\u00d5ppimiskohustuse kehtestamine on eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtusvalik. See \u00fctleb selgelt, et me ei ole \u00fchiskonnana valmis noortest loobuma hetkel, kui nendega on keerulisem, kirjutab Hendrik Agur.<\/p>\n
Haridusreformid tekitavad alati tugevaid tundeid. Kui muutused puudutavad noori, koole ja \u00f5petajaid, ei saa neid k\u00e4sitleda kergek\u00e4eliselt. Viimastel n\u00e4dalatel on palju r\u00e4\u00e4gitud \u00f5ppimiskohustuse kehtestamisest, sellega seotud reformidest ning ka SAIS3 infos\u00fcsteemi valmimata j\u00e4\u00e4misest. Oleme kohanud nii p\u00f5hjendatud muret kui ka raevukat vastupanu, mis ei ole suunatud \u00fcksnes detailide, vaid kogu m\u00f5tteviisi muutuse vastu.<\/p>\n
Senine hariduss\u00fcsteem ei ole suutnud hoida k\u00f5iki noori haridusteel. Igal aastal lisandub hulk p\u00f5hikooli l\u00f5petanuid, kes ei j\u00e4tka \u00f5pinguid mitte seet\u00f5ttu, et nad ei tahaks \u00f5ppida, vaid seet\u00f5ttu, et me ei ole osanud v\u00f5i julgenud neile sobivat \u00f5piteed pakkuda. Koolikohustus l\u00f5peb, aga noore vajadus juhendamise, kuuluvuse ja m\u00f5testatud tegevuse j\u00e4rele ei kao. Kui me selles kohas k\u00e4ed r\u00fcppe laseme, ei kao ka probleem. Ta tuleb m\u00f5ne aja p\u00e4rast ringiga tagasi, juba sotsiaalse probleemina.<\/p>\n
\u00d5ppimiskohustuse kehtestamine on eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtusvalik. See \u00fctleb selgelt, et me ei ole \u00fchiskonnana valmis noortest loobuma hetkel, kui nendega on keerulisem. See ei t\u00e4henda, et k\u00f5ik peavad \u00f5ppima \u00fchtemoodi v\u00f5i \u00fchesuguses tempos ning see t\u00e4hendab, et \u00f5ppimine kui protsess ei katke lihtsalt seet\u00f5ttu, et noor ei mahu ideaalsesse koolimudelisse.<\/p>\n
Olen n\u00e4inud tugevat vastuseisu m\u00f5ttele, et g\u00fcmnaasium peab vastu v\u00f5tma k\u00f5ik soovijad ning et \u00f5ppijat ei tohi koolist lihtsalt v\u00e4lja arvata. Samuti on see tekitanud pahameelt, et kool peab pakkuma v\u00f5imete ja vajaduste p\u00f5hist tuge, mitte ainult selekteerima.<\/p>\n
Minu hinnangul on see aga \u00fcks selgemaid kaasaja humaansuse m\u00e4rke hariduses. K\u00fcsimus ei ole selles, kas see on mugav, vaid selles, mis saab nendest noortest siis, kui me nad ukse taha j\u00e4tame. Tulnud g\u00fcmnaasiumimaastikult kutsehariduss\u00fcsteemi, n\u00e4en palju selgemalt, mis toimub lugupeetud g\u00fcmnaasiumidest v\u00e4ljaspool, nende \u00fcmber ja uste taga. Teemad, millega \u00fcks tavakool iial kokku ei puutu, on meie igap\u00e4evane reaalsus.<\/p>\n
Kui noor ei \u00f5pi, kaob ta kooli, ent mitte \u00fchiskonna orbiidilt. Ta j\u00e4\u00e4b meie \u00fchiskonda ja suure t\u00f5en\u00e4osusega vajab ta hiljem rohkem tuge sotsiaals\u00fcsteemist, t\u00f6\u00f6turult v\u00f5i ka \u00f5iguskaitselt. Iga noor, kes \u00f5pib ja p\u00fcsib hariduss\u00fcsteemis, on \u00fchiskonnale v\u00e4\u00e4rtus. Iga noor, kes sealt v\u00e4lja kukub, on potentsiaalne risk eelneva piisava toetuse puudumise t\u00f5ttu. Seda seost ei tohiks h\u00e4beneda v\u00e4lja \u00f6elda ning see ei ole hirmutamine, vaid reaalsus, mille ees on koolide vastutus hajunud. Keegi poleks nagu s\u00fc\u00fcdi\u2026<\/p>\n
“Aja n\u00f5ue ei ole enam valida nende seast, kellega on lihtne, vaid osata hakkama saada ka nendega, kellel on rohkem vajadusi.”<\/p>\n
Ma m\u00f5istan koolijuhte, kes soovivad seista oma kooli hea nime eest. On inimlik ja arusaadav koolijuhi ja vallavanema soov, et tema kool oleks edukas ja hinnatud, lipp k\u00f5rgel ning maine hea. On lihtsam juhtida kooli, kus \u00f5pivad ainult motiveeritud, toetatud ja probleemivabad noored. Kuid see ei ole aus ja \u00f5iglane l\u00e4bil\u00f5ige \u00fchiskonnast. Aja n\u00f5ue ei ole enam valida nende seast, kellega on lihtne, vaid osata hakkama saada ka nendega, kellel on rohkem vajadusi, rohkem k\u00fcsimusi ja rohkem ebaselget.<\/p>\n
