{"id":101043,"date":"2026-02-04T20:53:13","date_gmt":"2026-02-04T20:53:13","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101043\/"},"modified":"2026-02-04T20:53:13","modified_gmt":"2026-02-04T20:53:13","slug":"ttu-mereteadlane-veebruari-esimesel-poolel-voib-jaatuda-pool-laanemerest-keskkond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101043\/","title":{"rendered":"TT\u00dc mereteadlane: veebruari esimesel poolel v\u00f5ib j\u00e4\u00e4tuda pool L\u00e4\u00e4nemerest | Keskkond"},"content":{"rendered":"

Ehkki m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi talved on olnud pigem j\u00e4\u00e4vaesed, n\u00e4itavad aastani 2050 tehtud kliimaprognoosid, et kriitilise infrastruktuuri rajamisel ja talvises navigatsioonis tuleb endiselt arvestada karmidest j\u00e4\u00e4oludest tingitud ohtudega, r\u00f5hutab Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituudi professor Rivo Uiboupin.<\/p>\n

Selle aasta veebruari alguseks on ligi veerand L\u00e4\u00e4nemere pindalast kaetud j\u00e4\u00e4ga, sh Liivi laht, enamus Soome lahest ja Botnia lahe p\u00f5hjaosa, kokku 120 000 km2 ulatuses. J\u00e4\u00e4 paksus Eesti rannikul ulatub kohati \u00fcle 30 sentimeetri. J\u00e4\u00e4olud koos v\u00e4ga madala meretasemega h\u00e4irivad juba oluliselt saarte ja mandri vahelist praamiliiklust ning talvist navigatsiooni laiemalt. Satelliitpiltidelt vaadeldav j\u00e4\u00e4 ulatuse muutus on n\u00e4ha videol.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4olude muutlikkus L\u00e4\u00e4nemerel vahemikus 24.12.2025\u201303.02.2026. Meres\u00fcsteemide kaugseire kliimateenus<\/p>\n

Satelliitpildid j\u00e4\u00e4seires<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval on satelliitseire levinud ja igap\u00e4evane mitmetes valdkondades: meteoroloogias, mereseires, p\u00f5llumajanduses, metsanduses jne. Satelliitpiltidel p\u00f5hinev j\u00e4\u00e4seire oli \u00fcks esimesi operatiivseid mere kaugseire rakendusi. Satelliitpilte on kasutatud talvise navigatsiooni planeerimisel juba eelmise sajandi 80. aastatest.<\/p>\n

Muidugi on sensorid teinud suure arenguh\u00fcppe ja ka orbiidil olevate satelliitide arv on suurenenud, pakkudes seel\u00e4bi mitmek\u00fclgsemat ja kvaliteetsemat informatsiooni merekeskkonna kohta. Peamine merej\u00e4\u00e4 operatiivseires kasutatav kaugseiresensor on tehisavaradar (Synthetic Aperture Radar; SAR), mis v\u00f5imaldab suurel alal iga p\u00e4ev k\u00f5rge ruumilise lahutusega j\u00e4lgida j\u00e4\u00e4 ulatust, j\u00e4\u00e4 t\u00fc\u00fcpe ja teisi j\u00e4\u00e4 parameetreid.<\/p>\n

Sentinel-1\/SAR pilt satelliitpiltide seeria 26.\u201328. jaanuar Liivi lahe j\u00e4\u00e4olude muutumisest.<\/p>\n

T\u00e4navuse talve j\u00e4\u00e4olude v\u00f5rdlus eelnevate talvedega<\/p>\n

Just pikaaegne, v\u00e4hemalt 30 aasta pikkune satelliitpiltide andmerida v\u00f5imaldab meil t\u00e4navuse talve j\u00e4\u00e4olud panna kliima konteksti. Kas see on erakordne v\u00f5i tavaline? Inimese m\u00e4lu on l\u00fchike ja 10 aasta tagused talved hakkavad ununema. Keskkonna suurandmed aga ei luba meil unustada mineviku talvede j\u00e4\u00e4olusid.<\/p>\n

