Ma ei \u00fcrita \u00fcldse v\u00e4ita, et Elmar Vaheri, Eerik Heldna ja Aivar Alavere k\u00e4itumises oleks midagi kriminaalselt olnud. Sugugi mitte. Ning on ju ka riigikohus l\u00f5pliku s\u00f5na selle kohta juba \u00f6elnud.<\/p>\n
L\u00fchida kokkuv\u00f5ttena neile, kes politseijuhtide kaasusega kursis pole, siis vaidlus puudutas Eerik Heldna nimetamist politsei- ja piirivalveameti (PPA) teenistusse aastal 2019. Heldna oli kevadel 2018 asunud t\u00f6\u00f6le kaitsev\u00e4es, kuid soovis juba aastal 2019 uuesti PPA hingekirja saada. Miks? Sest 2018 suvel v\u00f5ttis riigikogu vastu seaduse, mis j\u00e4ttis politseinike erilistest pensionidest ilma k\u00f5ik need, kes 31. detsembri 2019 seisuga PPA ridadesse enam ei kuulunud.<\/p>\n
Heldna oli \u00fcle kahek\u00fcmne aasta (1996\u20132017) PPA teenistuses t\u00f6\u00f6tanud. Ta oli lahkunud PPA-st teadmisega, et saab tulevikus PPA-sse naasta, et sealt eriliste h\u00fcvedega varajaselt pensioneeruda. Pensionireformi t\u00f5ttu oli Heldna aga \u00fcht\u00e4kki olukorras, kus ta pidi igal juhul, nui neljaks 31. detsembri 2019 seisuga PPA teenistuses olema.<\/p>\n
Vaheri ja Alavere abil korraldati asi nii, et Heldna vormistati PPA teenistusse, kuid l\u00e4hetati koheselt tagasi endise teenistusandja juurde kaitsev\u00e4kke. Nii oli tagatud Heldna de jure kuulumine PPA koosseisu pensionireformi viimsel kohtup\u00e4eval 31. detsembril 2019, kuigi de facto ta toona PPA-s t\u00f6\u00f6le ei asunud (kaitsev\u00e4est liikus ta edasi maksu- ja tolliametisse ning seda ka l\u00e4hetuse korras ehk olles ametlikult j\u00e4tkuvalt PPA teenistuses ning kogudes edasi ka politseiametniku teenistusstaa\u017ei).<\/p>\n
Kuigi riigikohus m\u00f5istis Vaheri, Heldna ja Alavere kriminaalasjas \u00f5igeks, ei \u00f6elnud kohus l\u00f5plikku s\u00f5na selle kohta, kas endiste politseijuhtide k\u00e4itumine oli \u00f5iguslikult korrektne. Riigikohus poetas k\u00fcll asja lahendamisel ebavajalikke poolikuid vihjeid selle kohta, et k\u00f5ik oli justkui JOKK, ent samas r\u00f5hutati riigikohtu pressiteates<\/a> eraldi, et riigikohus ei kujundanud oma otsuses seisukohta, kas Heldna politseiteenistusse v\u00f5tmine oli l\u00f5puni \u00f5igusp\u00e4rane.<\/p>\n Veel enam, riigikohus jagas maakohtu kahtlust, kas skeem Heldnale politseipensionide tagamisel oli eetiline, kuid kohtu asi pole millegi eetilisust hinnata, kui just eetika \u00f5igusnormidesse sisse kirjutatud pole.<\/p>\n Kriminaalkohtu asi pole reeglina ka hinnata, kas s\u00fc\u00fcdistatavate k\u00e4itumine on korrektne m\u00f5ne muu \u00f5igusvaldkonna perspektiivist. Vahel aga tuleb seda teha, sest kuriteokoosseisu anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib eeldada m\u00f5nda teise \u00f5igusvaldkonda kiikamist.<\/p>\n “Riigikohtu otsusest torkas juristile eriti valusalt silma, et prokuratuur oli PPA peadirektori k\u00e4skkirjale kohaldanud tsiviil\u00f5igust.”<\/p>\n Vaheri ja Heldna kriminaalsaagas oli karistus\u00f5iguse k\u00f5rval kesksel kohal haldus\u00f5igus, mille elementaarseid p\u00f5him\u00f5tteid ei paistnud prokuratuur paraku m\u00f5istvat. Riigikohtu otsusest torkas juristile eriti valusalt silma, et prokuratuur oli PPA peadirektori k\u00e4skkirjale kohaldanud tsiviil\u00f5igust. Tsiviil\u00f5igust kohaldatakse t\u00f5esti \u00fcksikutes haldusmenetluse k\u00fcsimustes, aga seda haldusmenetluse seaduses v\u00e4ga konkreetselt piiritletud ulatuses, aga kindlasti ei kohaldata haldusaktile tsiviilseadustiku \u00fcldosa seaduses kehtestatud tehingu t\u00fchisuse aluseid, nagu prokuratuur seda Vaheri ja Heldna kaasuses tegi.