\u00fcmne aasta jooksul ehitatud eramajade kohta. Kortermajade elanikke see ei puuduta. Samas ei saa ehitisregistrist ka otse omaniku nime j\u00e4rgi otsida. Aga kui on teada huvipakkuva eramaja aadress v\u00f5i lihtsalt suvaliselt klikkida, siis suure t\u00f5en\u00e4osusega paljastavad lisatud dokumendid ka omaniku nime, isikukoodi, telefoninumbri ja meiliaadressi. Ning enne, kui riigikogu aasta tagasi kinnistusraamatust nime j\u00e4rgi andmete otsimise uue seadusega kinni keeras, oli l\u00e4hteandmete hankimine ehitisregistris nuuskimiseks veel eriti lihtne. Seega, kas see on okei ja kust jookseb ikkagi m\u00f5istlik piir? Kui “Pealtn\u00e4gija” hakkab vastuseid otsima, sai ajakirjanik ametkondadelt kohati risti vastu k\u00e4ivaid seisukohti.<\/p>\n
“Hetkel kehtiv seadus lubab selliseid andmeid avaldada. \/\u2026\/ Meie parlament on leidnud, et selline andmekogu sellisel viisil on vajalik, sellisel viisil, ma pean silmas siis nagu avalikuna,” \u00fctles andmekaitse inspektsiooni peadirektor Pille Lehis.<\/p>\n
Kui Taavi Jakobsonilt k\u00fcsida, milliste dokumentide v\u00f5i lubade saamiseks on vaja teha selliseid klassikalisi interj\u00f6\u00f6ripilte nagu kinnisvaraportaalides, k\u00f5las vastus: “Mitte \u00fchegi. \/\u2026\/ V\u00e4ga t\u00e4pselt on ehitusseadustikus paika pandud, missugused dokumendid on n\u00f5utud.”<\/p>\n
Kakofoonia algab kasv\u00f5i sellest, et vastutust pillutakse \u00fchelt teisele nagu surnud Pontut \u00fcle naabri aia. Ametlikult haldab ehitisregistrit maa- ja ruumiamet, aga nende s\u00f5nul on nad ainult tehnilised teostajad ja sisu eest vastutab hoopis kliimaministeerium. Kliimaministeerium omakorda n\u00e4itab kohalike omavalitsuste suunas, kes justkui ise vaatavad, milliseid dokumente ja fotosid n\u00f5uavad, et registrisse kantaks.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/2731097h7dadt24.jpg\"\/)
Ivo Jaanisoo Autor\/allikas: Priit M\u00fcrk\/ERR<\/p>\n
“Andmekoosseis peab olema selline, et oleks v\u00f5imalik kontrollida seda, et ehitised, mis rajatakse v\u00f5i on juba rajatud, vastavad n\u00f5uetele, vastavad \u00fchiskonna ootustele. Et nad oleksid igas m\u00f5ttes kvaliteetsed, ohutud,” m\u00e4rkis kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.<\/p>\n
On selge, et eesk\u00e4tt ohutuse eesm\u00e4rgil ongi vaja ehitisi koosk\u00f5lastada, kuid miks k\u00fcsivad erinevad omavalitsused kohati erinevaid lepinguid ja pilte ning need veel tagatipuks registris k\u00f5igile n\u00e4htavaks tehakse, sellele ei oska ei maa- ja ruumiamet ega ministeerium tegelikult vastata.<\/p>\n
“Teenuslepingud ei t\u00f5enda ehitiste kvaliteeti,” lausus Jaanisoo.<\/p>\n
Jakobsoni s\u00f5nul on taolist infot ehitiste kohta sinna nii palju lisanud kas inimesed ise, nende arhitektid v\u00f5i kes iganes nende eest on asju l\u00e4bi viinud. “Ehitusregistris me oleme v\u00f5imalikult piiranud selliste mittevajalike andmete sinna \u00fcleslaadimist. Aga kui meile laetakse \u00fcles faildokument .pdf nimega, on v\u00e4ga raske hakata neid kontrollima,” \u00fctles Jakobson.<\/p>\n
Kuigi ehitisregistri juures on juhend, mis peaks justkui piirama eraelu riivava info \u00fcleslaadimist, siis Ivo Jaanisoo ja Taavi Jakobson v\u00e4idavad, et omavalitsused on kohati liiga hoogu l\u00e4inud ja materjale tulvab nii palju, et keskasutused ei m\u00e4rganud seda enne, kui “Pealtn\u00e4gija” k\u00fcsima hakkas. Samas ei n\u00e4e maa- ja ruumiameti digiteenuste juht Taavi Jakobson, et see v\u00e4ga suur probleem oleks. Kriitikud seevastu leiavad aga, et isegi kui riigil on vaja infot koguda, peaks kaaluma, kui palju seda ikkagi k\u00f5igi uudishimulikega jagatakse.<\/p>\n
