Kuidas k\u00f5neles Erdogan?<\/p>\n
Emotsioonidega seotud keelekasutuses saab Ruth Breeze’i s\u00f5nul eristada kolme tasandit. Esiteks saab s\u00f5nadega nagu kurb v\u00f5i r\u00f5\u00f5mus kirjeldada tunnet. Teisalt v\u00f5ivad n-\u00f6 tundes\u00f5nad ise emotsioone esile kutsuda: n\u00e4iteks tajuvad inimesed s\u00f5na haigus kuuldes kurbust. Viimaks on olemas ka emotsionaalsed keelendid nagu “oi, ei”. “Need v\u00e4ljendavad kindlat tunnet, kuigi pole otsest p\u00f5hjust, miks n\u00e4iteks oi ja ei peaksid sellega seotud olema,” kirjeldab Breeze.<\/p>\n
Kolm s\u00f5natasandit tingivad Breeze’i s\u00f5nul keerulise olukorra, kus \u00fcksnes arvutuslikele meetoditele toetudes on keelt uurida keeruline. Siiski saab arvutilingvistikas juba \u00fcht-teist \u00e4ra teha. “Esiteks on v\u00e4ga lihtne leida k\u00f5ik s\u00f5nad, mis kirjeldavad mingit emotsiooni,” toob professor v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n
N\u00e4iteks saab platvormidega nagu Sketch Engine lasta arvutil otsida tekstist s\u00f5nu, mida kasutatakse sarnases kontekstis s\u00f5nadega kurb, \u00f5nnelik v\u00f5i vihane. See eeldab, et inimene annab uurimist\u00f6\u00f6sse oma panuse, valides masinale tekstist v\u00e4lja tundelaengut kandva keelematerjali. “Nii on v\u00f5imalik luua oma v\u00e4ike s\u00f5nastik s\u00f5nadest, mis on konkreetses tekstis v\u00f5rdsustatud kurbuse v\u00f5i \u00f5nne v\u00e4ljendamisega. See on \u00fcsna usaldusv\u00e4\u00e4rne,” m\u00e4rgib professor.<\/p>\n
“On n\u00e4ha, et enne proteste oli [Erdogan] positiivsem, kuid p\u00e4rast neid muutus negatiivsemaks ja polariseerivamaks.”<\/p>\n
Teisalt v\u00f5imaldab arvutilingvistika uurida s\u00f5nu, mis emotsioone esile kutsuvad. Kasutades n\u00e4iteks Orange’i tarkvara, saab tekstile teha meelsusanal\u00fc\u00fcsi. Nii selgub, millised s\u00f5nad on m\u00e4rgitud postiivseks ja millised negatiivseks. Breeze’i s\u00f5nul v\u00f5ib masin anda aga esimese hooga vastuse, justkui kannaksid k\u00f5ik tekstis olevad s\u00f5nad \u00fcht v\u00f5i teist tundelaengut. “Kui proovida s\u00fcsteemi veidi t\u00e4iustada, hakkab asi ilmet v\u00f5tma. T\u00e4psema anal\u00fc\u00fcsi jaoks tuleb koostada oma s\u00f5nastik s\u00f5nadest, mis teie arvates kirjeldavad v\u00f5i k\u00e4tkevad teid huvitavaid emotsioone,” soovitab ta.<\/p>\n
N\u00e4iteid sellistest uuringutest juba leidub. N\u00e4iteks uuris \u00fcks Breeze’i T\u00fcrgi kolleeg emotsioone T\u00fcrgi poliitilises diskursuses. Ta t\u00f6\u00f6tas l\u00e4bi Erdogani k\u00f5ned ja m\u00e4rgendas seal \u00e4ra k\u00f5ik tema hinnangul tunnetele viitavad juhud. Kui n-\u00f6 koodiraamat valmis, sai ta nupuvajutuse peale k\u00e4tte k\u00f5ik vihale, uhkusele jne viitavad n\u00e4ited. “Tekkis T\u00fcrgi poliitilise diskursuse tundes\u00f5nastik. See v\u00f5imaldab n\u00e4idata, kuidas Erdogani k\u00f5nede n-\u00f6 emotsionaalne temperatuur v\u00f5i v\u00e4rving on aastate jooksul muutunud,” kirjeldab Breeze.<\/p>\n
