Kui Euroopa Liit n\u00f5uab oma p\u00f5llumeestelt k\u00f5rgeid standardeid, siis ei saa samal ajal lubada turule tooteid, mis on toodetud oluliselt madalamate n\u00f5uete alusel, kirjutab Gerry Konnov.<\/p>\n
Euroopa Liidu \u00fchist p\u00f5llumajanduspoliitikat esitletakse sageli kui solidaarsuse ja v\u00f5rdsuse etaloni. Justkui oleks k\u00f5igil liikmesriikidel samad v\u00f5imalused, samad reeglid ja samasugune stardipositsioon. Tegelikult teab iga Eesti p\u00f5llumees, et see pilt on idealiseeritud. \u00dchine poliitika ei t\u00e4henda automaatselt \u00f5iglast poliitikat, eriti kui vaadata v\u00e4ikeriikide, nagu Eesti, olukorda l\u00e4hemalt.<\/p>\n
Toetuste jaotamine Euroopa Liidus ei toimu vaakumis. See s\u00f5ltub ajaloolistest tootmismahtudest, suurusest ja poliitilisest kaalust. Selle tulemusena saavad suured p\u00f5llumajandusriigid j\u00e4tkuvalt oluliselt k\u00f5rgemaid toetusi hektari ja loom\u00fchiku kohta kui uued v\u00f5i v\u00e4iksemad liikmesriigid.<\/p>\n
Eesti loomakasvataja konkureerib samal turul Prantsuse v\u00f5i Hispaania tootjaga, aga teeb seda oluliselt \u00f5hemate marginaalidega. Kui r\u00e4\u00e4kida “vabast turust”, siis ei saa m\u00f6\u00f6da vaadata t\u00f5siasjast, et see turg on toetuste kaudu juba ammu kallutatud.<\/p>\n
N\u00e4iteks loomakasvatus on sektor, kus see ebav\u00f5rdsus l\u00f6\u00f6b eriti valusalt. Kulud \u2013 s\u00f6\u00f6t, energia, t\u00f6\u00f6j\u00f5ud, keskkonnan\u00f5uded \u2013 kasvavad, aga toodangu hind ei tule j\u00e4rele. Eesti tootja peab t\u00e4itma samu k\u00f5rgeid loomade heaolu ja keskkonnastandardeid nagu k\u00f5ik teised Euroopa Liidus, kuid saab selle eest sageli v\u00e4hem tuge. See t\u00e4hendab, et iga uus kriis, olgu see energiakriis, inflatsioon v\u00f5i turuh\u00e4ire, l\u00f6\u00f6b v\u00e4ikeriigi tootjat proportsionaalselt tugevamalt.<\/p>\n
Ja just siia lisandub veel \u00fcks murekoht, millest Br\u00fcsselis kiputakse r\u00e4\u00e4kima tehnilise neutraalsusega, kuid mida maal tajutakse eksistentsiaalse ohuna, see on Mercosuri kaubandusleping.<\/p>\n
Tegemist on Euroopa Liidu ja Ladina-Ameerika riikide (sh Brasiilia, Argentina, Paraguay ja Uruguay) vahelise vabakaubanduslepinguga, mille \u00fcks peamisi punkte on p\u00f5llumajandustoodete tariifide v\u00e4hendamine ja impordikvootide avamine. Euroopa Komisjoni argument on lihtne: avatud turg, odavamad impordid, suurem valik tarbijale. P\u00f5llumeeste vaatepunkt on hoopis teine.<\/p>\n
“Kui turule tuleb miljoneid tonne liha madalama hinnaga, langeb surve ka EL-i enda loomakasvatajate hindadele.”<\/p>\n
Brasiilia, Argentina ja teised Mercosuri riigid toodavad loomaliha, teravilja ja muid toiduaineid massiliselt ning sageli v\u00e4iksema tootmiskulu, odavama t\u00f6\u00f6j\u00f5u ja leebemate keskkonnastandarditega. Kui turule tuleb miljoneid tonne liha madalama hinnaga, langeb surve ka EL-i enda loomakasvatajate hindadele. See toob kaasa \u00e4ra l\u00f5hutud hinnastruktuuri ja raskeid tagaj\u00e4rgi peretalude toimetulekule. P\u00f5llumehed kardavad, et juba niigi pingelised marginaalid muutuvad veelgi v\u00e4iksemaks ning see on reaalne eksistentsiaalne oht kohalikule tootjale, nii suurele ettev\u00f5ttele kui ka v\u00e4iketalule.<\/p>\n
