{"id":101315,"date":"2026-02-05T08:03:09","date_gmt":"2026-02-05T08:03:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101315\/"},"modified":"2026-02-05T08:03:09","modified_gmt":"2026-02-05T08:03:09","slug":"madudel-ei-ole-naljahormooni-loodus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/101315\/","title":{"rendered":"Madudel ei ole n\u00e4ljahormooni | Loodus"},"content":{"rendered":"<p>Madudel ei ole p\u00e4evaplaanis hommiku-, l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6ki, saati siis mitmesuguseid ooteid ja n\u00e4kse. S\u00f6\u00f6gikordade vahele v\u00f5ib olenevalt liigist j\u00e4\u00e4da p\u00e4evi v\u00f5i n\u00e4dalaid, m\u00f5nikord kuid, vahel ehk aastakegi, kui eine on eriti tummine olnud.<\/p>\n<p>Teadlastel ei ole seniajani p\u00e4ris t\u00e4pselt selge, kuidas nad seda nii muretult teha suudavad. N\u00fc\u00fcd v\u00e4idab r\u00fchm Portugali ja Taani teadlasi, et on \u00fchele t\u00e4htsale saladusele j\u00e4lile saanud.<\/p>\n<p>Rui Resende Pinto Porto \u00dclikoolist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas <a href=\"https:\/\/royalsocietypublishing.org\/rsob\/article\/16\/2\/250162\/480093\/Ghrelin-and-MBOAT4-are-lost-in-Serpentes\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Open Biology<\/a>, et paljudel madudel, aga ka muudel roomajatel on evolutsiooniloos t\u00e4iesti kaduma l\u00e4inud geen, mille p\u00f5hjal saaks toota niinimetatud n\u00e4ljahormooni, greliini.<\/p>\n<p>Teistel loomadel, inimestel ka, annab greliini taseme t\u00f5us m\u00e4rku, kui k\u00f5ht on t\u00fchi ja aeg oleks midagi hamba alla vaadata. Kui aga madudel seda hormooni ei ole, siis ei ole neil ka n\u00e4ljatunnet ega pea nad t\u00fchja k\u00f5htu eriti mikski.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Pinto ja ta kaaslased v\u00f5tsid ette 112 roomajaliiki \u2014 madusid, kilpkonni, krokodille ja teisi \u2014 ja uurisid l\u00e4hemalt nende geene. Nad k\u00f5rvutasid genoome ja vaatasiid eriti terase pilguga, kas sealt midagi puudu v\u00f5iks olla.<\/p>\n<p>K\u00f5igil maoliikidel, kes uuringusse olid haaratud, nende seas n\u00e4iteks p\u00fc\u00fctonitel, boadel ja r\u00e4stikutel oli greliini kodeeriv geen kas t\u00e4iesti kaduma l\u00e4inud v\u00f5i tugevalt mandunud. Sama selgus ka \u00fche teise geeni kohta, mis peaks olema tegev greliini aktiveerimisel.<\/p>\n<p>Need genoomimuutused on teadlaste s\u00f5nul madude evolutsioonis aset leidnud mitmel \u00fcksteisest s\u00f5ltumatul juhul, mis osutab, et loodusliku valiku surve pikki paaste h\u00f5lbustada on olnud tugev. Samasugused muutused olid selgelt n\u00e4ha ka n\u00e4iteks kameeleonide geenides.<\/p>\n<p>V\u00f5ime kaua s\u00f6\u00f6mata olla on koosk\u00f5las madude kombega erilisi toiduotsimise retki mitte ette v\u00f5tta, vaid oodata vagusi varjus, millal saakloom ise kohale tuleb. Selge see, et sobivat juhust v\u00f5ib sellise strateegia juures teinekord p\u00e4ris kaua oodata.<\/p>\n<p>Uutest teadmistest madude kohta v\u00f5iks teadlase s\u00f5nul edaspidi kasu olla ka inimestele, leidmaks raviv\u00f5tteid s\u00f6\u00f6mish\u00e4irete v\u00f5i \u00fclekaalu puhuks.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Madudel ei ole p\u00e4evaplaanis hommiku-, l\u00f5una- ja \u00f5htus\u00f6\u00f6ki, saati siis mitmesuguseid ooteid ja n\u00e4kse. S\u00f6\u00f6gikordade vahele v\u00f5ib olenevalt&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101316,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,48659,21,28,29,95,7113,48661,3412,48663,48660,19,40116,4454,25,48662,23,24,22,20,30,92,93,94],"class_list":["post-101315","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-greliin","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-madu","tag-maod","tag-nalg","tag-nalgimine","tag-naljahormoon","tag-news","tag-paast","tag-paastumine","tag-populaarseimad-lood","tag-roomajad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116016985095608457","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101315","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101315"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101315\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101316"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101315"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101315"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101315"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}