{"id":10132,"date":"2025-10-02T16:54:07","date_gmt":"2025-10-02T16:54:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10132\/"},"modified":"2025-10-02T16:54:07","modified_gmt":"2025-10-02T16:54:07","slug":"arhitektid-jagavad-kuidas-alustada-hoone-renoveerimisega-ning-mida-silmas-pidada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10132\/","title":{"rendered":"Arhitektid jagavad, kuidas alustada hoone renoveerimisega ning mida silmas pidada"},"content":{"rendered":"<p>Euroopa Komisjoni hinnangul on hoonefond on Euroopas \u00fcks suurimaid energiatarbijaid ja 75 protsenti sellest on energiat raiskav. Seega on hoonete rekonstrueerimine prioriteetne tegevus, millest ka Eesti joondub. <\/p>\n<p>Luminori laenude valdkonna arendusjuht ning Eestit Veneetsia arhitektuuribiennaalil esindavad arhitektid avavad, milliseid v\u00f5imalusi ja v\u00e4ljakutseid renoveerimine kinnisvaraomanikele toob. <\/p>\n<p>Kliimaministeeriumi andmetel t\u00e4hendab seatud eesm\u00e4rkide saavutamine, et j\u00e4rgnevate aastate jooksul on vaja rekonstrueerida 100 000 \u00fcksikelamut, 14 000 <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/64095407\/korterelamu\" tag-id=\"64095407\">korterelamut<\/a> ja 27 000 mitteeluhoonet. <\/p>\n<p>Luminori laenude valdkonna arendusjuht Margit Volt t\u00f5i esile, et eramaja omanikel on huvi renoveerimise vastu ajas pidevalt t\u00f5usnud ning peamised motivaatorid seonduvad sooviga parandada elamistingimusi, pikendada hoone eluiga v\u00f5i suurendada kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust.<\/p>\n<p>Kui eramaja renoveerimisotsuste tegemiseks piisab enamasti vaid pereringis ja pangaga plaanide tegemisest, siis kortermajade puhul on lood keerulisemad. <\/p>\n<p>Selleks, et korteri\u00fchistu saaks renoveerimiseks n\u00e4iteks laenu v\u00f5tta, peavad enamik selles majas kinnisvara omavad isikud \u00fchele meelele j\u00f5udma. Vahest on neid inimesi 15, enamasti aga palju rohkem. <\/p>\n<p>Et \u00fcldse midagi toimuma hakkaks, peab olema paar entusiasti \u00fchistuesinduses, kes on vabatahtlikult valmis teemasse kaevuma ja inimesi kokku tooma. <\/p>\n<p>Arhitektid Elina Liiva, Keiti Lige ja Helena M\u00e4nna suhtlesid Veneetsia Biennaali n\u00e4ituse raames erinevate inimestega, kes on renoveerimisega kokku puutunud. Kortermajade elanike ja \u00fchistute esindajate osas selgus, et kui eramajade puhul on omanikutunne suurem, siis kortermajas hajub see \u00e4ra. <\/p>\n<p>Selgus, et v\u00e4ga kergesti t\u00f5mmatakse piir enda korteri uksel\u00e4vel ja kaugemale ei m\u00f5elda. Sageli ei m\u00f5isteta, et renoveerimine on v\u00f5imalus ka laiemalt oma elukeskkonda parandada ja omatava kinnisvara v\u00e4\u00e4rtust t\u00f5sta. Nii t\u00f5mmatakse teiste teadlikema ja aktiivsemate p\u00fc\u00fcdlused nulli. <\/p>\n<p>Kliimaministeerium on selle illustreerimiseks toonud n\u00e4ite, et Eesti kogemusel v\u00f5ib korterelamu rekonstrueerimine energiam\u00e4rgise klassi C anda k\u00fctteenergia s\u00e4\u00e4stu 65 protsenti ning soojusenergia ja elektrikulusid v\u00e4hendada 50 protsenti. <\/p>\n<p>Kuidas toetada korteri\u00fchistuid renoveerimislainega kaasa tulema?<\/p>\n<p>Septembri keskpaigas avati <a rel=\"noopener nofollow\" target=\"_blank\" href=\"https:\/\/www.delfi.ee\/teema\/64095407\/korterelamu\" tag-id=\"64095407\">korterelamute<\/a> rekonstrueerimise taotlusvoor mahuga 80 miljonit eurot. Taotlusvooru j\u00f5uavad aga alles need \u00fchistud, mis on l\u00e4binud kadalipu renoveerimisotsuse tegemiseks.<\/p>\n<p>Arhitektide s\u00f5nul on renoveerimine mahukas protsess ja on ilmselge, et vaid korteri\u00fchistute esindajate entusiasmiga seda enamasti vallutada ei \u00f5nnestu. <\/p>\n<p>Selleks, et ka korteriomanikud saaksid p\u00fcsida renoveerimislaine harjal, on vaja m\u00f5ista, miks on see \u00fcldse oluline. <\/p>\n<p>Et kortermajas elavad inimesed kokku tuua ja n\u00e4idata neile renoveerimistegevuse v\u00f5imalikkust ja v\u00e4\u00e4rtust v\u00f5iks alustada arhitektide hinnangul m\u00f5nest v\u00e4iksemast projektist kui hoone t\u00e4ielik soojustamine. N\u00e4iteks v\u00f5ib alustada lihtsalt \u00fchisala korrastamisest. <\/p>\n<p>Lisaks vajaksid spetsiaalset tuge ka korteri\u00fchistute juhtkonna liikmed. N\u00e4iteks linnad ja omavalitsused v\u00f5iksid pakkuda kvaliteetse ja tervikliku renoveerimise otsuseni j\u00f5udmiseks tuge renoveerimise spetsialistide ja abimaterjalide n\u00e4ol. <\/p>\n<p>M\u00f5nes riigis on see lahendatud ka one-stop-shop n\u00e4ol, mis on keskus, kus korteri\u00fchistud saavad terviklikku infot, n\u00f5ustamist ja tuge hoonete terviklikuks renoveerimiseks. <\/p>\n<p>    Kuidas see lugu Sind end tundma pani?<br \/>\n        Saada<br \/>\n           <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120407687\/arhitektid-jagavad-kuidas-alustada-hoone-renoveerimisega-ning-mida-silmas-pidada\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--write button button--primary button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Kommenteeri<br \/>\n       <\/a> <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/120407687\/arhitektid-jagavad-kuidas-alustada-hoone-renoveerimisega-ning-mida-silmas-pidada\/kommentaarid\" class=\"article-body-bottom__comment article-body-bottom__comment--read button button--size-auto\" rel=\"nofollow noopener\" target=\"_blank\"><br \/>\n        Loe kommentaare (2) <\/a>  <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Euroopa Komisjoni hinnangul on hoonefond on Euroopas \u00fcks suurimaid energiatarbijaid ja 75 protsenti sellest on energiat raiskav. Seega&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10133,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,7273,6196,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":{"0":"post-10132","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-korterelamu","19":"tag-kortermajad","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-news","23":"tag-populaarseimad-lood","24":"tag-top-stories","25":"tag-topstories","26":"tag-uldised-uudised","27":"tag-uudised","28":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10132"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10132\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10133"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10132"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10132"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}