Loodusteaduste valdkonnas riikliku teaduspreemia p\u00e4lvinud Tartu \u00dclikooli kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski t\u00f6\u00f6r\u00fchm tahab k\u00fctuseelementides asendada haruldase plaatina odavama rauaga ja muuta keskkonnas\u00e4\u00e4stliku transpordi k\u00e4ttesaadavamaks.<\/p>\n
Kui Novaator laureaadile helistas, tuli tunnustus talle \u00fcllatusena. “Suurep\u00e4rane uudis! Esimest korda kuulen, keegi ei ole mind varem sellest teavitanud,” r\u00f5\u00f5mustas Kaido Tammeveski, kuuldes preemia m\u00e4\u00e4ramisest esimest korda ajakirjanikult.<\/p>\n
Tunnustus p\u00e4lvis ta t\u00f6\u00f6 eest, mis on kriitilise t\u00e4htsusega ajal, mil maailm liigub s\u00fcsinikuneutraalsuse poole ja transpordisektoris n\u00e4hakse suurt potentsiaali vesinikuautodel. Erinevalt elektriautodest tangitakse neid minutitega ja need suudavad l\u00e4bida pikki vahemaid. Ometi on teedel neid v\u00e4he. P\u00f5hjus peitub hinnas: vesinikuauto s\u00fcdameks olev k\u00fctuseelement vajab t\u00f6\u00f6tamiseks v\u00e4\u00e4rismetalle, mis kergitavad s\u00f5iduki maksumuse tavainimesele k\u00e4ttesaamatusse k\u00f5rgusse.<\/p>\n
Professor Tammeveski tegeleb just selle majandusliku ja tehnoloogilise pudelikaela avardamisega.<\/p>\n
“Nende autode probleem on see, et nad on liiga kallid,” selgitab Tammeveski. Ta t\u00f5i n\u00e4iteks vesinikuauto Toyota Mirai, mille omadused sarnanevad tavalise keskklassi s\u00f5iduautoga, kuid hind k\u00fc\u00fcndib 60 000 dollarini. “Loomulikult, kui inimene peab selle eest kaks korda rohkem v\u00e4lja maksma, siis olgugi et ta panustab keskkonna heaks, on see summa ikkagi p\u00e4ris suur,” nentis professor.<\/p>\n
Plaatina asendamine<\/p>\n
K\u00f5rge hinna peas\u00fc\u00fcdlane on k\u00fctuseelemendis toimuvat keemilist reaktsiooni kiirendav katal\u00fcsaator, mis koosneb t\u00e4nap\u00e4eval valdavalt plaatinast. Tammeveski ja tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm arendavad materjale, mis suudaksid teha sama t\u00f6\u00f6d, kuid koosneksid maakoores laialt levinud ja odavatest elementidest, n\u00e4iteks rauast.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchma l\u00e4henemine on mitmek\u00fclgne ja leidlik. Lisaks puhta s\u00fcnteesi arendamisele on nad katsetanud katal\u00fcsaatorimaterjalide tootmist t\u00f6\u00f6stuslikest j\u00e4\u00e4kidest. Nii on nad uurinud v\u00f5imalusi kasutada l\u00e4hteainena \u00f5litootmise j\u00e4\u00e4ki rapsikooki, Viru Keemia Grupist p\u00e4rit resortsinoolide segu ja puidut\u00f6\u00f6stuse j\u00e4\u00e4kprodukti ligniini. See t\u00e4hendab sisuliselt odava biomassi v\u00e4\u00e4rindamist k\u00f5rgtehnoloogiliseks nanomaterjaliks.<\/p>\n
Eesm\u00e4rk on luua nanostruktuursed materjalid, mis ei sisaldaks \u00fcldse v\u00e4\u00e4rismetalle v\u00f5i v\u00e4hendaksid nende vajadust drastiliselt. See avaks ukse vesiniku kasutuselev\u00f5tuks mitte ainult s\u00f5iduautodes, vaid ka raskeveokites, rongides ja bussides, kus akupangad j\u00e4\u00e4ksid liiga raskeks.<\/p>\n
Autod ja akud<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchma arendatavad materjalid ei piirdu vaid vesinikuautodega. Sama p\u00f5him\u00f5te \u2013 asendada kallid v\u00e4\u00e4rismetallid odavamate ja j\u00e4tkusuutlikumatega \u2013 kehtib ka energia salvestamise tehnoloogiates.<\/p>\n
Professor Tammeveski t\u00f5i v\u00e4lja, et lisaks k\u00fctuseelementidele on neil fookuses tsink-\u00f5hk akud. Tegemist on suure energiatihedusega salvestuslahendusega, mis on paljulubav alternatiiv praegustele akudele. M\u00f5lemad seadmed vajavad t\u00f6\u00f6tamiseks t\u00f5husaid katal\u00fcsaatoreid ning Tammeveski r\u00fchma loodud lahendused aitavad muuta k\u00e4ttesaadavamaks nii vesinikuenergeetika kui ka uudsed akutehnoloogiad.<\/p>\n
