{"id":102088,"date":"2026-02-06T08:26:08","date_gmt":"2026-02-06T08:26:08","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102088\/"},"modified":"2026-02-06T08:26:08","modified_gmt":"2026-02-06T08:26:08","slug":"arvustus-inishmaani-igerik-pole-see-iirimaa-nii-halb-koht-midagi-teater","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102088\/","title":{"rendered":"Arvustus. “Inishmaani igerik”: pole see Iirimaa nii halb koht midagi | Teater"},"content":{"rendered":"

Uuslavastus
Martin McDonagh “Inishmaani igerik”
T\u00f5lkija: Anne Lange
Lavastaja ja t\u00f5lke toimetaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)
Kunstnik: Martin Mikson
Kunstniku assistent: Anna-Liisa P\u00e4rt
Helilooja ja muusikaline kujundaja: Veiko Tubin
Videokujundaja: Margo Siimon
Valguskujundaja: Mari-Riin Paavo
Koreograaf: Ingmar J\u00f5ela
Osades: Aarne Soro, Alden Kirss, Andres Tabun, Garmen Tabor (k\u00fclalisena), Jass Kalev M\u00e4e, Luule Komissarov, Margaret Sarv, Riho K\u00fctsar ja Terje Pennie
Esietendus 31. jaanuaril Ugala teatri suures saalis<\/p>\n

Elav klassik Martin McDonagh on Eestis j\u00e4tkuvalt moes: ainu\u00fcksi viimase 10 aasta jooksul on tema n\u00e4idendid lavale j\u00f5udnud nii Rakvere kui Kuressaare teatris, Vanemuises ja mujalgi. Nn Arani saarte triloogiasse kuuluv “Inishmaani igerik” j\u00f5udis Eestis esimest korda lavale 2000. aastal Tallinna Linnateatris, lavastajaks Jaanus Rohumaa. N\u00fc\u00fcd haaras n\u00e4idendi j\u00e4rele linnateatri praegune lavastaja Diana Leesalu, kelle jaoks on tegemist omamoodi deb\u00fc\u00fcdiga ehk esimese lavastusega m\u00f5nes repertuaariteatris v\u00e4ljaspool koduteatrit \u2013 seda otsust saab m\u00f5istagi ainult tervitada.<\/p>\n

P\u00f5nev kokkusattumus on, et lavastus j\u00f5uab Ugala repertuaari samal hooajal kui Rakvere Teatri “Elevantmees” ning VAT Teatri “K\u00e4te ja jalgadega inimene” \u2013 k\u00f5igi lugude keskmes liikumispuudega inimesed, sealhulgas nende suhestumine ja p\u00f5rkumine \u00fcmbritseva \u00fchiskonnaga. Kui “K\u00e4te ja jalgadega inimene” moodustab justkui m\u00f5ttelise paari Theatrumi “Erivajalikuga”1, siis “Elevantmehe” ja “Inishmaani igeriku” peategelaseks on intellektuaalselt terane noormees, kelle f\u00fc\u00fcsiline puue annab teistele kuhjaga p\u00f5hjust hammaste teritamiseks. (PS! Olgu t\u00e4psuse m\u00f5ttes veel lisatud, et kohe-kohe j\u00f5uab Eesti Noorsooteatris lavale ka “N\u00e4eme veel, Simon!” \u2013 seega on erivajaduse teematika igati tervitatult ja t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rselt Eesti teatrilavadele kohale j\u00f5udnud.)<\/p>\n

Ent “Inishmaani igerikku” ei saa \u00f5igupoolest pidada lavastuseks, mis keskenduks peategelase erivajadusele. Sellel muust maailmast isoleeritud Iiri v\u00e4ikesaarel, kus tegevus peamiselt toimub, on k\u00f5ik \u00fcht- v\u00f5i teistmoodi eriskummalised ega p\u00fc\u00fca seda teiste eest varjata: \u00fcks pillub mune ja roppusi, teine r\u00e4\u00e4gib kiviga, kolmas varustab 90-aastast ema alkoholiga ning loomulikult kiusavad k\u00f5ik \u00fcksteist m\u00f5nuga nende veidruste p\u00e4rast taga. Sellegipoolest joonistuvad toksilise suhtluskultuuri allhoovustes v\u00e4lja ka tegelaste hirmud ja igatsused, mis muudab nad grotesksel kombel hoopis inimlikeks ja natuke armsakski. \u00d6elge n\u00fc\u00fcd, et selline tegelaskond pole n\u00e4itlejatele ja lavastajale \u00fcks magus suut\u00e4is.<\/p>\n

“Inishmaani igerik” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Leesalu tugevus lavastajana seisneb lineaarsete lugude jutustamises, millesse on sageli p\u00f5imitud v\u00e4ike seiklusmoment, et tegelastele kaasaelamine ja emotsionaalne pinge ei raugeks \u2013 nagu \u00fches heas loos ikka. Sedasama tuttavat k\u00e4ekirja esindab ka “Inishmaani igerik”, mille funktsionaalne lavakujundus (Martin Mikson) v\u00f5imaldab dekoratsioone \u00fcmber p\u00f6\u00f6rates tegevuspaika kiiresti vahetada. Lavaruumis kujutatud kiviaiad, lubjakivikaljud ja lainetav meri aitavad luua Iiri v\u00e4ikesaarele iseloomulikku atmosf\u00e4\u00e4ri. Kuigi l\u00f5viosa stseenidest leiab aset lava eesosas, valgustatakse aeg-ajalt v\u00e4lja merd kujutava vaheseina tagune lavaruum \u00fches peakohal rippuva valge kardinaga \u2013 selle esteetiline funktsioon j\u00e4\u00e4b lavale v\u00f5rdlemisi l\u00e4hedal istudes veidi arusaamatuks.<\/p>\n

