{"id":10144,"date":"2025-10-02T17:19:29","date_gmt":"2025-10-02T17:19:29","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10144\/"},"modified":"2025-10-02T17:19:29","modified_gmt":"2025-10-02T17:19:29","slug":"punane-meri-oli-kunagi-tilgatumalt-tuhi-ajalugu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10144\/","title":{"rendered":"Punane meri oli kunagi tilgatumalt t\u00fchi | Ajalugu"},"content":{"rendered":"<p>Punast merd \u00fchendab T\u0161iiliga asjaolu, et nad m\u00f5lemad on kujult pikad ja peenikesed \u2014 \u00fcks k\u00fcll meri, teine maa. Aga r\u00e4\u00e4gitakse, ja isegi kirjutatakse, et Punasest merest on kunagi ka kuiva jalaga \u00fcle p\u00e4\u00e4setud.<\/p>\n<p>Saudi Araabia ja Hispaania teadlaste uurimist\u00f6\u00f6st selgub, et sellistel juttudel ongi t\u00e4iesti t\u00f5ep\u00e4rasust taga.<\/p>\n<p>Tihana Pensa Thuwali rannalinnakeses asuvast Kuningas Abdullah&#8217; Teaduse ja Tehnika \u00dclikoolist kirjutab koos kaasautoritega ajakirjas <a href=\"https:\/\/www.nature.com\/articles\/s43247-025-02642-1\" target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\">Communications Earth &amp; Environment<\/a>, et neil on n\u00fc\u00fcd p\u00e4ris kindlaid t\u00f5endeid, et umbes 6,2 miljonit aastat tagasi kuivas Punane meri tilgatumaks t\u00fchjaks.<\/p>\n<p><img decoding=\"async\" style=\"width: 100%;\" src=\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/558447h58e7.png\"\/><\/p>\n<p>Pensa ja ta kolleegid uurisid seismopilte, mikrofossiile ja geokeemilisi dateeringuid ning v\u00e4idavad, et suur kuivus kestis vaid umbes sada tuhat aastat \u2014 geoloogilises m\u00f5ttes silmapilgu. Kuid selleks ajaks sai Punasest merest ajutiselt t\u00fchi soolav\u00e4li.<\/p>\n<p>Vahejuhtum l\u00f5ppes v\u00f5imsa \u00fcleujutusega, kui India ookeani Adeni lahe veed murdsid l\u00e4bi vulkaanilistest kivimitest m\u00e4eaheliku mitmesaja kilomeetri pikkuse kanali. See merealune kanjon on j\u00e4lgitav t\u00e4nase p\u00e4evani.<\/p>\n<p>Pensa ja ta kaaslased t\u00f5devad, et Punase mere kuivamise p\u00f5hjustas \u00fchenduse katkemine Vahemerega. Selleni viis muu hulgas merepinna langus Vahemeres, mis oli tingitud Vahemere ja Atlandi ookeani vahelise vee\u00fchenduse n\u00f5rgenemisest.<\/p>\n<p>Vahemeri ise t\u00e4itus t\u00e4ielikult uuesti alles miljon aastat hiljem, samuti suures ja \u00e4kilises veeuputuses.<\/p>\n<p>Punane meri tekkis algselt umbes 23 miljonit aastat tagasi, mil Vahemere veed uhtusid \u00fcle oru, mis oli hakanud veel m\u00f5ned miljonid aastad varem moodustuma kahe maakoorelaama teineteisest eraldudes.<\/p>\n<p>Algselt kujunes selles uues meres v\u00e4lja ka kenake elurikkus, aga veevahetus muu maailmamerega oli kehv ja auramine soojas kliimas tugev, mist\u00f5ttu l\u00e4ks Punane meri ajapikku \u00fcha soolasemaks ja eelkirjeldatud s\u00fcndmuste toimumise ajaks oli mereelu laias laastus h\u00e4\u00e4bunud.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eval on, k\u00fcllap just India ookeani vete kaasabil, Punase mere elustik taas rikkalik ja mitmekesine, eriti korallrahu aladel, mis kulgevad piki rannikut kahe tuhande kilomeetri ulatuses.<\/p>\n<p>Pildil on Punane meri kosmosest n\u00e4htuna.<\/p>\n<p>Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmasp\u00e4evast reedeni ca kell 8.35 ja laup\u00e4eval ca kell 8.25.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Punast merd \u00fchendab T\u0161iiliga asjaolu, et nad m\u00f5lemad on kujult pikad ja peenikesed \u2014 \u00fcks k\u00fcll meri, teine&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10145,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[80],"tags":[7278,26,27,37,33,35,34,36,31,32,315,21,28,29,95,19,25,7279,23,24,22,20,7277,30,92,93,94],"class_list":{"0":"post-10144","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-maailm","8":"tag-adeni-laht","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-geoloogia","19":"tag-headlines","20":"tag-latest-news","21":"tag-latestnews","22":"tag-maailm","23":"tag-news","24":"tag-populaarseimad-lood","25":"tag-punane-meri","26":"tag-top-stories","27":"tag-topstories","28":"tag-uldised-uudised","29":"tag-uudised","30":"tag-vahemeri","31":"tag-viimased-uudised","32":"tag-world","33":"tag-world-news","34":"tag-worldnews"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10144","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10144"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10144\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10145"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10144"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10144"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10144"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}