{"id":102051,"date":"2026-02-06T07:33:07","date_gmt":"2026-02-06T07:33:07","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102051\/"},"modified":"2026-02-06T07:33:07","modified_gmt":"2026-02-06T07:33:07","slug":"ekp-presidendi-christine-lagardei-rahapoliitikaotsuste-kommentaar-5-veebruari-pressikonverentsil-pressiteated","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102051\/","title":{"rendered":"EKP presidendi Christine Lagarde&#8217;i rahapoliitikaotsuste kommentaar 5. veebruari pressikonverentsil | Pressiteated"},"content":{"rendered":"<p>Tere p\u00e4evast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.<\/p>\n<p>K\u00f5igepealt soovime \u00f5nnitleda Bulgaariat euroalaga \u00fchinemise puhul 1.\u00a0jaanuaril 2026. Samuti tervitame EKP n\u00f5ukogus Bulgaaria keskpanga presidenti Dimitar Radevit. Alates 1999.\u00a0aastast on euroala liikmesriikide arv peaaegu kahekordistunud, mis annab tunnistust \u00fchisraha atraktiivsusest ja Euroopa l\u00f5imumise p\u00fcsivatest eelistest.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd anname \u00fclevaate t\u00e4nase istungi tulemustest.<\/p>\n<p>EKP n\u00f5ukogu otsustas t\u00e4na j\u00e4tta EKP baasintressim\u00e4\u00e4rad muutmata. Meie ajakohastatud hinnang kinnitab veel kord, et inflatsioon peaks stabiliseeruma keskpika aja jooksul eesm\u00e4rgiks seatud 2%\u00a0tasemel.\u00a0Keerulises \u00fcleilmses keskkonnas on majandus j\u00e4tkuvalt vastupidav. Kasvu elavdavad madal t\u00f6\u00f6tus, erasektori tugevad bilansid, avaliku sektori j\u00e4rk-j\u00e4rgult tehtavad kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda ning meie varasemate intressim\u00e4\u00e4rak\u00e4rbete toetav m\u00f5ju. V\u00e4ljavaade on siiski endiselt ebakindel, seda eelk\u00f5ige \u00fcleilmse kaubanduspoliitikaga seotud praeguse ebakindluse ja geopoliitiliste pingete t\u00f5ttu.<\/p>\n<p>Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesm\u00e4rgiks seatud 2%\u00a0tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmep\u00f5hised ja teeme neid igal istungil l\u00e4htuvalt olukorrast. Eelk\u00f5ige s\u00f5ltuvad intressim\u00e4\u00e4raotsused meie hinnangust inflatsiooniv\u00e4ljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni d\u00fcnaamikale ning rahapoliitika m\u00f5ju \u00fclekandumise t\u00f5hususele. Me ei v\u00f5ta endale baasintressim\u00e4\u00e4rade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.<\/p>\n<p>T\u00e4nased otsused on avaldatud <a aria-label=\"pressiteates Link suunab lehelt v\u00e4lja\" role=\"link\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer nofollow noopener\" class=\"link--external\" href=\"https:\/\/www.ecb.europa.eu\/press\/pr\/date\/2026\/html\/ecb.mp260205~001d26959b.et.html\">pressiteates<\/a>, mis on k\u00e4ttesaadav EKP veebilehel.<\/p>\n<p>Selgitan n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis \u00fclevaate n\u00f5ukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.<\/p>\n<p>Majandusaktiivsus<\/p>\n<p>Eurostati esialgse kiirhinnangu kohaselt kasvas euroala majandus 2025.\u00a0aasta neljandas kvartalis 0,3%. Kasvu on peamiselt vedanud teenused, eelk\u00f5ige info- ja kommunikatsioonisektoris. \u00dcleilmse kaubanduse ja geopoliitilise ebakindlusega seotud negatiivsest m\u00f5just hoolimata on t\u00f6\u00f6tleva t\u00f6\u00f6stuse sektor olnud vastupidav. Ehitussektor on elavnemas, saades muu hulgas tuge avaliku sektori investeeringutelt.<\/p>\n<p>T\u00f6\u00f6turg soodustab j\u00e4tkuvalt sissetulekuid, ehkki n\u00f5udlus t\u00f6\u00f6j\u00f5u j\u00e4rele on veelgi v\u00e4henenud. T\u00f6\u00f6tuse m\u00e4\u00e4r oli novembris 6,3% ja detsembris 6,2%. T\u00f6\u00f6st saadava tulu kasv koos kodumajapidamiste madalama s\u00e4\u00e4stum\u00e4\u00e4raga peaksid hoogustama eratarbimist. Sisen\u00f5udlust peaksid toetama ka valitsuste kulutused kaitse- ja taristuvaldkonda. Ettev\u00f5tlusinvesteeringud peaksid veelgi kasvama. K\u00fcsitlused n\u00e4itavad, et ettev\u00f5tted investeerivad \u00fcha enam uutesse digitehnoloogiatesse. Samal ajal on v\u00e4liskeskkond j\u00e4tkuvalt keeruline, kuna tollimaksud on k\u00f5rgemad ja euro on viimase aasta jooksul olnud tugevam.