{"id":102436,"date":"2026-02-06T15:47:31","date_gmt":"2026-02-06T15:47:31","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102436\/"},"modified":"2026-02-06T15:47:31","modified_gmt":"2026-02-06T15:47:31","slug":"statistikaamet-eesti-taliolumpiaalade-harrastajate-kasvu-veavad-jaahoki-iluuisutamine-ja-laskesuusatamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102436\/","title":{"rendered":"Statistikaamet: Eesti taliol\u00fcmpiaalade harrastajate kasvu veavad j\u00e4\u00e4hoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine"},"content":{"rendered":"

\"\"<\/a>
\n Foto: Maria Tael <\/p>\n

Eesti taliol\u00fcmpiaalade organiseerunud harrastajate arv on statistikaameti andmetel viimase k\u00fcmne aastaga kasvanud 40 protsendi v\u00f5rra ning alla 20-aastaste taliol\u00fcmpiaalade harrastajate osakaal t\u00f5usnud 7 protsendipunkti. <\/p>\n

Kasvu veavad eesk\u00e4tt j\u00e4\u00e4hoki, iluuisutamine ja laskesuusatamine, samuti on lisandunud harrastajaid m\u00e4esuusatamises, lumelauas\u00f5idus, vigursuusatamises ja kiiruisutamises. V\u00e4henenud on harrastajate hulk murdmaasuusatamises ja suusah\u00fcpetes.<\/p>\n

Homme, 6. veebruaril algavad 2026. aasta taliol\u00fcmpiam\u00e4ngud Milanos ja Cortinas, kus 32 sportlast esindavad Eestit 11 spordialal. Statistikaameti anal\u00fc\u00fctik Erik Lest\u00a0uuris maailma olulisima talispordiv\u00f5istluse eel v\u00e4rsketest andmetest, kuidas l\u00e4heb taliol\u00fcmpiaaladel Eestis ning kuidas on muutunud harrastajate hulk erinevatel taliol\u00fcmpiaaladel v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga.<\/p>\n

K\u00f5ige populaarsemad taliol\u00fcmpiaalad on j\u00e4\u00e4hoki, murdmaasuusatamine ja iluuisutamine<\/p>\n

2025. aastal olid kolm k\u00f5ige suurema harrastajaskonnaga taliol\u00fcmpiaala j\u00e4\u00e4hoki (2342 harrastajat), murdmaasuusatamine (1988 harrastajat) ning iluuisutamine (1838 harrastajat). \u201eKokku tegeles Eesti spordiregistri andmetel m\u00f6\u00f6dunud aastal taliol\u00fcmpiaaladega 7913 harrastajat, keda on 40% v\u00f5rra enam kui veel k\u00fcmme aastat tagasi,\u201d t\u00f5i Lest esile. \u201eSealjuures on ligikaudu kaks kolmandikku ehk 67% harrastajatest 19-aastased v\u00f5i nooremad, mis viitab tugevale j\u00e4relkasvule ning kooli- ja noortespordi keskele rollile,\u201d lisas anal\u00fc\u00fctik. Mehi on taliol\u00fcmpiaalade harrastajate seas veidi rohkem kui naisi \u2013 \u00a055,4% on mehed ja 44,6% naised.<\/p>\n

Ehkki taliol\u00fcmpiaalade harrastajaid on rohkem kui viimasel aastak\u00fcmnel, tuleb Lesta s\u00f5nul andmete t\u00f5lgendamisel arvestada, et Eesti spordiregister kajastab vaid organiseerunud harrastajaid. \u201eKogu elanikkonna vabaaja sportimise aktiivsust me ei tea. Aga hea uudis on, et tegelik aktiivsete spordiharrastajate hulk on t\u00f5en\u00e4oliselt veel suurem kui registriandmete p\u00f5hjal tundub,\u201d m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Taliol\u00fcmpiaalade harrastamine on m\u00e4rgatavalt mitmekesistunud<\/p>\n

V\u00f5rdluses k\u00fcmne aasta taguse ajaga t\u00f5useb esile, et \u00fcha rohkemad spordialad koguvad harrastajate seas populaarsust.<\/p>\n

