{"id":102042,"date":"2026-02-06T07:20:10","date_gmt":"2026-02-06T07:20:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102042\/"},"modified":"2026-02-06T07:20:10","modified_gmt":"2026-02-06T07:20:10","slug":"sinijarve-raamatusoovitused-sabaliauskaite-silva-rerum-on-toeline-ajalookirjandus-kirjandus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102042\/","title":{"rendered":"Sinij\u00e4rve raamatusoovitused: Sabaliauskaite “Silva rerum” on t\u00f5eline ajalookirjandus | Kirjandus"},"content":{"rendered":"

Rahvusraamatukogu<\/a> kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve seekordsete raamatusoovituste hulka mahtus kolm teost: Jorn Lier Horsti “Viimane juhtum”, Thomas Engeri ja Johana Gustawssoni “Poeg” ning Kristina Sabaliauskaite “Silva rerum”.<\/p>\n

Jorn Lier Horst “Viimane juhtum” ja Thomas Enger ja Johana Gustawsson “Poeg”<\/p>\n

\"\" \"\"<\/p>\n

K\u00fcll aeg lendab. Usume raamatukaant ja v\u00f5tame teadmiseks, et tegu on William Wistingu sarja 18. romaaniga. Respekt. Selline pealkiri nagu “Viimane juhtum” tekitab muidugi s\u00fcgavaid kahtlusi. Jah, alati on v\u00f5imalik, et autor t\u00f5esti t\u00fcdineb m\u00f5nest oma kangelasest l\u00f5plikult \u00e4ra. Aga isegi Sherlock Holmes \u00e4ratati lugejate tungival n\u00f5udmisel suisa surnuist \u00fcles, asi see m\u00f5ni tore taat siis v\u00e4ljateenitud puhkepalgalt tagasi kutsuda ole. Eks me n\u00e4e, nagu juba Vonnegut \u00fctles. Wisting ja Horst on endiselt tasemel, lugu on inimlik ja arusaadav ega kisu kunstlikku \u00fclitumetsemisesse. Wistingu t\u00fctar kusjuures tegutseb iseseisvas liinis juba nii aktiivselt, et ma ei imestaks, kui tast hiljukesi vastne peategelanna vormub. Hea lugemine.<\/p>\n

Nagu ka uue sarja hakatamine Enger \/ Gustawssoni tandemi poolt. Enger on Horstiga varem mitu koost\u00f6\u00f6d teinud, n\u00fc\u00fcd siis v\u00e4rske lahingpaar Norrast. Ootame-vaatame, kas, kuidas ja kuhu nad lendavad. Elukaare algus on paljut\u00f5otav, Norra paistab paiskavat ilmavallale j\u00e4tkuvalt k\u00f5rge mullaprooviga p\u00f5nekirjandust. Natuke \u00fcllatusi, natuke turvalist kvaliteeti, lugeja ei pea pettuma. “Poeg” on muidugi v\u00e4ga \u00fclekasutet pealkiri kogu kirjanduses, mu meelest isegi norrakate endi krimiklassikul Jo Nesbol oli \u00fcks sellenimeline teos. M\u00e4rksa intrigeerivam oleks kohata kriminulli nimega “Ugmurg” v\u00f5i “Saiap\u00e4ts” v\u00f5i “Suur reheahi”. Viimane, kardan, viitaks hoiatavalt eriti maavillastele sari- v\u00f5i massim\u00f5rvadele\u2026<\/p>\n

Kristina Sabaliauskaite “Silva rerum”<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Tuleb tunnistada, et siit algab eestikeelse lugeja jaoks taas \u00fcks uus sari. Aga seekord r\u00e4\u00e4gime p\u00e4ris t\u00f5elisest uueaja vanakooli suurromaanist. K\u00f5igil ajalooteemalise ilukirjanduse s\u00f5pradel k\u00f5rvad ammu liiguvad, sest Sabaliauskaite kinnistas end asjaomaste teadvusesse juba oma eepilise teosega “Peetri keisrinna”. N\u00fc\u00fcd on ta tagasi v\u00f5i \u00f5igupoolest edasi v\u00f5i ikkagi tagasi, sest ammustes aegades ta liigub, loob ja lehvitab.<\/p>\n

“Silva rerum” on ta peateos (v\u00e4hemalt seni) ja m\u00f5nes m\u00f5ttes on see ju lihtsalt perekonnalugu, olgugi teises ajas ja paigas. Paik on meile \u00fcsna l\u00e4hedane, va Poola-Leedu kuldaeg pea poole tuhande aasta eest, l\u00e4bi sajandite. Ja see siinne on vaid esimene osa neljast, nii et oodata on nii m\u00f5ndagi. Usun, et see epop\u00f6a pooleli ei j\u00e4\u00e4, lugejahuvi puuduse \u00fcle ei kurda ning j\u00f5uab t\u00e4ies mahus maakeelde meid r\u00f5\u00f5mustama. Vaatasin, raamatukogudes on esimene osa puhta v\u00e4lja laenatud. Hea m\u00e4rk. Eestlasi l\u00e4hinaabrid ja kaugem ajalugu ikkagi huvitavad. T\u00f5eline ajalookirjandus s\u00f5na parimas ja m\u00f5lemas m\u00f5ttes.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Rahvusraamatukogu kultuurin\u00f5uniku Karl Martin Sinij\u00e4rve seekordsete raamatusoovituste hulka mahtus kolm teost: Jorn Lier Horsti “Viimane juhtum”, Thomas Engeri…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102043,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,48951,38321,48914,140,4302,48950],"class_list":{"0":"post-102042","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-ee","9":"tag-eesti","10":"tag-eesti-keel","11":"tag-entertainment","12":"tag-estonia","13":"tag-estonian","14":"tag-johana-gustawsson","15":"tag-jorn-lier-horst","16":"tag-kristina-sabaliauskaite","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-sinijarve-raamatusoovitused","19":"tag-thomas-enger"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116022478351753925","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102042","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102042"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102042\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102043"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102042"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102042"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102042"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}