Selle aasta teaduspreemiate valik peegeldas Eesti teaduse laia haaret, ulatudes elut\u00f6\u00f6preemiast \u00f6koloogia valdkonnas kuni praktiliste lahendusteni ehitusf\u00fc\u00fcsikas ja p\u00f5llumajanduses. Preemiate m\u00e4\u00e4ramisel oli oluliseks alusp\u00f5him\u00f5tteks t\u00f6\u00f6de rahvusvaheline m\u00f5ju ja praktiline v\u00e4\u00e4rtus Eesti \u00fchiskonnale.<\/p>\n
Elut\u00f6\u00f6preemia<\/p>\n
Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendust\u00f6\u00f6 eest p\u00e4lvis elut\u00f6\u00f6preemia Tartu \u00dclikooli taime\u00f6koloogia professor Martin Zobel. Tema arendatud liigifondi kontseptsioon on m\u00f5jutanud oluliselt \u00f6koloogilist teooriat \u00fcle terve maailma.<\/p>\n
Zobel t\u00f5i \u00f6koloogiasse uudse molekulaarse l\u00e4henemise ning tema uurimused taimede ja mu\u0308koriisaseente koosm\u00f5just on avanud uusi vaatenurki koosluste m\u00f5istmisel. Tema teadust\u00f6\u00f6 tulemusena on Eesti \u00f6koloogiakoolkond saavutanud k\u00f5rge rahvusvahelise tunnustuse, mida kinnitavad artiklid tippajakirjades Nature ja Science.<\/p>\n
Zobel ise viibis tunnustusest kuuldes konverentsil. “Eks see t\u00e4hendab ikka kolleegide tunnustust, sest kolleegidega koos on seda teed k\u00e4idud. See toetab v\u00e4ga moraali: tunned, et oled loodetavasti kasulikult oma teadlasteed k\u00e4inud,” kommenteeris ta preemia p\u00e4lvimist.<\/p>\n
Oma karj\u00e4\u00e4ris Zobel ise tingimata plahvatuslikke hetki esile ei too. “Samas arvan, et see, et ma \u00fcldse asusin sellele teele ja mul oli v\u00f5imalus tolleaegsete karismaatiliste professorite k\u00e4e all t\u00f6\u00f6tada, oli v\u00e4ga meeldiv etapp elus ja selle positiivne m\u00f5ju kestab siiamaani,” m\u00e4rkis ta. Teisalt v\u00f5ib eredaks hetkeks teadlase elus lugeda tema s\u00f5nul sedagi, kui m\u00f5ni teadussaavutus leiab rahvusvahelist k\u00f5lapinda: “Kui astud maailma juhtajakirjas teadusavalikkuse ette ja sind v\u00f5etakse vastu positiivselt. See on teadlase jaoks ere hetk.”<\/p>\n
Noortele ja kolleegidele pani Zobel s\u00fcdamele, et teadus peab olema k\u00f5ige muu k\u00f5rval huvitav. “Maailmas on suhteliselt palju rutiinteadust, mis justkui annab midagi ja ei anna ka: probleem pole p\u00fcstitatud nii, et see oleks innovatiivne. Kui aga teadlane suudaks oma t\u00f6\u00f6 l\u00e4bi m\u00f5elda ja keskenduda sellele, et ta peab pakkuma midagi uut ja olema huvitav nii endale kui ka teistele, on see v\u00e4ga suur asi,” arutles ta.<\/p>\n
Higgsi boson ja muutunud maailmapilt<\/p>\n
Erilise tunnustuse teadusliku avastuse eest said Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi (KBFI) teadlased Martti Raidal, Mario Kadastik ja Kristjan Kannike. Neid tunnustati panuse eest Higgsi bosoni avastamisse ja selle omaduste m\u00f5\u00f5tmisse CERN-i eksperimendis.<\/p>\n
KBFI t\u00f6\u00f6r\u00fchma \u00fclesanne oli anal\u00fc\u00fcsida \u00fchte viiest olulisest osakese lagunemiskanalist, simuleerides f\u00fc\u00fcsikaliste protsesside taustam\u00fcra. Avastus on fundamentaalne, kuna viis l\u00f5pule osakestef\u00fc\u00fcsika standardmudeli.<\/p>\n
Martti Raidali s\u00f5nul pole preemia n\u00e4ol tegemist \u00fche heureka-hetkega \u00e4ram\u00e4rkimisega, vaid tunnustusega 30 aastat kestnud t\u00f6\u00f6le. “See on sisaldanud eksperimendi ja inimeste ettevalmistamist. Kristjan Kannike ja Mario Kadastik on m\u00f5lemad minu tudengid \u2013 teaduses ei teki inimesed niisama, vaid neid kasvatatakse,” r\u00f5hutas ta j\u00e4relkasvu t\u00e4htsust, lisades, et n\u00fc\u00fcdseks on kasvatatud juba mitu p\u00f5lvkonda selle eriala teadlasi.<\/p>\n