<\/p>\n<p>EKP n\u00f5ukogu r\u00f5hutab, et praeguses geopoliitilises keskkonnas on \u00e4\u00e4rmiselt oluline euroala ja selle majandust kiireloomuliselt tugevdada. Valitsused peaksid seadma prioriteediks rahanduse j\u00e4tkusuutlikkuse, strateegilised investeeringud ja kasvu edendavad struktuurireformid. J\u00e4tkuvalt on v\u00e4ga t\u00e4htis rakendada \u00fchisturu t\u00e4ielikku potentsiaali. Kapitaliturgude l\u00f5imimise suuremaks toetuseks on samuti v\u00e4ga oluline kujundada n\u00f5udlikku ajakava j\u00e4rgides l\u00f5plikult v\u00e4lja hoiuste ja investeeringute liit ja pangandusliit ning v\u00f5tta kiiresti vastu m\u00e4\u00e4rus digieuro kasutuselev\u00f5tuks.<\/p>\n<p>Inflatsioon<\/p>\n<p>Inflatsioonin\u00e4itaja, mis oli novembris 2,1% ja detsembris 2,0%, alanes jaanuaris 1,7%-le. Energiahindade inflatsioon aeglustus novembri \u20130,5%-lt ja detsembri \u20131,9%-lt jaanuaris \u20134,1%-le, toiduainehindade inflatsioon aga kiirenes novembri 2,4%-lt ja detsembri 2,5%-lt jaanuaris 2,7%-le. Energia ja toiduainete komponenti v\u00e4lja j\u00e4ttes oli inflatsiooni keskmine n\u00e4itaja novembris 2,4%, detsembris 2,3% ja jaanuaris 2,2%. Kaubahindade inflatsiooni n\u00e4itaja t\u00f5usis 0,4%ni, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon, mis oli novembris 3,5% ja detsembris 3,4%, aeglustus 3,2%ni.<\/p>\n<p>Alusinflatsiooni n\u00e4itajad on viimastel kuudel muutunud v\u00e4he ning p\u00fcsivad endiselt koosk\u00f5las meie keskpika aja eesm\u00e4rgiga, milleks on 2%. Kollektiivlepingutega m\u00e4\u00e4ratud palkade kasv ning ettevaatavad n\u00e4itajad, nagu EKP palgabaromeeter ja palgaootuste uuringud, osutavad t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulude j\u00e4tkuvale v\u00e4henemisele. Samal ajal on endiselt ebaselge, millist m\u00f5ju avaldavad kollektiivlepinguga m\u00e4\u00e4ratud palgakomponenti \u00fcletavad maksed \u00fcldisele palgakasvule.<\/p>\n<p>Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste n\u00e4itajaid on endiselt ligikaudu 2%\u00a0tasemel, mis aitab kaasa inflatsiooni stabiliseerumisele sihteesm\u00e4rgi l\u00e4hedal.<\/p>\n<p>Riskihinnang<\/p>\n<p>Euroala peab j\u00e4tkuvalt toime tulema kiiresti muutuva \u00fcleilmse poliitilise keskkonnaga. Ebakindluse j\u00e4rjekordne s\u00fcvenemine v\u00f5ib p\u00e4rssida n\u00f5udlust. N\u00f5udlust v\u00f5ib pidurdada ka halvenev meeleolu \u00fcleilmsel finantsturul. Edasised pinged rahvusvahelises kaubanduses v\u00f5ivad h\u00e4irida tarneahelaid, v\u00e4hendada eksporti ning n\u00f5rgendada tarbimist ja investeeringuid. Geopoliitilised pinged, eelk\u00f5ige Venemaa p\u00f5hjendamatu s\u00f5jategevus Ukrainas, on endiselt suure ebakindluse allikas. Kavandatud kaitse- ja taristukulutused, t\u00f6\u00f6viljakust edendava reformid ja uute tehnoloogiate kasutuselev\u00f5tt euroala ettev\u00f5tetes v\u00f5ivad seevastu kasvu oodatust rohkem hoogustada, muu hulgas positiivse m\u00f5ju kaudu ettev\u00f5tete ja tarbijate kindlustundele. Ka uued kaubanduslepped ja siseturu s\u00fcgavam l\u00f5imumine v\u00f5ivad elavdada kasvu eeldatust ulatuslikumalt.<\/p>\n<p>Inflatsiooniv\u00e4ljavaade p\u00fcsib \u00fcleilmse poliitilise keskkonna volatiilsuse t\u00f5ttu tavap\u00e4rasest ebakindlam. Inflatsioon v\u00f5ib osutuda aeglasemaks juhul, kui tollimaksude tulemusel v\u00e4heneks n\u00f5udlus euroala ekspordi j\u00e4rele eeldatust rohkem ning \u00fclem\u00e4\u00e4rase tootmisv\u00f5imsusega riigid suurendaksid veelgi oma eksporti euroalale. Tugevam euro v\u00f5ib samuti aeglustada inflatsiooni praegustest prognoosidest rohkem. Suurem volatiilsus ja riskikartlikkus finantsturgudel v\u00f5ivad p\u00e4rssida n\u00f5udlust ja pidurdada seel\u00e4bi ka inflatsiooni. Inflatsioon v\u00f5ib aga kujuneda kiiremaks, kui energiahinnad p\u00fcsivalt t\u00f5useksid v\u00f5i kui \u00fcleilmsete tarneahelate suurem killustatus kergitaks impordihindu, p\u00e4rsiks kriitilise t\u00e4htsusega toorainete pakkumist ja s\u00fcvendaks tootmisv\u00f5imsuse piiranguid euroala majanduses. Kui palgakasv pidurduks aeglasemalt, v\u00f5iks teenusehindade inflatsioon alaneda arvatust hiljem. Kaitse- ja taristukulutuste kavandatud suurendamine v\u00f5ib samuti inflatsiooni keskpika aja jooksul hoogustada. Toiduainehindu v\u00f5ivad oodatust rohkem t\u00f5sta \u00e4\u00e4rmuslikud ilmastikuolud ning kliima- ja looduskriiside levik laiemalt.