{"id":101049,"date":"2026-02-04T21:03:22","date_gmt":"2026-02-04T21:03:22","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101049\/"},"modified":"2026-02-04T21:03:22","modified_gmt":"2026-02-04T21:03:22","slug":"uuring-geenid-mojutavad-eluea-pikkust-seniarvatust-enam-tervis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101049\/","title":{"rendered":"Uuring: geenid m\u00f5jutavad eluea pikkust seniarvatust enam | Tervis"},"content":{"rendered":"

Geneeid m\u00f5jutavad inimeste eluiga arenenud riikides oluliselt rohkem, kui seni arvati \u2013 koguni kuni poole ulatuses. Muutuse taga on v\u00e4liste surmap\u00f5hjuste asendumine vananemisega seotud haigustega, kirjutavad teadlased v\u00e4rskes uuringus<\/a>.<\/p>\n

Teadusmaailmas valitses aastak\u00fcmneid seisukoht, et geenid m\u00e4\u00e4ravad inimese elueast ligikaudu neljandiku. \u00dclej\u00e4\u00e4nud osa kirjutati eluviisi ja keskkonnam\u00f5jude arvele. V\u00e4rskest anal\u00fc\u00fcsist selgub aga, et varasemad hinnangud ei arvestanud piisavalt surmap\u00f5hjuste muutumisega ajas. Kui sajandi eest hukkusid paljud inimesed \u00f5nnetustes v\u00f5i surid nakkushaigustesse, siis t\u00e4nap\u00e4eval on enamik surmajuhtumeid tingitud keha loomulikust kulumisest, vahendab The Conversation<\/a>.\u00a0<\/p>\n

Selgema pildi saamiseks anal\u00fc\u00fcsis Iisraeli uurimisr\u00fchm eesotsas Ben Shenhariga Skandinaavia kaksikutelt kogutud andmeid ja Ameerika \u00dchendriikides lahus kasvanud kaksikute eluk\u00e4ike. Teadlased j\u00e4tsid uuringust k\u00f5rvale inimesed, kelle surm polnud loomulik. Selline meetod kergitas p\u00e4rilikkuse rolli seniselt 20 protsendilt ligi 55 protsendini.<\/p>\n

Keskkond toob p\u00e4rilikkuse n\u00e4htavale<\/p>\n

Tulemusi t\u00f5lgendades on oluline silmas pidada, et inimese DNA pole viimase sajandi jooksul muutunud \u2013 muutunud on elukeskkond. Keskmiselt on inimeste elutingimused paranenud. Seda saab v\u00f5rrelda pikkusega: sada aastat tagasi m\u00f5jutas inimese pikkust oluliselt see, kui mitmekesiselt ta lapsep\u00f5lves toitus ja milliseid haigusi p\u00f5des.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4eval saavad arenenud riikides peaaegu k\u00f5ik lapsed piisavalt s\u00fc\u00fca, mist\u00f5ttu on keskkondlike erinevuste m\u00f5ju v\u00e4henenud. See t\u00e4hendab, et erinevusi pikkuses selgitavad t\u00e4nap\u00e4eval peamiselt geneetilised tegurid. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib eluea kohta: vaktsiinid, parem toit ja tervislikum eluviis on v\u00e4hendanud keskkonnategurite m\u00f5ju, tuues selgemalt esile geenide rolli.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu pole p\u00e4rilikkusm\u00e4\u00e4r ehk n\u00e4itaja, mis m\u00f5\u00f5dab, kui suurt osa inimeste eluea erinevustest saab p\u00f5hjendada nende geenidega, p\u00fcsiv bioloogiline suurus. Selle asemel peegeldab see hoopis \u00fchiskonna arengut ja konkreetse ajastu olusid. Varasemad madalamad hinnangud iseloomustasid aega, mil elupikkuse m\u00e4\u00e4rasid eesk\u00e4tt v\u00e4lised tingimused. Uus hinnang peegeldab, kuidas neist l\u00e4htuvad riskid on suuresti kontrolli alla saadud ja m\u00f5jule p\u00e4\u00e4sevad bioloogilised erinevused.<\/p>\n

Erinevad teed pika elueani<\/p>\n

Ehkki numbrites n\u00e4ib geenide m\u00f5ju n\u00fc\u00fcd suurem, ei t\u00e4henda see, et eluiga oleks ettem\u00e4\u00e4ratud. Uuringu autorid r\u00f5hutavad, et ligikaudu pool eluea varieeruvusest s\u00f5ltub j\u00e4tkuvalt eluviisist, arstiabist ja juhuslikest bioloogilistest protsessidest. Geenid ei toimi isoleeritult, vaid alati koosm\u00f5jus keskkonnaga.<\/p>\n

Pikka elu on v\u00f5imalik elada, k\u00e4ies erinevaid teid. M\u00f5nel inimesel on tugev geneetiline kaitse, mis kaitseb tervist ka kehvemates oludes. Teised suudavad geneetilisi puuduj\u00e4\u00e4ke korvata tervislike eluviiside, liikumise ja \u00f5igeaegse arstiabiga. Iga inimene on ainulaadne kombinatsioon geneetilistest eeldustest ja isiklikest valikutest.<\/p>\n

Teadlaste hinnangul v\u00f5iks uuring anda uue t\u00f5uke vananemisega seotud geneetiliste mehhanismide uurimisele. Kuna v\u00e4lised surmap\u00f5hjused maailmas v\u00e4henevad, on \u00fcha t\u00e4htsam m\u00f5ista eluea bioloogilisi aluseid.<\/p>\n

L\u00f5ppkokkuv\u00f5ttes m\u00e4\u00e4ravad elukaare pikkuse nii p\u00e4rilikkus kui ka keskkond \u2013 ning k\u00f5ige olulisem on see, kuidas tagada nende harmooniline koostoime.<\/p>\n

Teadlased kirjutavad tulemustest ajakirjas Science<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Geneeid m\u00f5jutavad inimeste eluiga arenenud riikides oluliselt rohkem, kui seni arvati \u2013 koguni kuni poole ulatuses. Muutuse taga…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101050,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,8855,37,33,35,137,40107,67,34,36,31,32,1863,309,21,304,28,29,95,19,25,46902,5499,308,2243,23,24,22,20,7514,30,92,93,94],"class_list":["post-101049","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dna","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elu","tag-elulopp","tag-elustiil","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-geenid","tag-geneetika","tag-headlines","tag-keskkond","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-suremine","tag-surm","tag-tervis","tag-toitumine","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vananemine","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116014389882937578","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101049","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101049"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101049\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101050"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101049"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101049"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101049"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}