Tulevikuvaates selgitas Raidal, et kuigi Higgsi boson andis vastuse meile tuntud aine massi p\u00e4ritolule, moodustab see vaid murdosa universumist. “Me teame kosmoloogias, et aine, mida me tunneme, on ainult viis protsenti kogu universumi massist. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on tegelikult avastamata,” nentis ta. Raidali hinnangul ongi fundamentaalteaduse k\u00f5ige t\u00e4htsam lahendamata probleem aru saada, mis on tumeaine ja tumeenergia, sest bosoni avastamine kattis vaid v\u00e4ikse osa suurest pildist.<\/p>\n
Teaduse m\u00f5ju argielule: tervis ja tehnoloogia<\/p>\n
Aastapreemiad m\u00e4\u00e4rati mitmes valdkonnas teadust\u00f6\u00f6de eest, mis on valminud viimase nelja aasta jooksul.<\/p>\n
Arsti- ja terviseteaduste vallas p\u00e4lvis preemia Tartu \u00dclikooli genoomika ja reproduktiivgeneetika professor Triin Laisk naiste tervise geneetika uurimise eest. Tema t\u00f6\u00f6r\u00fchm l\u00f5i maailma esimese geneetikal p\u00f5hineva riskimudeli emakakaelav\u00e4hi ennetamiseks.<\/p>\n
Laisk tunnistas, et uudis preemia p\u00e4lvimisest tuli talle suure \u00fcllatusena ja l\u00f5i ta pahviks. Tema hinnangul on tunnustuse taga t\u00f5siasi, et naiste tervis p\u00e4lvib \u00fcha enam t\u00e4helepanu ning t\u00f6\u00f6r\u00fchma pikaajaline tegevus on j\u00f5udnud maailmatasemele. “Me l\u00e4heneme naiste tervisele unikaalse nurga alt, kasutades geneetilise seose uuringuid, ja see annab teadusliku v\u00e4\u00e4rtuse ka laiemalt,” selgitas professor.<\/p>\n
J\u00e4rgmise viie aasta suurimaks eesm\u00e4rgiks on Laisa s\u00f5nul naiste hormoontundlikkuse kaardistamine, milleks annab v\u00f5imaluse hiljuti saadud Euroopa Teadusn\u00f5ukogu grant.<\/p>\n
Tehnika ja tehnoloogia valdkonnas tunnustati Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorit Targo Kalameest, kes sai tunnustuse elamufondi tervikrenoveerimise ja niiskusturvalisuse arendamise eest. Tema v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud tehaseline renoveerimistehnoloogia v\u00f5imaldab hooneid kiiremini ja kvaliteetsemalt energiat\u00f5husaks muuta.<\/p>\n
Kalamees on nentinud, et renoveerimise edasil\u00fckkamisel on ka laiem sotsiaalne m\u00f5ju. “Kui vanadest majadest kolivad v\u00e4lja need, kes on v\u00f5imekamad ja nutikamad, ning j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b sotsiaalselt haavatavam elanikkond, langeb kogu koormus l\u00f5puks riigile ja omavalitsustele,” \u00fctles ta.<\/p>\n
Tema hinnangul on \u00fchiskonnale odavam ja m\u00f5istlikum motiveerida inimesi oma elamuid varakult korda tegema, kui tegeleda hiljem lagunevate hoonete ja s\u00fcvenevate sotsiaalsete probleemidega.<\/p>\n
Professori s\u00f5nul j\u00e4tkub t\u00f6\u00f6d selles valdkonnas veel kauaks. “See ei ole ainult roheteema. See on inimeste kodude, elukeskkonna ja l\u00f5puks ka kogu \u00fchiskonna kestlikkuse k\u00fcsimus,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Loodusteaduste vallas said preemia Velle Toll, Hannes Keernik, Jorma Rahu, Heido Trofimov, Piia Post ja Tanel Voormansik Tartu \u00dclikoolist, kes avastasid, et inimtekkeline \u00f5husaaste v\u00f5ib p\u00f5hjustada pilvede lumestumist, m\u00f5jutades nii kliimaprognoose.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00fchma liige Piia Post \u00fctles, et preemia tuli talle suure r\u00f5\u00f5mu ja tunnustusena kogu t\u00f6\u00f6r\u00fchmale. “Meie t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht on Velle Toll ja mina olen seal pigem v\u00e4iksem l\u00fcli,” s\u00f5nas ta. Preemiauudis j\u00f5udis temani t\u00f6\u00f6koosoleku ajal, mil Velle Tolli telefonile saabusid esimesed \u00f5nnitluss\u00f5numid.<\/p>\n
