{"id":100903,"date":"2026-02-04T16:59:07","date_gmt":"2026-02-04T16:59:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100903\/"},"modified":"2026-02-04T16:59:07","modified_gmt":"2026-02-04T16:59:07","slug":"hooldereformi-joustumise-jarel-on-lisandunud-ligi-1300-hooldekodu-kohta-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100903\/","title":{"rendered":"Hooldereformi j\u00f5ustumise j\u00e4rel on lisandunud ligi 1300 hooldekodu kohta | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>P\u00e4rast hooldereformi j\u00f5ustumist on ettev\u00f5tjad rajanud l\u00fchikese aja jooksul mitmeid uusi hooldekodusid. \u00dchest k\u00fcljest on kohti j\u00f5udsasti juurde tulnud, teisalt on ka hooldekodude teenus kiiresti kallinenud. Kas ja mil m\u00e4\u00e4ral peab riik hakkama oma heldet lubadust koomale t\u00f5mbama, pole veel selge.<\/p>\n<p>Kunagine riigikogu liige Priit Toobal teeb hooldekoduks Kildu k\u00fclalistemaja, sest maaturism ei tasu end \u00e4ra. Ka Krabi koolist sai m\u00f5ne aja eest hooldekodu ning kunagises lagunenud J\u00f5geva \u00fchiselamus on alates jaanuarist 120-kohaline hooldekodu.<\/p>\n<p>&#8220;Hooldusreform on kindlasti positiivselt m\u00f5junud. See on Eesti toonud paljude teiste Euroopa riikidega samale tasemel, kus omavalitsused katavad kliendi hoolduskoha maksumuse sedav\u00f5rd, et omaosaluseks j\u00e4\u00e4b vaid igakuine sissetulek. T\u00e4na saavad teenusele paljud need, kes muidu ei saaks,&#8221; lausus SeniorPlus kodud juhatuse liige Mait M\u00e4e.<\/p>\n<p>Kui esimesel aastal p\u00e4rast hooldereformi loodi juurde \u00fcle 700 uue koha, siis mullu lisandus neid ligi 550. Kokku on kahe aastaga lisandunud ligi 1300 kohta, kuid rahvastiku vananemist arvestades M\u00e4e s\u00f5nul turul veel ruumi on.<\/p>\n<p>&#8220;Hetkel on meil olemasolevate kodude laiendused, renoveerimised on projekteerimises ja on ka uusi kodusid, esimene J\u00f5gevale k\u00f5ige l\u00e4hemale tuleb Vajangule aastal 2027,&#8221; s\u00f5nas M\u00e4e.<\/p>\n<p>Ametnikud tunnistavad, et hooldusreformi k\u00f5ige suuremaks \u00fcllatuseks oli nii suur vajadus hooldekodu teenuse j\u00e4rele. Eeldati, et seda teenust vajab umbes 9000 inimest, aga praegu on neid 12 000. Ka ei olnud riik arvestanud nii kiire hinnat\u00f5usuga.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00f5ik me ju teame, et hoolduse korraldamine enne reformi oli selline, et teenuse tingimused ei olnud v\u00f5ib olla need. Palgatase ei olnud see, mis t\u00e4na ja \u00fcldine keskkond vajab kindlasti muudatust. Tegelikult see hinnat\u00f5us on iseenesest positiivne olnud sellep\u00e4rast, et on toonud kvaliteedi t\u00f5us,&#8221; \u00fctles sotsiaalkindlustusameti KOV sotsiaalhoolekande \u00fcldhooldusteenuse juht K\u00e4tlin Hanson.<\/p>\n<p>Veiko Luhalaid linnade ja valdade liidust \u00fctles kirjalikus vastuses, et hooldekoduteenuste hindade kasv oli tugevalt alaprognoositud. Ka ei ole hooldekodukoht keskmise pensioni eest igal pool k\u00e4ttesaadav ja inimese omaosaluse koormus j\u00e4\u00e4b paljudes omavalitsustes j\u00e4tkuvalt suureks, eriti kallimate hindadega piirkondades. Riigi kulutused hooldekodu tasude h\u00fcvitamiseks kasvavad igal aastal. Kas kohtade kiirel lisandumisel tuleb hakata riigipoolset toetust k\u00e4rpima, ei ole veel selge.<\/p>\n<p>&#8220;K\u00e4esoleva aasta s\u00fcgisel on valmimas hooldereformi m\u00f5ju anal\u00fc\u00fcs ja sealt juba tulenevalt hindame ning teeme v\u00f5ib-olla ka vajalikke seadusemuudatusi, et ootame selle m\u00f5juanal\u00fc\u00fcsi \u00e4ra,&#8221; lausus sotsiaalministeeriumi hoolekande poliitika juht Maarika Tarum.<\/p>\n<p>KOV-ide andmetel on hooldekodude elanikke lisandunud k\u00f5igis vanuser\u00fchmades, kuid eriti 85-aastaste ja vanemate seas, kellest iga kolmas elab hooldekodus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"P\u00e4rast hooldereformi j\u00f5ustumist on ettev\u00f5tjad rajanud l\u00fchikese aja jooksul mitmeid uusi hooldekodusid. \u00dchest k\u00fcljest on kohti j\u00f5udsasti juurde&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100904,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[18],"tags":[37,33,35,34,36,47698,48549,48551,48548,48550,3883,48552,159,158,48547],"class_list":["post-100903","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-sport","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-hooldereform","tag-katlin-hanson","tag-kooldekodud","tag-maarika-tarum","tag-mait-mae","tag-priit-toobal","tag-seniorplus-kodud","tag-sport","tag-sports","tag-veiko-luhalaid"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116013430425241913","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100903"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100903\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100904"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100903"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100903"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}