<\/p>\n<p>Finants- ja monetaartingimused<\/p>\n<p>Turuintressim\u00e4\u00e4rad on p\u00e4rast meie m\u00f6\u00f6dunud istungit alanenud, ehkki geopoliitilised ja maailmakaubandusega seotud pinged s\u00fcvendasid ajutiselt volatiilsust finantsturgudel. Ettev\u00f5tetele antavate pangalaenude intressim\u00e4\u00e4rad t\u00f5usid novembri 3,5%-lt detsembris 3,6%-le. Sama suundumust j\u00e4rgis ka turup\u00f5hise laenamise maksumus. Uute h\u00fcpoteeklaenude keskmine intressim\u00e4\u00e4r p\u00fcsis detsembris taas muutumatuna 3,3% tasemel.<\/p>\n<p>Ettev\u00f5ttelaenude aastane kasvum\u00e4\u00e4r oli oktoobris 2,9%, novembris 3,1% ja detsembris 3,0%. Ettev\u00f5tete v\u00f5lakirjade emiteerimine elavnes detsembris 3,4%. Euroala pankade laenutegevuse v\u00e4rskeima uuringu kohaselt suurenes ettev\u00f5tete laenun\u00f5udlus neljandas kvartalis m\u00f5nev\u00f5rra, eelk\u00f5ige seoses varude ja k\u00e4ibekapitali rahastamisega. Samal ajal karmistusid ettev\u00f5ttelaenude tingimused veelgi.<\/p>\n<p>H\u00fcpoteeklaenude kasv elavnes oktoobri 2,8%-lt novembris 2,9%-le ja detsembris 3,0%-le, kajastades endiselt suuremat laenun\u00f5udlust ja laenutingimuste leevenemist.<\/p>\n<p>Kokkuv\u00f5te<\/p>\n<p>EKP n\u00f5ukogu otsustas t\u00e4na j\u00e4tta EKP baasintressim\u00e4\u00e4rad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesm\u00e4rgiks seatud 2%\u00a0tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmep\u00f5hised ja teeme neid igal istungil l\u00e4htuvalt olukorrast. Meie intressim\u00e4\u00e4raotsused s\u00f5ltuvad meie hinnangust inflatsiooniv\u00e4ljavaatele ja seonduvatele riskidele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni d\u00fcnaamikale ning rahapoliitika m\u00f5ju \u00fclekandumise t\u00f5hususele. Me ei v\u00f5ta endale baasintressim\u00e4\u00e4rade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.<\/p>\n<p>EKP n\u00f5ukogu on valmis k\u00f5iki enda p\u00e4devusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni j\u00e4tkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesm\u00e4rgi tasemel ja s\u00e4ilitada rahapoliitika \u00fclekandemehhanismi sujuv toimimine.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd oleme valmis vastama k\u00fcsimustele.<\/p>\n<p>EKP n\u00f5ukogu kokku lepitud t\u00e4pset s\u00f5nastust vt\u00a0ingliskeelsest originaalversioonist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tere p\u00e4evast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil. K\u00f5igepealt soovime \u00f5nnitleda Bulgaariat euroalaga \u00fchinemise&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102052,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[3357,16397,15033,34428,131,130,37,33,35,34,36,16399,15035,3360,34430,16398,15034,3358,34429],"class_list":{"0":"post-102051","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-id272","9":"tag-id283","10":"tag-id310","11":"tag-id366","12":"tag-ari","13":"tag-business","14":"tag-ee","15":"tag-eesti","16":"tag-eesti-keel","17":"tag-estonia","18":"tag-estonian","19":"tag-nameeuroopa-keskpank","20":"tag-nameintressimaarad","21":"tag-namerahapoliitika","22":"tag-namevaraostukava","23":"tag-titleeuroopa-keskpank","24":"tag-titleintressimaarad","25":"tag-titlerahapoliitika","26":"tag-titlevaraostukava"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116022529440198674","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102051","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102051"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102051\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102052"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102051"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102051"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102051"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}