Meie koolides ei \u00f5pi ainult kuldpead. Meie koolides \u00f5pib \u00fchiskond oma kogu mitmekesisuses. On v\u00e4ga andekaid ja kiireid, aga on ka neid, kelle jaoks tuleb aidata lahti m\u00f5testada, kus nad elavad, miks nad elavad ja mis v\u00f5iks olla nende koht maailmas. Kui kool ei tee seda t\u00f6\u00f6d, siis kes seda teeb?<\/p>\n
\u00d5pikohustus ei ole t\u00e4iuslik lahendus ja ma ei arva, et k\u00f5ik on selles reformis valmis v\u00f5i veatu. Viimane v\u00e4ike \u0161okk koolirahva seas, SAIS3 infos\u00fcsteemi t\u00e4htajaks valmimata j\u00e4\u00e4mine on k\u00fcll tehniline eba\u00f5nnestumine ettevalmistuses, kuid mitte p\u00f5hjus kogu reformi sisuliseks mahakandmiseks. Infos\u00fcsteem on t\u00f6\u00f6riist, mitte eesm\u00e4rk. Eesm\u00e4rk on, et noored \u00f5ppijale sobiva \u00f5pirajaga koolidesse kandideerida, koolid saavad \u00f5ppijad vastu v\u00f5tta ning \u00f5ppimine saab j\u00e4tkuda. See ei ole muutunud.<\/p>\n
Reform n\u00f5uab koolidelt seniste rutiinide \u00fcmberm\u00f5testamist ja see ei olegi mugav, aga ausalt \u00f6eldes ei ole ka senine olukord olnud hea ja t\u00e4iuslik. Muutus ei ole probleem iseenesest, kuid muutub probleemiks, kui me ei julge muutuda ka siis, kui vanad lahendused enam ei t\u00f6\u00f6ta.<\/p>\n
\u00d5ppimiskohustus on eelk\u00f5ige m\u00f5tteviisi muutus ning eeldab, et me n\u00e4eme igas noores potentsiaali, mitte koormat. Et me v\u00e4\u00e4rtustame ka \u00f5ppimist kui protsessi, mitte ainult tulemust. Ja et me m\u00f5istame, et haridus ei ole eliidi privileeg, vaid \u00fchiskonna kestmise alus.<\/p>\n
Kriitika on vajalik ja ma ei pea seda reformi puutumatuks. K\u00fcll aga usun, et selle p\u00f5hisuund on \u00f5ige. K\u00fcsimus ei ole selles, kas see on ebamugav, vaid selles, kas meil on paremat alternatiivi olukorrale, kus osa noori j\u00e4\u00e4b lihtsalt k\u00f5rvale. Mina seda alternatiivi ei n\u00e4e. \u00c4rme l\u00fckka noori \u00fcle m\u00fc\u00fcri, vastutust v\u00f5tmata. Toetame teda vastutustundlikult oma \u00f5piraja l\u00f5puni, iga\u00fcks omas l\u00f5igus. Ja vastutustundlikult.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"\u00d5ppimiskohustuse kehtestamine on eelk\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtusvalik. See \u00fctleb selgelt, et me ei ole \u00fchiskonnana valmis noortest loobuma hetkel, kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101670,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,10690,406,48806,21,2219,4057,7440,1312,28,29,19,1218,6365,7660,25,42760,23,24,22,20,30],"class_list":["post-101669","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-gumnaasiumid","tag-haridus","tag-haridusreformid","tag-headlines","tag-hendrik-agur","tag-koolid","tag-koolielu","tag-kutseharidus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noored","tag-opikohustus","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-sais3","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116018813606709697","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101669","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101669"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101669\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101669"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101669"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101669"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}