<\/p>\n Eesti Ekspressis avaldatud artikli<\/a> kohaselt oli Heldna PPA teenistusse vormistamise motivatsioon 2019. aastal v\u00e4ga selgelt t\u00f5endatud ka selliste t\u00f5enditega, mida kohus ei lubanud kriminaalmenetluses kasutada. Tegemist oli riigisaladuse loa andmise menetluse k\u00e4igus peetud nn “tuttava vestlustega”, mida kohus ei pidanud lubatavateks t\u00f5enditeks, kuna nood vestlused peeti haldusmenetluse k\u00e4igus.<\/p>\n Isegi minul kui karistus\u00f5iguse v\u00f5hikul on \u00fclikooli ajast silme ees Indrek Koolmeister, kes selgitas, et inimesele peab v\u00e4ga selge olema, millal viiakse tema suhtes l\u00e4bi haldusmenetlust ja millal s\u00fc\u00fcteomenetlust, sest neis menetlustes on inimesel erinevad menetluslikud \u00f5igused.<\/p>\n Haldusmenetluse puhul on isikul kaasaaitamiskohustus. Kriminaalmenetluses seevastu on lausa p\u00f5hiseadusesse kirjutatud reegel, et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda v\u00f5i oma l\u00e4hedaste vastu. Seet\u00f5ttu paneb isegi karistus\u00f5iguse v\u00f5hikut imestama fakt, et Eesti Ekspressi artikli kohaselt lootis prokuratuur kriminaalasjas tugineda haldusmenetluse k\u00e4igus kogutud \u00fctlustele.<\/p>\n Eesti Ekspressis on ka m\u00e4rgitud, et kohtuasja esimene prokur\u00f6r Maria Entsik m\u00f6\u00f6nis kapole, et nn tuttava vestlused ei ole kohtus t\u00f5enditena kasutatavad. Fakt, et see kapo endisele peadirektorile Arnold Sinisalule \u00fcllatusena tuli, \u00fcllatas omakorda mind kui juuraharidusega tavakodanikku.<\/p>\n Lisaks on Eesti Ekspressi artiklis tsiteeritud toonast riigi peaprokur\u00f6ri Andres Parmast: “V\u00f5imalik, et kui neid t\u00f5endeid oleks arvestatud, oleks kohus j\u00f5udnud teistsugusele seisukohale”. See tekitab k\u00fcsimuse, kas Parmas \u00fcldse luges riigikohtu otsust?<\/p>\n Riigikohtu otsusest on \u00fcheselt selge, et need \u00fctlused, millele prokuratuur tugineda lootis, l\u00f5pptulemit muutnud ei oleks. Vaheri ja Heldna motivatsioon oli siililegi selge pelgalt juba objektiivsete asjaolude pinnalt. Samal p\u00e4eval, kui Heldna paberil PPA teenistusse vormistati, otsustati koheselt tema l\u00e4hetamine tagasi endise teenistusandja juurde samal kuup\u00e4eval, mil Heldna teenistus PPA-s paberil algas. Riigikohus m\u00e4rkis selle kohta, et Heldna kirjeldatud “karj\u00e4\u00e4rivalikute peamine, et mitte \u00f6elda m\u00e4\u00e4rav suunaja” oli “tema eesm\u00e4rk teenida v\u00e4lja politseipension”.<\/p>\n P\u00f5hik\u00fcsimus pole niisiis tegelikult \u00fcldse selles, mis eesm\u00e4rgil Vaher, Heldna ja Alavere tegutsesid, vaid hoopis selles, kas selline k\u00e4itumine kujutab endast kuritegu. Ja kuriteona ei v\u00f5etud sihikule mitte lihtsalt Vaheri tegevust PPA peadirektorina, vaid peaasjalikult Heldna tegevust pensioniavalduste esitamisel.<\/p>\n Heldnale heideti ette kelmust riigi vastu. Selline taktikaline otsus prokuratuuri poolt on olnud \u00f5li vanden\u00f5uteooriate tulle, mille kohaselt olevat kriminaalasja algatamisel tegelik niidit\u00f5mbaja olnud kapo endine juht Arnold Sinisalu v\u00e4idetava isikliku vimma t\u00f5ttu Heldna suhtes.