“Minu arusaama j\u00e4rgi on meil loogika riigis selles, et see, kes on registripidaja ehk et kelle alla praegu ehitusregister kuulub, see ministeerium, tema peaks olema hoolitsenud selle registri loomisel selle eest, millised andmed on n\u00e4htavad ja millised andmed ei ole v\u00e4hemalt siis k\u00f5igile n\u00e4htavad,” leiab Mart V\u00f5rklaev.<\/p>\n
Mart Malsub lisas, et tema omanikuna tahaks v\u00f5ib-olla ise m\u00e4\u00e4rata neid \u00f5igusi, kes tema andmetele ligi saab.<\/p>\n
Kui algul ei n\u00e4htud erilist probleemi, siis keset eelmist neljap\u00e4eval toimunud intervjuud teatas Jaanisoo ootamatult, et v\u00e4hemalt ajutiselt keerati ehitisregistris k\u00f5igi lisadokumentide ligip\u00e4\u00e4s v\u00f5\u00f5raste jaoks nii-\u00f6elda lukku.<\/p>\n
“Oleme n\u00fc\u00fcd ka t\u00e4iendavalt ise uurinud ja tuvastanud, et seda probleemi esineb. \/\u2026\/ V\u00f5tame selle anal\u00fc\u00fcsi aja, selline stopp-hetk, vaatame \u00fcle, mis seal registris on, anal\u00fc\u00fcsime, mida nende tundlike andmetega teha, kes neid siis peaks edaspidi kaitsma ja kuidas neid andmeid ikkagi avalikustada, mis peaksid olema avalikud;” \u00fctles Jaanisoo.<\/p>\n
Pille Lehise s\u00f5nul pole k\u00fcsimus praegu niiv\u00f5rd selles, kas neid ehitusregistreid ja taolisi andmeid on vaja, vaid k\u00fcsimus on selles, kui palju nendest peaks olema k\u00e4ttesaadavad kolmandatele isikutele.<\/p>\n
Kui ministeerium kavandab revisjoni ja andmekaitse inspektsioon lubab algatada ka oma j\u00e4relevalve, siis maa- ja ruumiamet hoiatab, et andmete l\u00e4bis\u00f5elumine v\u00f5imaliku privaatsuse riive osas on tohutu t\u00f6\u00f6, milleks neil pole raha ega j\u00f5udu.<\/p>\n
“See on poliitiline otsus. \/\u2026\/ See toob kaasa v\u00e4ga suure b\u00fcrokraatia ja t\u00f6\u00f6hulga kasvu nii inimestele, ettev\u00f5tetele, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Aga ju siis peetakse seda tarvilikuks selle v\u00f5imaliku riski maandamiseks,” t\u00f5des Jakobson.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Avalikku ehitisregistrisse on kantud kokku \u00fcle miljoni hoone ja ehitise \u00fcle Eesti, alustades suvilatest ja l\u00f5petades Eesti Pangaga,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100750,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[5086,26,27,37,33,35,48440,34,36,31,32,21,3081,28,29,26210,19,434,25,9860,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-100749","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-andmekaitse-inspektsioon","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-ehitisregister","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-headlines","20":"tag-kliimaministeerium","21":"tag-latest-news","22":"tag-latestnews","23":"tag-maa-ja-ruumiamet","24":"tag-news","25":"tag-pealtnagija","26":"tag-populaarseimad-lood","27":"tag-privaatsus","28":"tag-top-stories","29":"tag-topstories","30":"tag-uldised-uudised","31":"tag-uudised","32":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116012706864068222","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100749","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100749"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100749\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100749"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100749"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100749"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}