Sealjuures vaimse tervise rolli otsese v\u00e4hi p\u00f5hjustajana on keerulisem tuvastada ja see on ka v\u00e4hem t\u00f5estatud kui n\u00e4iteks suitsetamise v\u00f5i alkoholi puhul. \u201eF\u00fc\u00fcsiline ja vaimne tervis on omavahel siiski v\u00e4ga selgelt seotud. N\u00e4iteks krooniline stress v\u00f5ib n\u00f5rgendada immuuns\u00fcsteemi ja soodustada ebatervislikku k\u00e4itumisi olgu selleks ebaregulaarne ja mittet\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik toitumine v\u00f5i ebakvaliteetne uni. Sealjuures uni ja selle h\u00e4iritud \u00f6\u00f6p\u00e4evane r\u00fctm on seotud k\u00f5rgenenud v\u00e4hiriskiga, eriti kui see m\u00f5jutab hormonaalset ja immuuns\u00fcsteemi,\u201c \u00fctleb dr Vahur Valvere.<\/p>\n
V\u00f5tmet\u00e4htsusega on erinevate riskide maandamine<\/p>\n
Siiski ei ole ainult inimeste enda kujundatud elustiil p\u00f5hiline riskitegur, vaid rolli m\u00e4ngib ka keskkond ja kokkupuude kantserogeenidega. \u201e\u00d5husaaste, kemikaalid t\u00f6\u00f6kohal, liigne ja intensiivne p\u00e4ikese k\u00e4es viibimine \u2013 need ja sarnased faktorid m\u00e4ngivad ka rolli v\u00e4hi tekkes,\u201c lausub arst ning lisab, et keskkonna ja elustiili kombinatsioon v\u00f5ib m\u00f5nikord olla isegi t\u00e4htsam kui p\u00e4rilikkuse roll v\u00e4hi tekkes. Seega saab iga\u00fcks ise palju \u00e4ra teha, et sarnaseid riske maandada. <\/p>\n
\u201eT\u00e4ielikku kaitset v\u00e4hi ega ka paljude teiste raskete haiguste eest kahjuks ei ole, kuid oma igap\u00e4evaste k\u00e4itumisvalikutega saame haigestumise t\u00f5en\u00e4osust siiski m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt v\u00e4hendada. Nendeks on teada tuntud suitsetamisest ja alkoholist t\u00e4ielik loobumine v\u00f5i m\u00f5\u00f5dukas tarbimine, sest suitsetamise ega alkoholi tarvitamisel t\u00e4iesti ohutuid koguseid olemas ei ole ning risk suureneb proportsioonis tarbimise kasvuga,\u201c m\u00e4rgib Regionaalhaigla onkoloog-\u00fclemarst. <\/p>\n
\u201eSamuti tuleb j\u00e4rgida tervislikku toitumist, olla f\u00fc\u00fcsiliselt aktiivne ja v\u00f5imaldada endale head ja kosutavat und, mida peaks koolilastel olema v\u00e4hemalt 9 tundi, noorukitel 8 tundi ning t\u00e4iskasvanutel 7 tundi,\u201c m\u00e4rgib Regionaalhaigla onkoloog-\u00fclemarst. \u201eLisaks ei tohi v\u00e4sida kordamast, et tark on v\u00e4ltida infektsioone l\u00e4bi vaktsineerimiste ning osaleda tuleks erinevates s\u00f5eluuringutes ja teistes haiguste varase avastamise programmides.\u201c <\/p>\n
Vanusega t\u00f5useb tervisekontrolli olulisus<\/p>\n
Onkoloog \u00fctleb, et ei ole olemas kindlat vanust v\u00f5i s\u00fcmptomit, millest alates tuleks riskide minimeerimisega eriti t\u00f5siselt tegeleda, kuna enda tervise hoidmine peaks kuuluma kogu inimese elukaare juurde. \u201eSiiski v\u00f5ib \u00f6elda, et umbes 30.\u201340. eluaastast muutub regulaarne tervisekontroll j\u00e4rjest olulisemaks, isegi kui enesetunne on hea. N-\u00f6 punasteks lippudeks v\u00e4hki haigestumisel on p\u00fcsiv v\u00e4simus, mis puhkusega ei kao, seletamatu kaalulangus v\u00f5i vastupidi, kehakaalu kiire t\u00f5us. Samuti annavad sellest m\u00e4rku sage haigestumine erinevatesse infektsioonidesse v\u00f5i neist aeglane paranemine,\u201c kirjeldab arst. <\/p>\n
