{"id":102661,"date":"2026-02-06T23:21:09","date_gmt":"2026-02-06T23:21:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102661\/"},"modified":"2026-02-06T23:21:09","modified_gmt":"2026-02-06T23:21:09","slug":"kui-palju-maksab-lapse-uleskasvatamine-riigi-seisukoht-ja-naited-elust","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102661\/","title":{"rendered":"kui palju maksab lapse \u00fcleskasvatamine \u2013 riigi seisukoht ja n\u00e4ited elust"},"content":{"rendered":"

Spetsialistid l\u00f6\u00f6vad h\u00e4irekella: meil pole kunagi s\u00fcndinud nii v\u00e4he lapsi! Jah, lapsed on elu \u00f5ied, meie r\u00f5\u00f5m ja tulevik, kuid \u00fchtlasi ka t\u00e4iesti m\u00f5\u00f5detav rahaline vastutus. Viimase k\u00fcmne aastaga on kulutused lastele Eestis kasvanud peaaegu kahekordseks ning jutt ei k\u00e4i luksusest, vaid p\u00f5hivajadustest: toit, eluase, riided, haridus ja vaba aeg. Riiklikud uuringud p\u00fc\u00fcavad taandada need kulud \u201ekeskmiseks orientiiriks\u201c. Kas see aga \u00fchtib ka sellega, mida pered tegelikult oma taskust maksavad, ja kuiv\u00f5rd suudavad t\u00e4nased arvutused pidada sammu hinnat\u00f5usu ning muutunud ootustega lapse elukvaliteedile \u2013 seda uuris MK-Estonia.<\/p>\n

K\u00fcsimust \u201ekui palju laps maksma l\u00e4heb\u201c hakati Eestis s\u00fcsteemselt arutama 2010. aastate alguses \u2013 toona oli jutt eelk\u00f5ige elatisraha ja minimaalsete \u00fclalpidamiskulude arvutamisest. Aastatega on hindamisviisid muutunud keerukamaks, summad ise aga m\u00e4rgatavalt kasvanud.<\/p>\n

2014. aasta: miljon lapse kohta<\/p>\n

Pikka aega oli \u00fcheks peamiseks orientiiriks Sotsiaalministeeriumi tellimusel valminud Tartu \u00dclikooli rakendusuuringute keskuse (RAKE) uuring. Nende arvutuste kohaselt oli \u00fche lapse keskmine \u00fclalpidamise kulu umbes 280 eurot kuus. Kogu \u201esuureks kasvamise perioodi\u201c (18 aastat) peale kokku \u2013 60 000 eurot.<\/p>\n

Selle summa sisse kuulusid baaskulud: toit, riided ja jalan\u00f5ud, eluase (vastav osa), transport, koolikulud ja vaba aeg. Toona, 2014. aastal, \u00fcllatas 280-eurone summa paljusid lapsevanemaid. Nagu kirjutas \u00d5htuleht: \u201ePaljud ei saa endale isegi parima tahtmise korral selliseid fantastilisi kulutusi lubada.\u201c<\/p>\n

See uuring kinnitas levinud arvamust, et lapse \u00fcleskasvatamiseks on vaja miljonit \u2013 t\u00f5si, mitte eurot, vaid Eesti krooni.<\/p>\n

2025. aasta: 116 000 eurot 20 aasta peale<\/p>\n

Lastega seotud kulude teemat puudutas ka Sotsiaalministeeriumi hiljutine, 2025. aastal avaldatud raport \u201eLaste saamise ja kasvatamise toetamine: anal\u00fc\u00fcs ja ettepanekud\u201c. Selle \u00fches peat\u00fckis m\u00e4rgitakse, et keskmised kulutused \u00fchele lapsele on umbes 565 eurot kuus (564,62 eurot). Seega on kulud \u00fchele lapsele 18 aasta jooksul ligikaudu 122 040 eurot, 20 aasta jooksul aga 135 600 eurot.<\/p>\n

Raporti autorid arvestavad ka ministeeriumi rahalise toega: \u201eKui neist kuludest maha arvata peredele makstavad lastetoetused ja lasterikka pere toetus, siis j\u00e4\u00e4b vanemate kanda j\u00e4rgmine summa: \u00fche lapsega peres 484 eurot kuus, kahe lapsega peres 969 eurot kuus, kolme lapsega peres 983 eurot kuus, nelja lapsega peres 1448 eurot kuus ning suuremates peredes vastavalt veel rohkem. Suhteliselt v\u00e4ike erinevus kahe ja kolme lapsega perede kulude vahel tuleneb sellest, et alates kolmandast lapsest lisandub lastetoetusele lasterikka pere toetus.\u201c<\/p>\n

Seega kulutavad ametnike hinnangul vanemad 20 aasta jooksul laste kasvatamisele \u2013 inflatsiooni arvestamata \u2013 orientiiruvalt 116 000 eurot \u00fche lapse kohta, 233 000 eurot kahe lapse kohta, v\u00e4hemalt 236 000 eurot kolme ja v\u00e4hemalt 348 000 eurot nelja lapse puhul; suuremates peredes on kulud veelgi suuremad.<\/p>\n