Esimese vaatuse edenedes saab selgeks, et koomika tabamine ei valmista trupile raskusi. Olgu selleks \u00f5dede Osbourne’ide (Garmen Tabor, Terje Pennie) omap\u00e4rased viisid stressiga toimetulekuks, lihtsameelsusele kalduva Bartley (Alden Kirss) pidurdamatu kommin\u00e4lg v\u00f5i Mamma O’Dougali (Luule Komissarov) joobnud naerulagin k\u00f5ige \u00fcle, mille kohta v\u00e4hegi nalja teha passib. N\u00e4itlejate rollisooritused on igati veenvad ning publiku l\u00f5kerdamine annab sellele kindlalt r\u00f6\u00f6bastel s\u00f5itvale rongile ainult hoogu juurde. Ise\u00e4ranis n\u00e4ib lustivat Aarne Soro, kelle k\u00f5mureporterlik t\u00f6\u00f6meetod igasuguse informatsiooni v\u00e4ljapressimisel meelitab ka neurootilisema loomuga vaatajalt turtsatuse v\u00e4lja.<\/p>\n

Kui esimene vaatus sujus nagu \u00f5litatud masinav\u00e4rk, siis etenduse teine pool ei suutnud eelmisele kahjuks v\u00e4\u00e4rilist konkurentsi pakkuda. Senine hoog oli miskip\u00e4rast raugenud, n\u00e4itlejate lust tagasi t\u00f5mbunud ning varem veatult toimunud stseenivahetused rohmakad, paljastades seni edukalt n\u00e4htamatuna p\u00fcsinud traagelniidid, mille toel kurbnaljakas lugu end seni lahti oli rullinud.<\/p>\n

“Inishmaani igerik” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Mine tea, v\u00f5ib-olla j\u00e4i puudu l\u00e4bim\u00e4ngudest v\u00f5i leidub siin m\u00f5ni muu loogiline p\u00f5hjus, ent t\u00f5demus, et Igeriku-Billy (Jass Kalev M\u00e4e) v\u00f5iks ropendavasse ja teiste kallal v\u00e4givallatsevasse Helenisse (Margaret Sarv) armunud olla, tabas mind teise vaatuse l\u00f5pus nagu v\u00e4lk selgest taevast \u2013 kas oleksin pidanud seda m\u00e4rkama v\u00f5i koguni ette teadma? Seet\u00f5ttu j\u00e4i l\u00f5pplahenduses puudu emotsionaalsest pingest, mis Heleni ja Billy dialoogile iseloomulikku kurbnaljakust v\u00f5imendaks. Hiljem selgus, et ma polnudki ainus, kes v\u00e4lguga pihta sai.<\/p>\n

Kuigi toorust ei saa esietendusele pahaks panna, tabasin end seejuures m\u00f5tlemast, miks “Inishmaani igerikku” 2026. aastal ikkagi lavastada. Kuiv\u00f5rd Martin McDonagh’it on nimetatud Iiri elavaks klassikuks, leiab klassikateoste puhul neid p\u00f5hjuseid alati: keerulised suhted, inimlik traagika ning vastuolu ilmetu argielu ja suurte unistuste vahel on k\u00f5ik ajastu\u00fclesed teemad, ja miks ei v\u00f5iks siis elu absurdsuse \u00fcle naerda. Ka eelmainitud erivajadusi ja endast teistsuguste aktsepteerimist, sealhulgas kavalehel v\u00e4ljatoodud kiusamise fenomeni on Eesti teatrilavadel juba korduvalt k\u00e4sitletud. Ent mida lavastus r\u00f5hutab, alla joonib v\u00f5i \u00fctleb sellist, mida n\u00e4idendi autor juba ei teinud? J\u00e4\u00e4n vastuse v\u00f5lgu.<\/p>\n

“Inishmaani igerik” Autor\/allikas: Siim Vahur<\/p>\n

Sellegipoolest t\u00e4iendab “Inishmaani igerik” igati v\u00e4\u00e4rikalt Ugala repertuaari, pakkudes v\u00f5imalust tegelaste \u00fcle naerda, neile kaasa tunda ning ennast nende tugevustes ja n\u00f5rkustes \u00e4ra tunda. Iirip\u00e4rast muusikat (Veiko Tubin), hoogsaid tantsunumbreid (Ingmar J\u00f5ela) ja n\u00e4itlejate lustimist on ju samuti t\u00e4itsa tore kuulata ja vaadata. No n\u00e4ed siis, leidub p\u00f5hjuseid k\u00fcll.<\/p>\n

1 Madli Pesti, https:\/\/www.sirp.ee\/aarekivi-on-maailma-piir\/<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"UuslavastusMartin McDonagh “Inishmaani igerik”T\u00f5lkija: Anne LangeLavastaja ja t\u00f5lke toimetaja: Diana Leesalu (Tallinna Linnateater)Kunstnik: Martin MiksonKunstniku assistent: Anna-Liisa P\u00e4rtHelilooja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102089,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[16],"tags":[10159,37,33,35,173,34,36,14462,47134,140,177,196,2750],"class_list":{"0":"post-102088","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-meelelahutus","8":"tag-diana-leesalu","9":"tag-ee","10":"tag-eesti","11":"tag-eesti-keel","12":"tag-entertainment","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-inishmaani-igerik","16":"tag-martin-mcdonagh","17":"tag-meelelahutus","18":"tag-teater","19":"tag-ugala","20":"tag-ugala-teater"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116022737887857307","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102088"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102088\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}