{"id":100941,"date":"2026-02-04T17:57:10","date_gmt":"2026-02-04T17:57:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100941\/"},"modified":"2026-02-04T17:57:10","modified_gmt":"2026-02-04T17:57:10","slug":"muinsuskaitseamet-toetab-malestiste-restaureerimist-43-miljoni-euroga-kultuuripoliitika","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/100941\/","title":{"rendered":"Muinsuskaitseamet toetab m\u00e4lestiste restaureerimist 4,3 miljoni euroga | Kultuuripoliitika"},"content":{"rendered":"<p>Muinsuskaitseamet eraldab 2026. aastal m\u00e4lestiste korrastamise toetusvoorudest \u00fchtekokku 4,33 miljonit eurot. Sellest 2,49 miljonit tuleb kultuurim\u00e4lestiste t\u00e4htajalisest voorust ning 1,84 miljonit eraldatakse viimast korda toimunud omandireformi reservfondi taotlusvoorust.<\/p>\n<p>Kokku rahuldati osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult 105 taotlust. &#8220;Meil on hea meel, et riik saab toetada m\u00e4lestiste omanikke, sest need on osa meie k\u00f5igi \u00fchisest loost ja heast elukeskkonnast. Omanikel on p\u00e4randi hoidmisel, hooldamisel ja restaureerimisel m\u00e4\u00e4rav roll, kuid riigi tugi aitab seda vastutust kanda,&#8221; \u00fctles muinsuskaitseameti n\u00f5ustamisosakonna juhataja Kais Matteus.<\/p>\n<p>Kultuurim\u00e4lestiste korrastamise taotlusvoorust toetatakse ehitis-, kunsti-, ajaloo- ja arheoloogiam\u00e4lestisi, \u00fcht looduslikku p\u00fchapaika ning muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimist. 2,49 miljoni suurusest t\u00e4htajalise taotlusvooru toetussummast l\u00e4ks 76,7 protsenti erasektorisse, nii f\u00fc\u00fcsilistele kui ka juriidilistele isikutele. 22,1 protsenti \u202ftoetuste kogumahust said kohalikud omavalitsused ja 1,2 protsenti riigisektor.<\/p>\n<p>Toetussumma on viimase nelja aasta madalaim. 2023 kuni 2025 \u00fcletas toetuse kogusumma viie miljoni euro piiri. 2022. aastal j\u00e4i summa aga korralikult alla nelja miljoni.<\/p>\n<p>&#8220;Eesm\u00e4rk on, et v\u00e4\u00e4rtuslikud hooned ja objektid s\u00e4iliks ning oleks ka tulevikus inimestele n\u00e4htavad ja kasutatavad. Selleks on vaja t\u00e4na restaureerida ajaloolisi katuseid, parandada m\u00fc\u00fcre ja palkseinu. Samuti korrastada v\u00e4\u00e4rtuslikke detaile nagu uksed ja aknad, l\u00fchtrid ja hauat\u00e4hised. Restaureerimistoetused annavad nendeks mahukateks t\u00f6\u00f6deks olulise panuse,&#8221; s\u00f5nas Matteus.<\/p>\n<p>Kultuurim\u00e4lestiste t\u00e4htajalises voorust eraldati k\u00f5ige suurem summa ehk 100 000 eurot muu hulgas Vana-Antsla m\u00f5isa peahoone avariilise katuset\u00f6\u00f6, Riguldi m\u00f5isa peahoone kiltkivi-katuse paigaldust\u00f6\u00f6de ning P\u00e4rnu maakonnas asuva kunagise ENSV Ministrite N\u00f5ukogu Valgeranna puhkekompleksi peahoone ehitust\u00f6\u00f6deks.<\/p>\n<p>Omandireformi reservfondist said k\u00f5ige suurema toetuse ehk 200 000 eurot teiste hulgas \u00c4ksi kirik katuse korrastamiseks, Laiuse kirik katuse remondiks ja sadevee-s\u00fcsteemi v\u00e4ljaehitamiseks ning Otep\u00e4\u00e4 kiriku restaureerimise esimene etapp.<\/p>\n<p>Restaureerimistoetuse taotluste arv \u00fcletas ka t\u00e4navu toetuste eelarve, mis n\u00e4itab suurt huvi p\u00e4randi kasutamise ja korrastamise vastu. M\u00e4lestise v\u00f5i muinsuskaitsealal asuvate ehitiste s\u00e4ilitamiseks m\u00f5eldud t\u00e4htajalisse taotlusvooru esitati kokku 423 n\u00f5uetele vastavat taotlust kogusummas \u00fcle 14,95 miljoni euro.<\/p>\n<p>Omandireformi k\u00e4igus tagastatud ehitism\u00e4lestiste taotlusvooru esitati 83 n\u00f5uetele vastavat taotlust kogusummas 6,99 miljonit eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Muinsuskaitseamet eraldab 2026. aastal m\u00e4lestiste korrastamise toetusvoorudest \u00fchtekokku 4,33 miljonit eurot. Sellest 2,49 miljonit tuleb kultuurim\u00e4lestiste t\u00e4htajalisest voorust&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":100942,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,48567,28,29,7221,23578,19,4701,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-100941","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kultuurimalestis","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-muinsuskaitse","tag-muinsuskaitseamet","tag-news","tag-parand","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116013658453794000","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100941","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=100941"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/100941\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/100942"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=100941"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=100941"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=100941"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}