Stabiilsus on v\u00f5tmek\u00fcsimus<\/p>\n
Kuigi laboris saavutatud tulemused on paljulubavad, seisab teadlaste ees t\u00f5sine takistus \u2013 stabiilsus. Plaatina on v\u00e4\u00e4rismetall p\u00f5hjusega: see on \u00e4\u00e4rmiselt vastupidav ja t\u00f6\u00f6tab k\u00fctuseelemendi karmides tingimustes pikka aega muutumatuna. Rauap\u00f5hised alternatiivid kipuvad aga kiiremini lagunema.<\/p>\n
“See on \u00fcks p\u00f5hiprobleem meie alal, et alternatiivsed materjalid, millega me tahame plaatinakatal\u00fcsaatorit asendada, ei ole piisavalt stabiilsed,” tunnistas v\u00e4rske laureaat.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchm keskendubki praegu nende materjalide “treenimisele”, et t\u00f5sta nii nende katal\u00fc\u00fctilist aktiivsust kui ka eluiga. Koost\u00f6\u00f6d tehakse maailma tippudega, sealhulgas Iisraeli teadlastega, kes n\u00e4evad tehnoloogias vaatamata raskustele suurt perspektiivi.<\/p>\n
Teadusest t\u00f6\u00f6stusse<\/p>\n
Tammeveski t\u00f6\u00f6 m\u00f5ju ei piirdu vaid laboriseintega. Tema k\u00e4e alt sirgunud doktorandid on asunud t\u00f6\u00f6le Eesti s\u00fcvatehnoloogia ettev\u00f5tetesse, viies teadust\u00f6\u00f6 tulemused reaalsesse majandusse.<\/p>\n
“V\u00f5in n\u00e4iteks tuua UP Catalysti \u2013 selle panid k\u00e4ima inimesed, kes on meie juures Tartu \u00dclikoolist l\u00e4inud, ja seal on lausa kolm meilt saadud doktorikraadini inimest,” m\u00e4rgib professor. Samuti on tema \u00f5pilased j\u00f5udnud ettev\u00f5tetesse nagu Elcogen ja Skeleton Technologies.<\/p>\n
Professorile m\u00e4\u00e4ratud riiklik teaduspreemia on tunnustus pikaajalise t\u00f6\u00f6 eest \u2013 Tammeveski p\u00e4lvis sama auhinna ka 2014. aastal. See n\u00e4itab valdkonna p\u00fcsivat aktuaalsust ja Eesti teadlaste v\u00f5imekust p\u00fcsida maailma tipus energiamaterjalide arendamisel. Hiljuti saatis t\u00f6\u00f6r\u00fchm oma uusimad tulemused retsenseerimiseks mainekasse teadusajakirja Nature, mis viitab v\u00f5imalusele, et suurem l\u00e4bimurre v\u00f5ib olla alles ees.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Loodusteaduste valdkonnas riikliku teaduspreemia p\u00e4lvinud Tartu \u00dclikooli kolloid- ja keskkonnakeemia professor Kaido Tammeveski t\u00f6\u00f6r\u00fchm tahab k\u00fctuseelementides asendada haruldase…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101533,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[5594,131,130,37,33,35,635,34,36,48742,48743,2424,18005,10194],"class_list":{"0":"post-101532","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-akud","9":"tag-ari","10":"tag-business","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-elektriauto","15":"tag-estonia","16":"tag-estonian","17":"tag-kaido-tammeveski","18":"tag-riiklikud-teaduspreemiad","19":"tag-tartu-ulikool","20":"tag-vesinik","21":"tag-vesinikuauto"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116018062480380981","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101532","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101532"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101532\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101533"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101532"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101532"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101532"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}