Aastal 2022 oleks p\u00e4\u00e4senud maailmas ligi seitse miljonit inimest v\u00e4hidiagnoosist, kui nad oleksid hoidunud tubakast ja alkoholist ning suutnud v\u00e4ltida edukamalt nakkusi, selgub v\u00e4rskest uuringust. <\/p>\n
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) v\u00e4hiuuringute agentuuri teadlased k\u00f5rvutasid teadust\u00f6\u00f6 tarbeks 2022. aastal 185 riigist kogutud andmeid 36 erineva v\u00e4hivormi l\u00f5ikes 30 teadaoleva v\u00e4hip\u00f5hjustajaga. Uuring on \u00fcks esimesi, mis kaardistas v\u00e4hi riskitegureid sedav\u00f5rd detailselt ja laia geograafilise ulatusega, vahendab Nature News<\/a>.\u00a0<\/p>\n Anal\u00fc\u00fcsist selgus, et ligikaudu 38 protsenti k\u00f5igist maailmas diagnoositud uutest v\u00e4hijuhtudest olid seotud riskiteguritega, mida inimesed ja \u00fchiskond saavad muuta, kontrollida v\u00f5i hallata.<\/p>\n Kolm suurt ohutegurit<\/p>\n Kokku diagnoositi 2022. aastal maailmas 18,7 miljonit uut v\u00e4hijuhtu. Neist 7,1 miljonit p\u00f5hjustasid v\u00e4lditavad tegurid. K\u00f5ige laastavamaks harjumuseks osutus ootusp\u00e4raselt suitsetamine, mis p\u00f5hjustas ligi 15 protsenti k\u00f5igist ennetatavatest haigusjuhtudest. Iga k\u00fcmnenda v\u00e4hijuhu sai kanda nakkuste arvele ja alkohol oli kolme protsendi diagnooside juurp\u00f5hjus. Just need kolm tegurit vastutavad l\u00f5viosa kopsu-, mao- ja emakakaelav\u00e4hi juhtumite eest. Kokku sai kolmiku arvele kirjutada ligi poole k\u00f5igist ennetatavatest juhtudest.<\/p>\n Uuringu kaasautor, epidemioloog Hanna Fink r\u00f5hutas ennetuse t\u00e4htsust. Lisaks t\u00f5i ta esile, et kui varasemad uuringud keskendusid peamiselt v\u00e4hisurmadele, siis seekordses t\u00f6\u00f6s valisid nad fookuseks just haigestumise ja k\u00e4sitlesid riskitegureid tervikuna, mitte \u00fckshaaval.<\/p>\n J\u00f5ukus ja sugu m\u00e4\u00e4ravad riski iseloomu<\/p>\n Uuringus tuli selgelt v\u00e4lja, et haigestumises n\u00e4htavaid mustreid m\u00f5jutavad otseseselt sotsiaalmajanduslik ebav\u00f5rdsus, elukeskkond ja sugu.<\/p>\n N\u00e4iteks naistel diagnoostitud 9,2 miljonist uuest v\u00e4hijuhtumist oleks saanud ennetada umbes 30 protsenti. Madalama sissetulekuga riikides, nagu Sahara-taguses Aafrikas, olid naiste peamiseks vaenlaseks nakkushaigused. V\u00e4ga suure m\u00f5juga on seal inimese papilloomiviirus (HPV), mis on emakakaelav\u00e4hi peamine tekitaja.<\/p>\n Seevastu k\u00f5rge sissetulekuga piirkondades, sealhulgas P\u00f5hja-Ameerikas ja suures osas Euroopas, on naistel suurim v\u00e4hitekitaja suitsetamine.<\/p>\n Meeste puhul oli pilt \u00fchtlasem, kuid riskid k\u00f5rgemad. Suitsetamine p\u00f5hjustas k\u00f5ige rohkem v\u00e4hki nii rikastes kui ka vaestes riikides, moodustades ligi veerandi 4,3 miljonist ennetatavast juhust. Meestel asetusid v\u00e4hitekitajana teisele kohale nakkused \u2013 seda peamiselt Aafrikas, Aasias ja L\u00f5una-Ameerikas \u2013 ning kolmandale kohale alkohol.<\/p>\n \u00dcht lahendust pole<\/p>\n Austraalia meditsiiniepidemioloog David Whiteman hinnangul on v\u00e4rske teadust\u00f6\u00f6 suurep\u00e4rane, kuna see v\u00f5imaldab riikidel oma tervisepoliitikatega t\u00e4psemaid sihte seada. Tema s\u00f5nul annab uuringu mastaap ja terviklik andmestik varasemast kindlama aluse usaldusv\u00e4\u00e4rsete v\u00f5rdluste tegemiseks eri piirkondade vahel.<\/p>\n Ehkki v\u00e4hk j\u00e4\u00e4b \u00fcheks peamiseks surmap\u00f5hjuseks maailmas ja haigusjuhtude arv on t\u00f5usuteel, v\u00f5imaldab teadlikkus riskiteguritest haiguse levikut ohjata. Hanna Finki s\u00f5nul peavad ennetusstrateegiad l\u00e4htuma just konkreetse piirkonna erip\u00e4radest.<\/p>\n