<\/p>\n Kelmust ei n\u00e4inud pensioniskeemis maakohus, ringkonnakohus ega ka riigikohus. P\u00fc\u00fcdes vaidluse juriidilist tuuma inimkeeli kokku v\u00f5tta, siis Vaheri 2019. aasta k\u00e4skkirjad Heldna PPA teenistusse ja sealt koheselt teise asutusse l\u00e4hetusse vormistamise kohta olid kehtiva \u00f5iguse alusel antud kehtivad haldusaktid. Kuna k\u00e4skkirjad olid kehtivad, siis oligi Heldna 31. detsembri 2019 seisuga PPA teenistuses ja tiksus edasi ka tema politseistaa\u017e. Seet\u00f5ttu ei saanud kohtu hinnangul olla tegemist kelmusega, kui Heldna l\u00e4ks riigilt politseinikustaa\u017eiga seotud erilisi pensione taotlema.<\/p>\n “Haldusakt on vaid v\u00e4ga erandlikel juhtudel t\u00fchine ning kui see on t\u00fchine, siis see on t\u00fchine ilma lisaliigutusteta.”<\/p>\n See ei v\u00e4lista aga k\u00e4skkirja v\u00f5imalikku \u00f5igusvastasust, kuna t\u00fchisus ja \u00f5igusvastasus on kaks p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevat asja. Haldusakt on vaid v\u00e4ga erandlikel juhtudel t\u00fchine ning kui see on t\u00fchine, siis see on t\u00fchine ilma lisaliigutusteta. \u00d5igusvastane haldusakt seevastu on kehtiv, kuni teda pole kehtetuks tunnistatud.<\/p>\n Nagu r\u00f5hutas riigikohtunik Juhan Sarv oma konkureerivas arvamuses, milles ta n\u00f5ustus kohtu j\u00e4relduste, aga mitte argumentatsiooniloogikaga, siis isegi kui haldusakti andmisel on toime pandud kuritegu, pole haldusakt automaatselt t\u00fchine, vaid seda on v\u00f5imalik kehtetuks tunnistada. Kuni haldusakti pole kehtetuks tunnistatud, seni see on kehtiv.<\/p>\n Kui see skeem aga polnud ikkagi t\u00e4iesti JOKK, siis kuidas oleks saanud seda kangutada? Kes oleks saanud selle PPA peadirektori k\u00e4skkirja kehtetuks tunnistada?<\/p>\n Siseminister kui teenistusliku j\u00e4relevalve teostaja, kellel on muuhulgas \u00f5igus tunnistada haldusakt kehtetuks. PPA k\u00f5nealuste personaliotsuste osas teostati teenistuslikku j\u00e4relevalvet alles 2023. aastal ning seegi p\u00e4\u00e4dis vaid lahja ettepanekuga PPA-le “hinnata, kas tuvastatud isikute, kelle t\u00e4htajaline \u00fcleviimine ei ole l\u00f5ppenud, rotatsiooni j\u00e4tkamine on otstarbekas ning koosk\u00f5las PPA huvidega”.<\/p>\n V\u00e4hemalt teoorias olnuks v\u00f5imalik Heldna teenistusse v\u00f5tmist puudutav PPA peadirektori 2019. aasta k\u00e4skkiri tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistada. Teenistuslik j\u00e4relevalve seevastu viidi l\u00e4bi nii pinnapealselt, et Elmar Vaher v\u00f5itis 2023. aastal osaliselt vaidluse siseministeeriumiga. Selle vaidluse tulemusel tuvastas halduskohus<\/a>, et teenistusliku j\u00e4relevalve kokkuv\u00f5ttes anti \u00f5igusvastaselt Vaheri head nime teotav hinnang, justkui oleks Heldna ja teiste PPA teenistusse vormistamine olnud “n\u00e4ilik”.<\/p>\n Vaherile ei m\u00f5istetud v\u00e4lja mittevaralise kahju eest rahalist h\u00fcvitist, kuid riik pidi tasuma 3641 eurot Vaheri menetluskulude katteks. Kohus heitis siseministeeriumile muuhulgas ette, et teenistuliku j\u00e4relevalve k\u00e4igus polnud ministeerium “piisava p\u00f5hjalikkusega selgitanud v\u00e4lja asjaolusid, mille pinnalt saanuks teha p\u00f5hjendatud j\u00e4relduse asjaomaste isikute tahte, kavatsuste ja eesm\u00e4rkide kohta”.<\/p>\n Kuid seegi lahend ei v\u00e4lista, et Vaheri asjakohased k\u00e4skkirjad v\u00f5isid olla antud \u00f5igusvastaselt. See lahend m\u00e4rkis vaid, et n\u00e4iliseks Heldna jt PPA teenistusse v\u00f5tmist nimetada ei saa, sest teenistusse v\u00f5tmine toimus kehtiva seaduse alusel antud kehtivate haldusaktidega.