Vaadates vaid viimase k\u00fcmnekonna aasta talvede j\u00e4\u00e4olude satelliitpilte v\u00f5ib esmapilgul j\u00e4\u00e4da mulje, et t\u00e4navune jaanuar on eriliselt j\u00e4\u00e4rohke. T\u00f5epoolest, enamik m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi talvedest on olnud t\u00e4navusega v\u00f5rreldes pigem j\u00e4\u00e4vaesed. Vaid 2024. ja 2018. jaanuar olid t\u00e4navusega sarnased ehk j\u00e4\u00e4katte ulatus \u00fcle 100 000 km2.<\/p>\n

Samas, kui v\u00f5rdleme t\u00e4navust talve viimase 30 aasta talvedega, n\u00e4eme, et 2026. aasta jaanuari j\u00e4\u00e4katte ulatus oli pikaaegse keskmisest vaid natuke suurem, ulatudes umbes 90 000 km2-ni. Ekstreemsetel talvedel on L\u00e4\u00e4nemeres j\u00e4\u00e4ga kaetud ala juba jaanuaris \u00fcletanud 180 000 km2. Selline ala oli j\u00e4\u00e4ga kaetud n\u00e4iteks 2010\/2011. aasta talvel.<\/p>\n

Seega pikaajalise keskmisega v\u00f5rreldes on t\u00e4navune jaanuar L\u00e4\u00e4nemerel pisut j\u00e4\u00e4rohkem olnud, aga ekstreemsete talvedega v\u00f5rreldes on jaanuar olnud oluliselt j\u00e4\u00e4vaesem.<\/p>\n

K\u00fcll aga n\u00e4itab operatiivne j\u00e4\u00e4prognoos, et veebruari esimeses pooles on j\u00e4\u00e4olud oluliselt raskemad, \u00fcletades selgelt pikaajalise keskmise. J\u00e4\u00e4 ulatus v\u00f5ib \u00fcletada 200 000 km2 piiri, mis on umbes pool L\u00e4\u00e4nemere pindalast. Sellise prognoosi realiseerumisel on veebruaris peaaegu kogu Eestit \u00fcmbritsev mereala j\u00e4\u00e4ga kaetud.<\/p>\n

Veelgi pikemad prognoosid ehk kliimaprojektsioonid n\u00e4itavad k\u00fcll kliima soojenemist, aga see ei ole \u00fchesuunaline lineaarne protsess. Ka edaspidi tuleb<\/a> arvestada sellega, et meil saab olema j\u00e4\u00e4rohkeid talvesid, mis m\u00f5jutavad mere ja ranniku infrastruktuuri \u2013 sadamaid, laevaliiklust, j\u00e4\u00e4murdeteenuse planeerimist ning avamere tuuleparkide arendamist ja haldamist.<\/p>\n

Karmide talvede esinemise sagedus muidugi v\u00e4heneb tulevikus, aga need ei kao. Kliimamuutuste valguses peame vaikselt taanduva merej\u00e4\u00e4ga paratamatult harjuma ning \u00fcmber kujundama ka oma majanduslikud otsused.<\/p>\n

Operatiivne j\u00e4\u00e4olude prognoos l\u00e4hip\u00e4evadeks<\/p>\n

Lisaks kliimamastaabis tulevikuvaatele huvitab inimesi ka l\u00e4hitulevik. Mida toob homne-\u00fclehomne p\u00e4ev? Mereilma ja j\u00e4\u00e4 kontekstis t\u00e4hendab see merej\u00e4\u00e4 prognoositeenuse andmetel tuginevaid igap\u00e4evaseid otsuseid. Nii nagu mitmed riiklikud asutused ja portaalid pakuvad ilmainfot, on olemas ka merej\u00e4\u00e4prognoosi teenused, mille v\u00e4lja arendamisse\u00a0on panustanud ka Tehnika\u00fclikooli teadlased.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4prognoosi operatiivinfo alusel on j\u00e4rgnevate p\u00e4evade (kuni 9. veebruarini) j\u00e4\u00e4olud muutumas. J\u00e4\u00e4 ulatus ja paksus j\u00e4tkavad madalate temperatuuride m\u00f5jul kasvu, aga tugevnevate idakaare tuulte m\u00f5jul triivib lahtine j\u00e4\u00e4 merel l\u00e4\u00e4ne suunas.<\/p>\n