\u201eKolme ja enama lapsega perede puhul on toodud summad alahinnatud, kuna lasterikka pere toetust makstakse vaid sel perioodil, mil peres on kolm v\u00f5i enam toetuse saamise vanusekriteeriumile vastavat last,\u201c selgitatakse raportis.<\/p>\n

Kuid isegi kui arvestada, et osa kuludest kompenseeritakse lastetoetustega, on pere netokulutused ikkagi oluliselt suuremad kui k\u00fcmme aastat tagasi.<\/p>\n

Mida vanem, seda odavam?<\/p>\n

Lastele tehtavate kulutuste hindamiseks kasutas Sotsiaalministeerium RAKE metoodikat, mis loodi koost\u00f6\u00f6s konsultatsioonifirmaga PricewaterhouseCoopers Advisors. 2020. aastal esitlesid nad raportit \u201eLapse vajadusp\u00f5hine miinimumelatis\u201c. Seda metoodikat kasutatakse t\u00e4na miinimumelatise arvutamise alusena.<\/p>\n

Autorid anal\u00fc\u00fcsisid lapse \u00fclalpidamiskulude hindamiseks kaht peamist l\u00e4henemist:<\/p>\n

    \n
  1. Perede kulutuste v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs, kus k\u00f5rvutatakse lastega ja lasteta perede v\u00e4ljaminekuid, et tuvastada laste kasvatamisega seotud lisakulud.<\/li>\n
  2. Standardiseeritud eelarve meetod, mille puhul v\u00f5etakse aluseks lapse kasvatamiseks vajalike kaupade ja teenuste (toit, riided, eluase, transport, haridus jne) loetelu.<\/li>\n<\/ol>\n

    Hindamise k\u00e4igus koostati eraldi eelarved viiele vanuser\u00fchmale: 0\u20131 a, 1\u20132 a, 3\u20136 a, 7\u201312 a ja 13\u201317 a.<\/p>\n

    Lapse \u00fclalpidamiskulu arvutati kui tema igap\u00e4evaelu ja arenguga seotud regulaarsete ja kohustuslike v\u00e4ljaminekute summat. Arvutustesse kuulusid: eluasemekulud (osa pere \u00fcldistest eluasemekuludest keskmise \u00fc\u00fcrihinna alusel), kommunaalmaksed (eelk\u00f5ige elekter ja gaas), lapse toit kodustes tingimustes \u2013 l\u00e4htudes tervisliku toitumise p\u00f5him\u00f5tetest, ilma kohviku- ja restoranik\u00fclastusteta. Samuti kuulusid sinna kulutused riietele ja jalan\u00f5udele \u2013 igap\u00e4evastele ja pidulikele \u2013, ning lapse osa kodukaupade ja -teenuste \u00fcldkuludes, sealhulgas m\u00f6\u00f6bel, n\u00f5ud ja pisemad tarbeesemed.<\/p>\n

    Arvestati ka lastehoiukulusid (lasteaed v\u00f5i lapsehoidja terve lapse ravikulusid (peamiselt retseptiravimid, hambaravi arvestamata), samuti transpordikulusid seoses kooli, lasteaeda ja huviringidesse s\u00f5itmisega, sealhulgas turvavarustust. Samuti vaba aja veetmisega seotud kulusid (ilma perepuhkusteta) \u2013 m\u00e4nguasjad, raamatud ja spordivarustus, ning elementaarseid kulutusi isiklikule h\u00fcgieenile (hooldusvahendid ja minimaalsed teenused, n\u00e4iteks juuksur).<\/p>\n

    Anal\u00fc\u00fcsist j\u00e4eti teadlikult v\u00e4lja v\u00e4ljas s\u00f6\u00f6mise kulud, perereisid ja puhkused, vanemate saamata j\u00e4\u00e4nud tulu ja lapse hooldamisele kulunud aeg, samuti k\u00f5ik sugulastelt v\u00f5i tuttavatelt saadud tasuta asjad ja teenused.<\/p>\n

    Uuringus r\u00f5hutatakse, et tegemist pole maksimaalsete v\u00f5i individuaalsete kuludega, vaid keskmise orientiiriga, mis peegeldab lapse p\u00f5hivajadusi.<\/p>\n

    V\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas, et lapsele tehtavad kulutused on k\u00f5ige suuremad Tallinnas ja Harjumaal, samuti Tartu ja P\u00e4rnu maakonnas, k\u00f5ige madalamad aga Ida-Virumaal.<\/p>\n

    \n

    Vanuser\u00fchmade v\u00f5rdluses selgus, et k\u00f5ige \u201ekallimad\u201c eluperioodid on varajane lapsep\u00f5lv ja teismeiga.<\/p>\n<\/blockquote>\n

    Kui peres on rohkem kui \u00fcks laps, on keskmine \u00fclalpidamiskulu lapse kohta v\u00e4iksem kui \u00fche lapsega peredes.<\/p>\n