Energeetika valdkonnas said preemia Kaido Tammeveski, Ave Sarapuu, Heiki Erikson, Marek Mooste, Jaana Lilloja ja Srinu Akula Tartu \u00dclikoolist. T\u00f6\u00f6r\u00fchm arendas uudseid v\u00e4\u00e4rismetallivabu katal\u00fcsaatoreid k\u00fctuseelementidele ja tsink-\u00f5hk akudele, kasutades seejuures t\u00f6\u00f6stuslikke j\u00e4\u00e4kprodukte nagu rapsikook ja ligniin.<\/p>\n
Professor Tammeveski kuulis preemia saamisest esimest korda ajakirjanikult ja oli uudisest meeldivalt \u00fcllatunud. Tema s\u00f5nul on tunnustuse taga pikk t\u00f6\u00f6 \u2013 ta p\u00e4lvis riikliku preemia ka 2014. aastal, kuid teema on vahepeal edasi arenenud.<\/p>\n
Peamise probleemina t\u00f5i Tammeveski esile vajaduse asendada k\u00fctuseelementides kallis plaatina odavamate materjalidega. “Plaatina on v\u00e4ga stabiilne v\u00e4\u00e4rismetall, ega ta ilmaasjata v\u00e4\u00e4rismetall ei ole,” nentis ta, viidates alternatiivsete materjalide stabiilsuse probleemile. Siiski on t\u00f6\u00f6r\u00fchma eesm\u00e4rk t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja mittev\u00e4\u00e4rismetallkatal\u00fcsaatorid, mis muudaksid vesinikuautod ja muud s\u00f5idukid tarbijale taskukohasemaks.<\/p>\n
Lisaks teadust\u00f6\u00f6le r\u00f5hutas laureaat t\u00f6\u00f6r\u00fchma panust Eesti s\u00fcvatehnoloogia sektorisse. Mitmed nende doktorikraadiga kasvandikud t\u00f6\u00f6tavad ettev\u00f5tetes nagu UP Catalyst, Elcogen ja Skeleton Technologies.<\/p>\n
Evelin Loit-Harro ja Liina Talgre Eesti Maa\u00fclikoolist p\u00e4lvisid p\u00f5llumajanduse valdkonnas preemia keskkonnas\u00f5bralike viljelusviiside uurimise eest, mis aitavad tagada stabiilse saagi ja hoida mullaviljakust.<\/p>\n
\u00dchiskondlik haavatavus ja keeleline rikkus<\/p>\n
Sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonnas t\u00f5steti esile t\u00f6id, mis aitavad m\u00f5ista \u00fchiskonna toimimist kriisides ja keelelist arengut.<\/p>\n
Sotsiaalteaduste vallas said preemia Kati Orru ja Sten Hansson Tartu \u00dclikoolist, kes anal\u00fc\u00fcsisid inimeste haavatavust h\u00e4daolukordades. Nende loodud triaa\u017eis\u00fcsteem toetab kriisiplaneerimist ja aitab v\u00e4hendada kriiside laastavat m\u00f5ju.<\/p>\n
Sten Hanssoni s\u00f5nul on mitmeaastase t\u00f6\u00f6 eest saadud tunnustus suur au ja r\u00f5\u00f5m. “Oleme nendes teadust\u00f6\u00f6des proovinud t\u00e4psemalt aru saada mehhanismidest, kuidas v\u00f5ivad inimesed erinevates h\u00e4daolukordades haavatavaks muutuda. Oleme kirjeldanud neid mehhanisme erinevate ohustsenaariumide v\u00f5i h\u00e4daolukordade puhul,” s\u00f5nas Hansson.<\/p>\n
Hanssoni arvates valmistab aga veelgi rohkem r\u00f5\u00f5mu teadmine, et Eesti teadusvaldkondades tehakse k\u00f5rgel rahvusvahelisel tasemel teadust\u00f6\u00f6d, mida n\u00e4itab ka teaduspreemiate tihe konkurents. “T\u00e4htis on see, et t\u00f6\u00f6, mis me teeme, ei j\u00e4\u00e4 ainult teadlaste enda ringi, vaid on huvitav ja oluline ka praktikutele,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n