Rusikareegel v\u00f5iks olla dr Valvere s\u00f5nul kokkuv\u00f5tvalt see, kui mingi h\u00e4iriv muutus kestab \u00fcle 3\u20134 n\u00e4dala, s\u00fcveneb v\u00f5i h\u00e4irib igap\u00e4evaelu, siis tasub end kindlasti perearsti juures kontrollida. V\u00e4hi diagnoos ei t\u00e4henda ammu enam automaatselt surmaotsust, sest meditsiin ja tervishoius\u00fcsteem on tohutu kiirusega arenenud.<\/p>\n
Tulevikutrendid v\u00e4hiravis<\/p>\n
Igal aastal lisanduvad Tervisekassa poolt kompenseeritavate onkoloogiliste ja hematoloogiliste ravimite nimekirja m\u00f5ned uued ravimid ning see t\u00e4ieneb pidevalt. \u201eEesti patsientidel on Euroopa keskmisega igati v\u00f5rreldav ravi olemas ning selle k\u00e4ttesaadavus paraneb iga aastaga. Kindlasti suureneb l\u00e4hiaastatel v\u00e4hi diagnostikas ja ravis ka AI ehk tehisaru kasutamise osakaal, nii et ka v\u00e4hi avastamisel ja ravimisel on t\u00e4na juba suur samm edasi astutud,\u201c m\u00e4rgib Valvere. <\/p>\n
\u201eTulevikku vaadates saab \u00f6elda, et kiiresti areneb ka rakuteraapia. N\u00e4iteks ka Eestis on k\u00e4sil T-rakkude geneetilisel muundamisel p\u00f5hinev nn CAR-T-rakkude projekt, mida viivad l\u00e4bi P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla ja Tartu \u00dclikooli Kliinikum koost\u00f6\u00f6s erasektoriga. Samuti on veel sel aastal plaanis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada platvorm verev\u00e4hi raviks, mida \u00f5nnestumise korral saaks hiljem laiendada ka teistele onkoloogilistele ja hematoloogilistele haigustele ning ka autoimmuunhaigustele,\u201c lausub \u00fclemarst.<\/p>\n
Kokkuv\u00f5ttes on dr Valvere hinnangul Eesti v\u00e4hiennetus ja -ravi v\u00f5rreldes Euroopaga tervikuna t\u00e4iesti heal tasemel. Samas n\u00e4iteks sadu geene korraga uurivate v\u00e4higenoomi paneeltestide rahastamise ja eriti uute innovaatiliste ravimite k\u00e4ttesaadavuse osas on meil P\u00f5hjamaade ja m\u00f5nede L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidega v\u00f5rreldes veel arenguruumi. \u201eLoodetavasti Eesti tervishoius\u00fcsteem teeb kiire arengu ka t\u00e4naste kitsaskohtade l\u00e4bimiseks ning uute ja efektiivsete ravimite rahastus paraneb. Sellest hoolimata ei tohiks keegi meist unarusse j\u00e4tta oma tervist v\u00f5i alahinnata keskkonna ja elustiili riske,\u201c paneb onkoloog-\u00fclemarst k\u00f5igile s\u00fcdamele ka iga\u00fche enda vastutust suurendada.<\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (64)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Sealjuures vaimse tervise rolli otsese v\u00e4hi p\u00f5hjustajana on keerulisem tuvastada ja see on ka v\u00e4hem t\u00f5estatud kui n\u00e4iteks…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100929,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,12114,25,23,24,22,20,4455,30],"class_list":{"0":"post-100928","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-onkoloog","22":"tag-populaarseimad-lood","23":"tag-top-stories","24":"tag-topstories","25":"tag-uldised-uudised","26":"tag-uudised","27":"tag-vahkkasvaja","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116013571923008702","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100928","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100928"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100928\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100929"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100928"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100928"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100928"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}