<\/p>\n Niisiis, v\u00e4hemalt mulle kui k\u00f5rvaltvaatajale on selge, et mehed tegutsesid teadlikult eesm\u00e4rgiga seista eba\u00f5iglase olukorra vastu, millesse Heldna sattus pensionireformi t\u00f5ttu. P\u00fc\u00fcded avalikkust ses osas sohutada on viisakalt \u00f6eldes solvavad. \u00d6eldagu otse ja ausalt, et riigiasutused sattusid pensionireformi t\u00f5ttu lollakasse olukorda, kus vahepeal mujale liikunud endistel PPA ametnikel tekkis praktiline ja igati m\u00f5istetav vajadus PPA-sse enne 31. detsembrit 2019 tormi joosta.<\/p>\n Heldna n\u00e4iteks oli PPA teenistuses olnud \u00fcle kahek\u00fcmne aasta, enne kui ta kaitsev\u00e4kke suundus. Heldna l\u00e4ks kaitsev\u00e4kke 16. aprillil 2018. Riigikogu v\u00f5ttis 14. juunil 2018 vastu seaduse, millega t\u00f5mbas punase joone maha: kes 31. detsembri 2019 seisuga PPA teenistuses pole, see j\u00e4\u00e4b ilma.<\/p>\n Kas see oli Heldna ja temaga sarnases olukorras olnud inimeste suhtes \u00f5iglane ja aus? Ei, minu hinnangul mitte. Kas selliselt punase joone t\u00f5mbamine oli p\u00f5hiseaduse ja \u00f5igusp\u00e4rase ootuse p\u00f5him\u00f5ttega koosk\u00f5las? Selle \u00fcle v\u00f5ib vaielda. Kas Vaheri ja Alavere poolt oli \u00f5iglane valitud isikutele sellise skeemi v\u00f5imaldamine, nagu seda tehti Heldna puhul?<\/p>\n Pealtn\u00e4ha paistab \u00fcsna ebaproportsionaalne see seadusandja l\u00fcke j\u00e4tta \u00fcle 20-aastase staa\u017eiga endised teenistujad ilma pensionist, mille saamise suhtes neil oli selge \u00f5igustatud ootus (st eeldusel, et nad oleksid mingil hetkel PPA-sse naasnud, et k\u00f5iki vajalikke tingimusi t\u00e4ita). Seda just nende inimeste puhul, kes olid PPA-st l\u00e4inud edasi mujale riigiteenistusse mitte v\u00e4hem t\u00e4htsale t\u00f6\u00f6le.<\/p>\n Veel enam, seadusandja pidi ette n\u00e4gema riski, et selliselt punase joone t\u00f5mbamisel jooksevad teised riigiasutused staa\u017eikatest endistest PPA teenistujatest (v\u00e4hemalt ajutiselt) t\u00fchjaks. K\u00f5ne all oli potentsiaalselt juba 50-aastaselt pensioneerumine pensioniga summas kuni 75 protsenti palgast ehk ilmselgelt olid puudutatud isikud \u00fclimalt motiveeritud 31. detsembril 2019 PPA hingekirjas olema.<\/p>\n Kas see oleks riigile tervikuna hea olnud? Kindlasti mitte. Ka riigikohus on oma lahendis ebatavaliselt palju r\u00f5hku pannud “riigi kui terviku” perspektiivile. Riigikohus isegi kritiseeris k\u00f5nealuses lahendis seadusandjat pensionite reguleerimisel, m\u00e4rkides, et j\u00e4relduste tegemisel on kohus arvestanud muu hulgas sellegagi, et politseipensioni m\u00e4\u00e4ramise tingimused ei ole olnud j\u00e4rjekindlad. Ehk ka riigikohus adus ja t\u00f5des pensionireformi teatud eba\u00f5iglust endiste politseiametnike suhtes.<\/p>\n V\u00f5ib-olla oligi Heldnale ja m\u00f5ningatele teistele v\u00f5imaldatud skeem \u00f5iglane lahendus. V\u00f5ib-olla polnudki mingit erikohtlemist v\u00f5i m\u00f5ne teise endise politseiametniku ebav\u00f5rdset kohtlemist. V\u00f5ib-olla k\u00f5ik v\u00e4\u00e4rilised oskasid \u00fclemustelt Heldnaga sarnase skeemi rakendamist paluda ning v\u00f5ib-olla k\u00f5igile neile seda ka v\u00f5imaldati.<\/p>\n Kuigi ma leian j\u00e4tkuvalt, et kirjeldatud skeemi \u00f5igusp\u00e4rasuses v\u00f5i v\u00e4hemalt eetilisuses on p\u00f5hjust kahelda, siis polnud kriminaalkohus see koht, kus sellise skeemi \u00f5igusp\u00e4rasust selgeks vaielda. Selleks oli olemas asjaosalisi ja maksumaksjat v\u00e4hem koormav menetlus: teenistuslik j\u00e4relevalve.<\/p>\n K\u00f5iki Vikerraadio p\u00e4evakommentaare on v\u00f5imalik kuulata\u00a0Vikerraadio p\u00e4evakommentaaride lehelt<\/a>.<\/p>\n