Majandusteaduse valdkonnas tunnustati Tallinna Tehnika\u00fclikooli professorit Karsten Staehri, kes p\u00e4lvis preemia Euroopa majandusmuutuste anal\u00fc\u00fcsi eest, sidudes akadeemilise uurimist\u00f6\u00f6 Eesti majanduspoliitiliste debattidega.<\/p>\n
Tartu \u00dclikooli professor emeriitus Helle Metslang sai tunnustuse humanitaarteaduste vallas eesti keele kasutusp\u00f5hise mitmekesisuse uurimise eest. Tema juhtimisel valmis uus ja p\u00f5hjalik “Eesti grammatika”, mis peegeldab t\u00e4nap\u00e4eva keelekasutuse muutusi.<\/p>\n
Metslangi s\u00f5nul on tema teadust\u00f6\u00f6 olnud suuresti tore koost\u00f6\u00f6 paljude inimestega. “On olnud palju huvitavaid teemasid, mis mind on huvitanud ja millega ma olen saanud asju arutada paljude m\u00f5ttekaaslastega. Sellest on tulnud ka publikatsioonid,” osutas ta.<\/p>\n
Emeriitprofessor nentis, et kuigi ideid eri projektideks on palju, napib v\u00f5imalusi nende teoks tegemiseks. “Teadusraha on v\u00e4he ja kogu aeg k\u00e4ib v\u00f5itlus ja mure, et kas saab teemaga j\u00e4tkata v\u00f5i mitte,” m\u00e4rkis Metslang: “See on teaduses \u00f5nnem\u00e4ng: v\u00f5imalus edasi uurida neid teemasid, mis on alustatud.”<\/p>\n
Elut\u00f6\u00f6preemia suurus on 65 000 eurot, preemia paradigmat muutva teadusliku avastuse eest 50 000 eurot ja aastapreemiate suurus on 20 000 eurot.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Selle aasta teaduspreemiate valik peegeldas Eesti teaduse laia haaret, ulatudes elut\u00f6\u00f6preemiast \u00f6koloogia valdkonnas kuni praktiliste lahendusteni ehitusf\u00fc\u00fcsikas ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":101761,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[48869,26,27,37,33,35,34,36,48705,31,32,48867,21,48864,48870,48710,48872,48865,48742,38559,48708,48704,28,29,48706,48871,40749,48701,7604,19,48863,25,48873,48709,48868,48707,48866,48734,48700,23,24,30683,22,20,25324,30],"class_list":{"0":"post-101760","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-ave-sarapuu","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-evelin-loit-harro","17":"tag-featured-news","18":"tag-featurednews","19":"tag-hannes-keernik","20":"tag-headlines","21":"tag-heido-trofimov","22":"tag-heiki-erikson","23":"tag-helle-metslang","24":"tag-jaana-lilloja","25":"tag-jorma-rahu","26":"tag-kaido-tammeveski","27":"tag-karsten-staehr","28":"tag-kati-orru","29":"tag-kristjan-kannike","30":"tag-latest-news","31":"tag-latestnews","32":"tag-liina-talgre","33":"tag-marek-mooste","34":"tag-mario-kadastik","35":"tag-martin-zobel","36":"tag-martti-raidal","37":"tag-news","38":"tag-piia-post","39":"tag-populaarseimad-lood","40":"tag-srinu-akula","41":"tag-sten-hansson","42":"tag-tanel-voormansik","43":"tag-targo-kalamees","44":"tag-teaduse-elutoopreemia","45":"tag-teaduspreemia","46":"tag-teaduspreemiad-2026","47":"tag-top-stories","48":"tag-topstories","49":"tag-triin-laisk","50":"tag-uldised-uudised","51":"tag-uudised","52":"tag-velle-toll","53":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101760","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=101760"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/101760\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/101761"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=101760"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=101760"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=101760"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}