\u201eOn hea n\u00e4ha, et Eesti talisport muutub mitmekesisemaks. Noored ei vali enam ainult traditsioonilisi alasid, vaid proovivad julgelt ka uusi ja tehnilisi spordialasid,\u201d s\u00f5nas Eesti Ol\u00fcmpiakomitee president Kersti Kaljulaid. \u201eEesti sport on terviklik \u2013 mida tugevam on meie p\u00fcramiidi p\u00f5hi, seda rohkem tekib tippe, kes omakorda innustavad uusi harrastajaid. Eesti Ol\u00fcmpiakomitee \u00fclesanne on eest vedada kogu tervikut, tagades arenguks vajalikud tingimused nii harrastajatele kui tippsportlastele,\u201d r\u00e4\u00e4kis Kaljulaid.<\/p>\n

Kui veel 2015. aastal oli murdmaasuusatamine taliol\u00fcmpiaalade selge liider 2432 harrastajaga, siis 2025. aastaks oli murdmaasuusatajate hulk v\u00e4henenud 18% v\u00f5rra ning kokku oli harrastajaid eelmisel aastal 1988.<\/p>\n

\u201eSama ajaga on mitmete teiste talispordialade populaarsus kasvanud. N\u00e4iteks j\u00e4\u00e4hokiharrastajate arv on k\u00fcmne aasta taguse ajaga v\u00f5rreldes kasvanud koguni 86% ning iluuisutajate arv 76% v\u00f5rra,\u201d r\u00e4\u00e4kis Lest.<\/p>\n

Nii laskesuusatamine kui ka kiiruisutamine on harrastajate arvu k\u00fcmne aastaga ligi kolmekordistanud. Kui 2015. aastal tegeles laskesuusatamisega 174 harrastajat, siis mullu oli registreeritud harrastajaid 507. Kiiruisutamise harrastajate arv on k\u00fcmne aastaga kasvanud 58-lt 163-le.<\/p>\n

Ka kurling on k\u00fcmendiga harrastajate hulka kasvatanud, aga pigem v\u00e4iksemal m\u00e4\u00e4ral. 2015. aastal oli Eestis 101 registreeritud kurlingu harrastajat, 2025. aastal 129.<\/p>\n

Kuigi laskesuusatamise juured ulatuvad kaugele spordiajalukku, on ala populaarsus Eestis just viimastel aastatel oluliselt kasvanud. Samas on m\u00f5ne traditsioonilisema ala, n\u00e4iteks suusah\u00fcpete harrastajate arv v\u00e4henenud k\u00fcmne aastaga 57lt 4le.<\/p>\n

Lumelauas\u00f5it ja vigursuusatamine on teinud suure h\u00fcppe<\/p>\n

Mitmed noortep\u00e4rased ja tehnilised alad on samuti j\u00f5udsalt populaarsust kogunud. \u201eSuurt kasvu on t\u00e4heldada n\u00e4iteks vigursuusatamises, kus seitsmest harrastajast 2015. aastal sai m\u00f6\u00f6dunud aastaks 117 harrastajat,\u201d r\u00e4\u00e4kis Lest. \u201eSiin on harrastajate kasvule aidanud kindlasti kaasa populaarsed ja edukad eeskujud,\u201d lisas ta. Ehkki absoluutarvudes lisandunud harrastajate hulk on tagasihoidlikum \u2013 110 juurde tulnud harrastajat \u2013 t\u00e4hendab see ligikaudu seitsmeteistk\u00fcmne kordset kasvu. Ka lumelauas\u00f5idu harrastajate arv on t\u00f5usnud 60% v\u00f5rra. Kui veel 2015. aastal oli selle spordiala harrastajaid 171, siis 2025. aastal juba 274.<\/p>\n

M\u00f5nel v\u00e4iksema harrastajate hulgaga alal, n\u00e4iteks kahev\u00f5istluses, on muutus v\u00f5rreldes k\u00fcmne aasta taguse ajaga v\u00e4ike.<\/p>\n

Andmed p\u00e4rinevad Eesti spordiregistrist.<\/p>\n