Kes meist ei tahaks olla geniaalne. Niisiis tuleb juttu geeniustest, toeks Helen Lewise raamat “Geeniuse m\u00fc\u00fct. M\u00e4ssajate, koletiste ja reeglimurdjate ohtlik ahvatlus” (Helen Lewis, “The Genius Myth The Dangerous Allure of Rebels, Monsters and Rule-Breakers”, 2025).<\/p>\n
Lewis soovib, et n\u00e4eksime geeniuseid sellistena, nagu nad on. Geniaalsuse s\u00e4ra v\u00f5ib olla kattevarjuks paljudele pattudele \u2013 alkoholismile, perekonna unarusse j\u00e4tmisele, truudusetusele, kuritarvitustele, kummalisusele, vastutustundetusele.<\/p>\n
S\u00f8ren Kierkegaard kirjutas, et geeniused on nagu \u00e4ikesetorm, nad liiguvad vastutuult, hirmutavad inimesi ja puhastavad \u00f5hku. Arthur Schopenhauer m\u00e4rkis, et geenius on nagu t\u00e4psuslaskur, kes tabab m\u00e4rki, mida teised ei pruugi isegi n\u00e4ha.<\/p>\n
Kuna paljud andekad inimesed teevad kummalisi asju, muutub geeniuse tiitel ise\u00e4raliseks loaks omap\u00e4rasele k\u00e4itumisele. Geenius muudab kummalisuse erilisuseks. Ajas on geeniuse m\u00f5iste muutunud. Kreekas ja Roomas t\u00e4hendas see vaimu k\u00fcllatulekut, inimene ei olnud geenius, ta oli isik, kelle kaudu vaim v\u00f5is end v\u00e4ljendada.<\/p>\n
Renessansi ajal juurdus suurmeeste idee skulptorite ja kunstnike n\u00e4ol. Romantismi ajastuks 18. sajandil oli uus m\u00f5iste kindla koha leidnud ja geenius t\u00e4hendas mitte inimest, kellel oli midagi, vaid see oli juba inimene ise. Ja see inimene n\u00e4is eiravat f\u00fc\u00fcsikaseadusi, luues midagi eimillestki. Geenius on nagu v\u00f5lur, geenius kannatab, teda ei usuta. Ta on neetud ja \u00f5nnelik, k\u00f5ike samal ajal. Kuid ta paneb asjad juhtuma.<\/p>\n
Kuidas Shakespearist sai Shakespeare? Kui ta 1616. aastal suri, oli ta populaarne n\u00e4itekirjanik, kuid ta ei olnud mingi ikoon, nagu me teda t\u00e4nap\u00e4eval n\u00e4eme. See on muidugi teenitud, ta oli briljantne uuendaja, loovuse allikas ja andekas kirjanik, kes leiutas uusi s\u00f5nu ja fraase.<\/p>\n
Shakespeare on oma koha \u00e4ra teeninud, kuid teda eristab teistest tolle aja kirjameestest see, et oli r\u00fchm inimesi, kes n\u00e4gid vaeva tema m\u00e4lestuse s\u00e4ilitamiseks ja saavutuste kiitmiseks. Kaks tema s\u00f5pra panid kokku tema n\u00e4idendite esimese kogumiku, muidu oleksid need kaduma l\u00e4inud. Shakespeare’i t\u00f5usule aitas kaasa ka t\u00f5ik, et kui Inglismaal p\u00e4rast s\u00f5da teatrid taas avati, ei olnud neil piisavalt n\u00e4idendeid. Nii p\u00f6\u00f6rdutigi vanade menun\u00e4idendite poole, kohandades neid uutele meeleoludele.<\/p>\n
Shakespeare’i eluloolised andmed on napid ja publikule see ei meeldinud. Nad tahtnuks autorit iidoliks muuta, kuid oleksid eelistanud, et autor on m\u00f5ni tark aristokraat v\u00f5i isegi naisterahvas. T\u00e4nini on levinud arvamus, et v\u00f5ib-olla ei olegi Shakespeare oma lugude autor. Kuid igal juhul sai Inglismaa oma rahvuspoeedi, ta kuulutati k\u00f5igi aegade suurimaks kirjanikuks. Inglismaalt levis tema idealiseerimine Ameerikasse ja Briti kolooniatesse.<\/p>\n
Pablo Picasso p\u00e4rijad jagelevad siiani tema p\u00e4randi p\u00e4rast ja tema nimi on muutunud kaubam\u00e4rgiks. 1990. aastatel andsid p\u00e4rijad prantsuse autotootjale Citro\u00ebn \u00f5iguse kasutada tema nime.<\/p>\n
Albert Einstein oli geenius, kuid ka suur \u00e4ri. 2000. aastatel ostis Disney tema p\u00e4rijatelt nime kasutus\u00f5iguse 2,66 miljoni dollari eest, et hakata tootma Baby Einsteini m\u00e4nguasju. Suurbritannias kasutatakse Einsteini kuvandit taibukate elektrim\u00f5\u00f5tjate m\u00fc\u00fcgiks.<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5idakse kedagi nimetada geeniuseks selle p\u00e4rast, et ta k\u00e4itub kummaliselt, sureb noorena v\u00f5i elab v\u00e4ga kaua, teda tabavad aeg-ajalt hullumeelsuse hood, ta on suhtluses ps\u00fchhopaat ja vastab seega \u00fcldisele geeniuse stereot\u00fc\u00fcbile inimeste teadvuses.<\/p>\n
Geeniuste kuvandit kinnistab ka elulugude t\u00f6\u00f6stus. Alguse v\u00f5ib leida Giorgio Vasari t\u00f6\u00f6des, mis olid Euroopa erakorralise aja kroonika. See oli Michelangelo, Raphaeli ja Donatello ajastu. Vasari v\u00f5ttis kasutusele Antiik-Kreeka \u00fclistavate elulugude praktika ja ta oli ka paadunud m\u00fc\u00fcdilooja. Vasari geeniuse m\u00fctoloogia on sedav\u00f5rd j\u00e4tkusuutlik, et tema imelapse kuvand on t\u00e4nini suuruse malliks. T\u00e4nap\u00e4eval tegeleb selle m\u00fc\u00fcdiloomega paljuski Hollywood oma elulooliste filmidega.<\/p>\n
