Tuumajaamal on selgelt koht meie energiaportfellis ning seda sobivust ei kipu keegi enam ka v\u00e4ga k\u00fcsimuse alla seadma. Pigem on vastaste k\u00fcsimused seotud kogumaksumuse, omandivormi ja riiklike toetuste k\u00fcsimuste ning ajagraafikuga, kirjutab Mario Kadastik.<\/p>\n
Kui kaks aastat tagasi riigikogus tuumaenergeetika seminari korraldasin, oli just valminud eelraport tuumajaama v\u00f5imalikkuse kohta. N\u00fc\u00fcdseks oleme j\u00f5udnud faasi, kus tuumaenergia ja ohutuse seaduse eeln\u00f5u on koosk\u00f5lastusringil ning peagi tulemas valitsusse ja riigikokku.\u00a0<\/p>\n
Ka muus osas on toimunud palju selginemist. Kanadas on alanud t\u00f5en\u00e4olisema siia plaanitava BWRX-300 reaktori ehitus. Kui v\u00f5ib tunduda, et tegemist on vaid suure ehitusplatsi algusega, kus m\u00f5ni abihoone on valminud, siis riigikogu delegatsiooniga eelmise aasta maikuus tehaseid k\u00fclastades oli selge, et suurem osa p\u00f5hi kriitilistest osadest nagu reaktori r\u00f5hukamber on juba komplekteerimise faasis. Arvestades ka Kanada varasemat kogemust ja plaane, on \u00e4\u00e4rmiselt t\u00f5en\u00e4oline, et enne selle k\u00fcmnendi l\u00f5ppu esimene reaktor ka k\u00e4ivitatakse.<\/p>\n
Meie enda plaanid n\u00e4evad praegu algatatud eriplaneeringu esimeses faasis ette \u00fcldist asukohtade selekteerimist ja teises faasis koos regulaatoriga juba konkreetse tehnoloogia seisukohalt parima v\u00f5imaliku koha leidmist koos k\u00f5igi vajalike m\u00f5ju-uuringutega. Kui see k\u00f5ik kulgeb ratsionaalselt, on t\u00e4iesti v\u00f5imalik, et saame r\u00e4\u00e4kida ehitusloa menetlusest ca 2030. aasta paiku ning esimene reaktor v\u00f5iks 2035. aastaks valmida.<\/p>\n
Ka elanikkonna toetus on j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge. Tuumajaama poolt on umbes kaks korda rohkem inimesi kui vastu. Eks see on ka m\u00f5istetav, arvestades meie j\u00e4rjest paremat arusaama, kuhu me oma energiapoliitikaga peame liikuma.<\/p>\n
Kuigi taastuvenergeetika aitab kiirelt rajada uusi tootmisv\u00f5imsusi, vajavad nad k\u00f5rvale ka juhitavaid v\u00f5imsusi. Lisaks ei too taastuvenergeetika teatud saturatsiooni kogusest alates enam summaarset hinda alla, kuna lisateenuste hinnad kompenseerivad v\u00f5idu, mis v\u00f5ib b\u00f6rsihinnas saada.\u00a0<\/p>\n
Kui \u00fcldse vaadata ilmast s\u00f5ltumatuid energiatootmisviise, siis igasugused fossiilsed meetodid ei ole kuidagi v\u00f5imalikud. Peale selle, et need on objektiivselt kallid, on need ka finantseerimatud. Juba m\u00f5nda aega ei anna pangad eriti s\u00f6\u00f6davaid intresse mustadele tehnoloogiatele. H\u00fcdro pole meie j\u00f5gedel reaalselt kaalutav ning m\u00e4gesid meil pole. Geotermaalne ja ookeani lainete energeetika alles arenevad ja v\u00e4hemalt elektri osas pole need l\u00e4hik\u00fcmnendil v\u00e4ga realistlikud.<\/p>\n
Gaas aga on \u00fcleminekuenergia, kuna on siiski endiselt fossiilsel baasil ja pigem sobib varuks v\u00f5i taastuva stabiliseerijaks, kuigi biometaani komponent on kindlasti l\u00e4hiaja \u00fcks kasvutrendiga energialiik.\u00a0<\/p>\n
Meretuule puhul on p\u00f5hiline mure mahus ja enese kannibalisatsioonis. Samuti on see v\u00f5rreldava ajalise ja maksumuse mastaabiga tuumajaamale. Seet\u00f5ttu on \u00fchtlane ja stabiilne tuumaenergia oma palju v\u00e4iksema keskkonnam\u00f5ju ja ressursivajadusega selgelt parem valik.\u00a0<\/p>\n
Mis puudutab turu suurust, siis arvestades, et me ostame umbes poole oma energiast ostame sisse, on need kaks 300MW reaktorit pigem minimaalne vajalik, et stabiilset baaskoormust pakkuda. Kuna tuumajaamad on soojusjaamad, on nende generaatoritel hea v\u00f5ime hoida elektris\u00fcsteemi sagedust. See v\u00f5imaldab neil edukalt osaleda sagedus- ja v\u00f5imsusturgudel ning j\u00e4tta osa toodangust reservi.<\/p>\n