Uuritud ajavahemikku j\u00e4id ka Erdogani valitsuse vastased 2013. aasta Gezi pargi meeleavaldused, kus osales umbes 3,5 miljonit inimest. Protestilainele j\u00e4rgnesid Breeze’i s\u00f5nul karmid vastumeetmed, kus inimesi represseeriti ja osa neist lahkus riigist. “Sel hetkel Erdogani diskursus muutus. On n\u00e4ha, et enne proteste oli ta positiivsem, kuid p\u00e4rast neid muutus negatiivsemaks ja polariseerivamaks,” osutab ta.<\/p>\n
Polariseerumine on Breeze’i s\u00f5nul m\u00f5\u00f5detav suurus, millest annab tunnistust, kui tekst on t\u00e4is tugevaid positiivseid ja negatiivseid laenguid.<\/p>\n
Viha toob laike ja h\u00e4\u00e4li<\/p>\n
\u00dcks Ruth Breeze’i loengu s\u00f5num oli, et poliitkommunikatsiooni uurivad sotsiaalps\u00fchholoogid ja keeleteadlased peaksid rohkem koost\u00f6\u00f6d tegema. “Poliitkommunikatsiooni uurijaid tasub kuulata. Peame neid keeletadlastena sageli pealiskaudseks, sest nad ei tegele otseselt keelega, vaid kommunikatsiooniga. Ometi on nad teinud palju sotsiaalseid eksperimente,” arutleb ta.<\/p>\n
Breeze meenutas n\u00e4iteks \u00fcht k\u00fcmmekonna aasta eest tehtud sotsiaalps\u00fchholoogilist katset. Katse autorid kirjutasid valmis sarnase valimisk\u00f5ne mitmes variandis, kus sama info pidi tekitama erinevaid emotsioone: \u00fcks variant viha, teine hirmu, kolmas rahulolu jne. “Tulemusena oli ainus variant, mis pani inimesi radikaalse lahenduse poolt h\u00e4\u00e4letama, viha tekitav k\u00f5ne,” sedastab professor.<\/p>\n
Niisuguseid leide tuleb Breeze’i s\u00f5nul aga alati vaadata kohalikus kontekstis. Igas riigis on oma populistlikud parteid ja poliitikud, olgu siis vabariiklased USA-s v\u00f5i \u00dchendkuningriigi reformistid, Prantsusmaa Marine Le Pen ning Hispaania Vox ja Podemos Euroopas. “Nad k\u00f5ik kipuvad tekitama inimestes suurt viha. Hispaanias algaski kogu Podemose liikumine r\u00fchmitusest nimega Indignados ehk “n\u00f6rdinud inimesed”,” toob professor v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n
“Tegelikult ei h\u00e4\u00e4leta inimesed tingimata ideoloogia, vaid emotsiooni ajel. Emotsioon annab ideoloogiale j\u00f5u.”<\/p>\n
Nagu \u00f6eldud, paneb viha inimesi tegutsema ja radikaale valima, hirm aga soodustab alalhoiutunnet ja v\u00f5ib edu tuua konservatiividele. Seevastu n-\u00f6 peavooluparteid r\u00f5huvad Breeze’i s\u00f5nul klassikalisematele teemadele nagu rahvuslikule \u00fchtsusele v\u00f5i \u00fchistele ja euroopalikele v\u00e4\u00e4rtustele. “Nende k\u00f5nesid lugedes ei leia sealt kuigi palju emotsiooni,” m\u00e4rgib ta.<\/p>\n
Seni on rida poliitdiskursust uurivaid keeleteadlasi, nagu Ruth Wodak, Teun van Dijk ja Norman Fairclough, uurinud Euroopas eesk\u00e4tt ideoloogiat. “Tegelikult ei h\u00e4\u00e4leta inimesed tingimata ideoloogia, vaid emotsiooni ajel. Emotsioon annab ideoloogiale j\u00f5u,” t\u00f5deb Breeze.\u00a0<\/p>\n