L\u00fchidalt \u00f6eldes avab Euroopa Liit turu L\u00f5una-Ameerika p\u00e4ritolu lihale ja muudele p\u00f5llumajandustoodetele, mille tootmine toimub tingimustes, mis ei ole v\u00f5rreldavad Euroopa standarditega. Odavam tootmine, leebem keskkonnaregulatsioon ja madalamad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulud annavad sealsetele tootjatele hinnaeelise, millega Eesti loomakasvataja lihtsalt ei saa v\u00f5istelda.<\/p>\n
See ei ole ideoloogiline vastuseis vabakaubandusele. K\u00fcsimus on aususes. Kui Euroopa Liit n\u00f5uab oma p\u00f5llumeestelt k\u00f5rgeid standardeid, siis ei saa samal ajal lubada turule tooteid, mis on toodetud oluliselt madalamate n\u00f5uete alusel. See on topeltmoraal, mille hinna maksavad kinni just need tootjad, kes on niigi surve all.<\/p>\n
Pole juhus, et Br\u00fcsselis on viimastel kuudel n\u00e4ha traktoreid ja protestijaid. Need meeleavaldused ei ole suunatud rohep\u00f6\u00f6rde v\u00f5i Euroopa koost\u00f6\u00f6 vastu. Need on appih\u00fc\u00fcd poliitikakujundajatele: \u00e4rge tehke otsuseid laua taga, unustades, et kusagil selle otsuse l\u00f5pus on p\u00e4ris inimene, p\u00e4ris talu ja p\u00e4ris kogukond. Kui Euroopa Liidu p\u00f5llumajanduspoliitika j\u00e4tkab v\u00e4ikeriikide erip\u00e4ra k\u00e4sitlemist teisej\u00e4rgulisena, siis kaob maaelu mitte ideoloogilistel, vaid majanduslikel p\u00f5hjustel.<\/p>\n
Eesti p\u00f5llumajandus on osa meie toidujulgeolekust, regionaalsest tasakaalust ja kultuurist. Kui kohalik loomakasvatus kaob, ei tule see tagasi j\u00e4rgmise kriisi ajal. S\u00f5ltuvus impordist ei ole strateegiline tugevus, vaid n\u00f5rkus.<\/p>\n
Euroopa Liit peab endalt ausalt k\u00fcsima, kas \u00fchine p\u00f5llumajanduspoliitika on loodud selleks, et hoida alles mitmekesine ja eluj\u00f5uline maaelu kogu Euroopas, v\u00f5i selleks, et tugevdada niigi tugevaid. Kui vastus on esimene, siis peab ka Eesti h\u00e4\u00e4l olema kuulda, mitte kaduma suurte numbrite ja \u00fcldiste loosungite vahele. Kui teine, siis on Euroopa Liidu p\u00f5llumajanduspoliitika v\u00e4gagi l\u00e4bi kukkunud ja vajab j\u00f5ulist sekkumist.\u00a0<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui Euroopa Liit n\u00f5uab oma p\u00f5llumeestelt k\u00f5rgeid standardeid, siis ei saa samal ajal lubada turule tooteid, mis on…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101318,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,590,31,32,6633,21,28,29,3442,20770,40612,19,3424,3441,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-101317","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-euroopa-liit","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gerry-konnov","tag-headlines","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-loomakasvatus","tag-mercosur","tag-mercosuri-lepe","tag-news","tag-pollumajandus","tag-pollumajanduspoliitika","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116016989057103545","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101317"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101317\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101318"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}