Romantismi ajastust on p\u00e4rit geeniuse kui ebamaise olendi kuvand. Ja seda m\u00f5jutas tol ajal ka tuberkuloos, mida peeti peeneks haiguseks. George Gordon Byron olla isegi igatsenud, et tal oleks see t\u00f5bi, sest siis naised \u00f5hkaksid, kui huvitav ta surres v\u00e4lja n\u00e4eb.<\/p>\n
1865. aastal avaldas Darwini sugulane Francis Galton raamatu “P\u00e4rilik geenius”, mis avas \u00fche tumedama peat\u00fcki inimkonna loos. Galtoni uuringud viisid nimelt uue terminini, milleks on eugeenika ehk inimrassi paremaks muutmine valikulise aretuse kaudu.<\/p>\n
Ja biitlid kui geniaalsuse n\u00e4ide. Nad on esimene b\u00e4nd, kelle areng on p\u00f5hjalikult dokumenteeritud, kuid nad olid kuulsad b\u00e4ndina, \u00fcksikliikmetena mitte nii palju. Kui Paul ei oleks Johniga kohtunud, olnuks ta lihtsalt \u00fcks laululooja.<\/p>\n
“Kui geenius t\u00e4hendab lugu, siis biitlid olid konkreetse aja ja koha toode, pluss produktiivne koost\u00f6\u00f6 ja hea \u00f5nn.”<\/p>\n
Biitlid l\u00f5ikasid kasu televisiooni kui massimeedia t\u00f5usust, kuid ka s\u00f5jaj\u00e4rgsest stabiilsusest Inglismaal, mis v\u00f5imaldas ka t\u00f6\u00f6lisklassist p\u00e4rit kunstiinimestel edukad olla. Ja neil vedas, et nad kohtusid sellise produtsendiga nagu George Martin, keda on nimetatud ka viiendaks biitliks. Kui geenius t\u00e4hendab lugu, siis biitlid olid konkreetse aja ja koha toode, pluss produktiivne koost\u00f6\u00f6 ja hea \u00f5nn.<\/p>\n
20. sajandi l\u00f5pul siirdus geeniuste tootmise keskus Californiasse R\u00e4niorgu. Neid on seal hulgi: Steve Jobs kui geniaalne ettev\u00f5tja ja Steve Wozniak kui geniaalne insener. Kuigi Jobs on n\u00e4ide ka teisest arhet\u00fc\u00fcbist, geniaalsest t\u00f5prast, kes pettis s\u00f5pru ning j\u00e4ttis nad ilma rahata, parkis autot invaliidikohale, pesi jalgu tualetis ja nii edasi.<\/p>\n
Praegu on elav n\u00e4ide Elon Musk, kes raputas kogu kosmoset\u00f6\u00f6stust, nautides samal ajal t\u00f5prana k\u00e4itumist. Ta ise on viidanud, et tal v\u00f5ib olla arenguh\u00e4ire, mist\u00f5ttu on tal raske m\u00f5ista emotsionaalseid m\u00e4rke. Ja kuulu j\u00e4rgi pidi R\u00e4niorg olema t\u00e4is autismi tunnustega tegelasi.<\/p>\n
Kui tahate olla geenius, siis soovitab Lewis j\u00e4ljendada seda, mida teised on teinud. Olge pisut m\u00e4ssuline, kannatage oma tegevuse eest, avage oma teadvus, kuid mitte nii palju, et aju v\u00e4lja voolaks. Leidke hea partner. Ja kui miski ei aita, tehke t\u00f6\u00f6d nii palju kui jaksate ja lootke, et pime \u00f5nn aitab teid.<\/p>\n
Geeniuse m\u00fc\u00fct lonkab ajas edasi, \u00fcksik m\u00e4ssaja, briljantne t\u00f5bras, suurmees. Ilmselt me vajame geeniuse ideed, seda pooljumalat, \u0161amaani. Me vajame lugusid, et maailmast aru saada. Ja minu poolt j\u00f5udu geeniuseks p\u00fcrgijatele.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kes meist ei tahaks olla geniaalne. Niisiis tuleb juttu geeniustest, toeks Helen Lewise raamat “Geeniuse m\u00fc\u00fct. M\u00e4ssajate, koletiste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":13968,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[48744,37,33,35,846,173,34,36,48745,4271,4273,48746,140,3317,10499,2511,27471],"class_list":["post-101534","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-albert-einstein","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-elon-musk","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-geniaalsus","tag-harri-tiido","tag-harri-tiido-taustajutud","tag-helen-lewis","tag-meelelahutus","tag-steve-jobs","tag-the-beatles","tag-vikerraadio","tag-william-shakespeare"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116018101831100544","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101534","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101534"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101534\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/13968"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101534"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101534"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101534"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}