Tema hinnangul on Euroopa ja USA diskursus muutunud viimastel k\u00fcmnenditel polariseerunumaks. \u00dches oma 2010. aasta paiku avaldatud uuringus t\u00f5des ta, et Briti parteid \u00fcritasid olla peavoolus ja m\u00e4ng k\u00e4is piltlikult \u00f6eldes selle nimel, kes suudab poliitspektris olla keskmisem. “N\u00fc\u00fcd on m\u00e4ngu eesm\u00e4rk l\u00fckata inimesi \u00e4\u00e4rmustesse ja sotsiaalmeedia on seda minu arvates tugevalt soodustanud. \u00dchismeedias l\u00f6\u00f6gile p\u00e4\u00e4semiseks ja laikide saamiseks peab \u00fctlema midagi \u00e4\u00e4rmuslikumat,” s\u00f5nab ta.\u00a0<\/p>\n
Enne postitamist lugege k\u00fcmneni<\/p>\n
Mida v\u00f5iks aga teha lugeja, kes soovib n\u00e4iteks valimiste l\u00e4henedes end poliitikute s\u00f5numitel mitte m\u00f5jutada lasta? “\u00dcks soovitus oleks, et enne \u00fchismeedias s\u00f5numi saatmist lugege k\u00fcmneni. Hingake sisse, hingake v\u00e4lja ja m\u00f5elge: kas ma t\u00f5esti tahan seda edastada?” soovitab Ruth Breeze. Suuresti ringlebki sisu \u00fchismeedias tema s\u00f5nul spontaanse ja vaistliku edasijagamise toel.<\/p>\n
Teiseks peab Breeze oluliseks, et inimesed \u00f5piksid m\u00e4rkama, kui nende tunnetega manipuleeritakse. “K\u00fcsige endalt: mida see tekst \u00fcritab teid tundma panna? Kui see \u00fcritab teid vihale ajada, siis miks?” osutab ta. M\u00f5nel juhul v\u00f5ib viha olla tema s\u00f5nul \u00f5igustatud, m\u00f5nel juhul mitte.<\/p>\n
“Hingake sisse, hingake v\u00e4lja ja m\u00f5elge: kas ma t\u00f5esti tahan seda edastada?”<\/p>\n
S\u00e4\u00e4rast allikakriitikat soovitab professor ka digimaailmas enesekindlatele noortele. N\u00e4iteks uuris \u00fcks Swansea \u00dclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm Breeze’i, kuidas \u00fchismeedia suunab noori kindlas suunas: n\u00e4iteks kaubandusliku, aga ka seksuaale ahvatlemise v\u00f5i islami\u00e4\u00e4rmuslusega seotud sisu juurde.<\/p>\n
“K\u00f5ik algab pealtn\u00e4ha s\u00fc\u00fctutest s\u00f5numitest, mis on veidi emotsionaalsed, aga l\u00fckkavad kasutajat teatud suunas. Nii leitakse \u00fcles inimesed, kes sellele reageerivad,” kirjeldab ta. Sestap v\u00f5iks ka noor lugeja p\u00f5nevat s\u00f5numit n\u00e4hes m\u00f5elda: miks ma sellele reageerin, ning kes see on ja mida ta minust tahab?<\/p>\n
Laiemalt soovitab Breeze arvutilingvistika meetodeid poliitkommunikatsiooni uuringutes rohkem kasutada ja vastupidi. Nii saab lahti harutada n\u00e4iteks Trumpi toetajate v\u00f5i Hispaania incelite ehk tahtmatus ts\u00f6libaadis elavate meeste mikrodialektid: milliseid ja mis tundelaenguga s\u00f5nu nad kasutavad ning millised on nende v\u00e4\u00e4rtused. “Viis, kuidas millestki r\u00e4\u00e4gitakse, m\u00f5jutab seda, kuidas sellest m\u00f5eldakse, ja vastupidi. See on s\u00fcnergia,” \u00fctleb professor.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3185138h8f89t24.jpg\"\/)
Ruth Breeze Autor\/allikas: Airika Harrik<\/p>\n