“Ei saa unustada v\u00f5imalust pakkuda t\u00f6\u00f6stusparkidele ja suurtarbijatele otseliini kaudu elektrit v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga.”<\/p>\n
Tuuma teine suur eelis on v\u00f5imekus teha pikaajalisi lepinguid ilma, et peaks muretsema volatiilse elektrihinna \u00fcle. See sai saatuslikuks Enefit Greenile ning seet\u00f5ttu oli vajalik Green ja Power samasse kontserni tagasi viia, et oleks energiaportfellis erikujulist tootmist, mis tagaks pikaajalistes lepingutes stabiilse v\u00f5imekuse. Lisaks ei saa unustada v\u00f5imalust pakkuda t\u00f6\u00f6stusparkidele ja suurtarbijatele otseliini kaudu elektrit v\u00e4gagi konkurentsiv\u00f5imelise hinnaga.\u00a0<\/p>\n
Mis \u00fcldiselt hinda puudutab, siis orientiir, mille juures tuumajaam ennast v\u00f5iks koos investeeringuga \u00e4ra tasuda, on kuskil 80\u20ac\/MWh ehk ca 8c\/kWh. Meie viimaste aastate keskmine elektri hind sealkandis ongi. Kui arvestada veel v\u00f5imalust teenida lisatulu reservide ja v\u00f5imsusturgudelt, on tuumajaama tasuvust m\u00e4rksa lihtsam ette kujutada suuremas osas turuolukordadest.<\/p>\n
Erinevalt volatiilsetest tootjatest, nagu meretuulepargid, ei s\u00f5ltu tuumajaam otseselt ilmast, tuule olemasolul surutakse elektri hind alla, kuid k\u00f5ige kallimatest tundidest j\u00e4\u00e4vad tuulepargid sageli k\u00f5rvale just seet\u00f5ttu, et k\u00f5rge hind tekib siis, kui tuult ei ole.<\/p>\n
Peale kapitalikulude tagasi teenimist on aga tuumajaama prognoositav elektri hind ca 2,5\u20133c\/kWh, mist\u00f5ttu turule mahtumine ja pikaajaline kasumlik elektritootmine ei ole \u00fcldse k\u00fcsimuse all.<\/p>\n
Ka tuumaj\u00e4\u00e4tmete puhul tasub meeles pidada, et k\u00f5rgradioaktiivseid j\u00e4\u00e4tmeid tekib eluaja jooksul \u00fchest reaktorist vaid ligikaudu kolme merekonteineri jagu. Nende talletamine on tavap\u00e4raselt esimesed mituk\u00fcmmend aastat jaama enda territooriumil ning ka l\u00f5ppladestuse osas on olemas arvestatavad variandid.<\/p>\n
Lammutuse ja l\u00f5ppladestuse jaoks loob riik fondi, kuhu tuumajaam iga MWh pealt maksab. Nii on Saksamaal n\u00e4ites 24 miljardit eurot kogunenud jaamade konserveerimise ja l\u00f5ppladestuse jaoks. Meil on realistlik sealt koguda veidi v\u00e4hem kui miljardi euro ringis. Seejuures on see vaid kolm eurot MWh kohta jooksvas hinnas. Tasub meeles pidada, et tuum on ainuke energialiik, kus selline lammutamise ja j\u00e4\u00e4tmetega tegelemise eest vastutav tootja on kohustatud hakata seda raha koguma kohe algusest peale.<\/p>\n
Tuumajaamal on seega selgelt koht meie energiaportfellis ning seda sobivust ei kipu keegi enam ka v\u00e4ga k\u00fcsimuse alla seadma. Pigem on vastaste k\u00fcsimused seotud kogumaksumuse, omandivormi ja riiklike toetuste k\u00fcsimuste ning ajagraafikuga. Need on t\u00f5esti k\u00fcsimused, mille \u00fcle on kasulik debateerida ja leida, mis on v\u00f5imalik teha, et asju selgemaks ja konkreetsemaks saada. Aga tuumajaam tuleb, seda usun ma juba p\u00e4ris kindlasti.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tuumajaamal on selgelt koht meie energiaportfellis ning seda sobivust ei kipu keegi enam ka v\u00e4ga k\u00fcsimuse alla seadma.…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101290,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,848,3665,1849,34,36,40749,8322,2596,48655,33363,48656,8320],"class_list":{"0":"post-101289","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-elekter","14":"tag-enefit-green","15":"tag-energeetika","16":"tag-estonia","17":"tag-estonian","18":"tag-mario-kadastik","19":"tag-meretuulepargid","20":"tag-taastuvenergia","21":"tag-tuumaelekter","22":"tag-tuumaelektrijaam","23":"tag-tuumaenergia-ja-ohutuse-seaduse-eelnou","24":"tag-tuumajaam"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116016894822813330","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101289\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}