J\u00e4\u00e4olude prognoosmudeli v\u00e4ljund n\u00e4itab j\u00e4\u00e4 triivimist l\u00e4\u00e4ne suunas j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel (01.02.2026\u201307.02.2026. Allikas: Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituut, projekt DTO4OWE (Digital Twin Ocean for Off-Shore Wind Energy)<\/p>\n

Triiviv j\u00e4\u00e4 v\u00f5ib p\u00f5hjustada r\u00fcside tekkimist. R\u00fcsihunnikuid on k\u00fcll rannas tore vaadata ja nende otsa ronida, aga merel on r\u00fcsid oluliseks laevaliiklust takistavaks faktoriks. Seep\u00e4rast on oluline arendada nii mereilma prognoositeenust \u00fcldiselt, kui ka spetsiifilist r\u00fcside esinemise prognoosimise v\u00f5imekust.<\/p>\n

Mere digitaalne kaksik<\/p>\n

T\u00e4navune talv tuletas meile j\u00e4\u00e4oludega arvestamise vajadust juba meelde veevarustuse probleemide n\u00e4ol vanaaasta\u00f5htul. Ka mereliste tegevuste ja rajatiste planeerimisel on oluline, et muude keskkonnauuringute k\u00f5rval viidaks edaspidigi l\u00e4bi p\u00f5hjalikke j\u00e4\u00e4olude anal\u00fc\u00fcse, kuna ka tulevikus m\u00f5jutavad j\u00e4\u00e4olud oluliselt ranniku ja avamere rajatisi, mida\u00a0planeeritakse aastak\u00fcmneteks.<\/p>\n

Paarik\u00fcmneaastase perioodi jooksul esineb ka tulevikus selliseid talvesid nagu t\u00e4navune v\u00f5i veel j\u00e4\u00e4rohkemaid. Sestap on oluline ranniku- ja avamererajatiste planeerimisel anal\u00fc\u00fcsida mineviku kliima andmeid ja teadusp\u00f5hiseid tulevikukliima projektsioone, mida n\u00e4iteks pakub Eestis projekt AdaptEst<\/a> riiklike planeeringuprotsesside parendamiseks.<\/p>\n

Keskkonna ja inimtegevuse vastasm\u00f5jude hindamiseks ja kvantifitseerimiseks\u00a0kasutatakse \u00fcha enam ka mere digitaalse kaksiku lahendusi, mida arendab Tallinna Tehnika\u00fclikooli meres\u00fcsteemide instituut erinevate projektide raames. Mere digitaalse kaksiku lahendused koondavad endas merekeskkonna andmeid (kontaktm\u00f5\u00f5tmised, satelliitpildid, mudelprognoosid) ning v\u00f5imaldavad: (1) digitaalselt taasesitada merel toimuvaid protsesse, (2) prognoosida mereilma ja (3) l\u00e4bi m\u00e4ngida erinevaid “mis-siis-kui” tulevikustsenaariume.<\/p>\n

Mere digitaalne kaksik paneb iga iga mereilmas\u00fcndmuse, sh ka n\u00e4iteks 2026. aasta jaanuari j\u00e4\u00e4olusd, kliimakonteksti, v\u00f5imaldades hinnata, kas tegemist on L\u00e4\u00e4nemere jaoks erakordse s\u00fcndmusega.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Ehkki m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi talved on olnud pigem j\u00e4\u00e4vaesed, n\u00e4itavad aastani 2050 tehtud kliimaprognoosid, et kriitilise infrastruktuuri rajamisel ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101044,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,26724,1694,28,29,40211,19,25,48600,5593,23,24,22,20,30],"class_list":["post-101043","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaaolud","tag-laanemeri","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-merejaa","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rivo-uiboupin","tag-tallinna-tehnikaulikool","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116014350567034273","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101043","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101043"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101043\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101044"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101043"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101043"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101043"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}