    Kulutused ei pea hinnat\u00f5usuga sammu<\/p>\n

    Kui v\u00f5tta aluseks RAKE 2020. aasta uuringus toodud tegelikud andmed vanuser\u00fchmade l\u00f5ikes ja arvutada nende p\u00f5hjal aritmeetiline keskmine, kulus \u00fche lapse peale kuus keskmiselt 445 eurot.<\/p>\n

    2025. aastal hinnati sama metoodika alusel kuludeks 565 eurot kuus. Tuleb v\u00e4lja, et viie aastaga oli erinevus 27%.<\/p>\n

    Kui aga vaadata kumulatiivset inflatsiooni aastatel 2019\u20132025, oli see tunduvalt k\u00f5rgem \u2013 Statistikaameti andmetel t\u00f5usis tarbijahinnaindeks 2025. aastal v\u00f5rreldes 2019. aastaga 47,4%. See t\u00e4hendab, et \u00fcldine hinnat\u00f5us oli suurem kui kulude kasv lapsele.<\/p>\n

    Samas m\u00e4rgivad teadlased, et kulude kasvu ei m\u00f5juta \u00fcksnes inflatsioon. Muutunud on ka ootused lapse elukvaliteedile \u2013 seda, mida varem peeti mittekohustuslikuks, tajutakse t\u00e4na normina.<\/p>\n

    Tekib k\u00fcsimus: kas kehtivad hinnangud peegeldavad elukalliduse tegelikke muutusi? Kas me arvutame t\u00e4na lapsep\u00f5lve tegelikku hinda v\u00f5i opereerime numbritega , mis perede rahakotis valitseva reaalsusega ammu enam ei klapi?<\/p>\n

    \"\"<\/p>\n

    M\u00f5lemad meetodid n\u00e4itavad \u00fcht ja sama: k\u00f5ige rohkem raha kulub lapsele tema esimestel elukuudel. See on seotud suurte \u00fchekordsete ostudega \u2013 vankrid, voodid, riided ja muud vajalikud asjad.<\/p>\n

    Seejuures arvestab v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs perede tegelikke kulutusi, mis osutuvad sageli minimaalselt vajalikust tasemest k\u00f5rgemaks. Standardeelarve seevastu peegeldab tagasihoidlikumaid kulusid \u2013 neid, mis v\u00f5imaldavad tagada lapsele vastuv\u00f5etavad elutingimused. Erinevus on suuresti seletatav sellega, et vanemad, eriti esimese lapse s\u00fcnni puhul, ostavad rohkem asju \u201evaruga\u201c ja teevad sageli koduses majapidamises t\u00e4iendavaid parendusi, n\u00e4iteks remondivad lastetuba, kuigi selliseid kulutusi ei saa nimetada kohustuslikeks.<\/p>\n

    Teadlased m\u00e4rgivad samuti, et v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs kipub v\u00e4ikelaste kulusid suurendama, samas kui teismeliste ja koolilaste kulusid hinnatakse standardeelarvega v\u00f5rreldes pigem v\u00e4iksemaks.<\/p>\n

    \u00dcks lahknevuste p\u00f5hjusi vanemates vanuser\u00fchmades on toidukulud. Arvutuste aluseks on Tervise Arengu Instituudi (TAI) men\u00fc\u00fcd, mis on koostatud tervisliku toitumise p\u00f5him\u00f5tetest l\u00e4htudes. Tegelikkuses ei j\u00e4rgi pered aga sugugi alati neid soovitusi, mist\u00f5ttu osutuvad tegelikud toidukulud sageli arvutuslikest madalamaks.<\/p>\n

    L\u00f5pphinnangud suhestuvad hinnasituatsiooniga, mis oli aktuaalne raporti koostamise hetkel (2019 \/ 2020. aasta algus).<\/p>\n

    Kommentaar<\/p>\n

    Ron Luvi\u0161tsuk, finantsekspert<\/p>\n

    Ministeerium toob oma arvutustes v\u00e4lja lapse kasvatamise kogukulu \u2013 116 000 eurot. Kui vaadata t\u00e4helepanelikult kasutatud metoodika tabeleid, millele Sotsiaalministeerium tugineb (Lapse vajadusp\u00f5hine miinimumelatis \u2013 toim.), siis \u00fcllatas mind isiklikult enim just see tabel, kus arvutatakse lapse \u00fclalpidamiseks vajalikku raha.<\/p>\n

    Selle loogika kohaselt kulub kuni \u00fcheaastasele lapsele umbes 594 eurot kuus, samas kui 13\u201317-aastasele teismelisele vaid 344 eurot. Siinkohal on oluline arvestada, et need andmed p\u00f5hinevad aastatel 2016\u20132019, mis t\u00e4hendab, et t\u00e4nase hinnatasemega vastavusse viimiseks tuleks neid suurendada v\u00e4hemalt 20%.<\/p>\n

    \u00dcldiselt on mul tunne, et kulutusi 7\u201317-aastastele lastele on selles uuringus oluliselt alahinnatud. Teisalt tuleb muidugi m\u00f5ista, et r\u00e4\u00e4gime statistilistest keskmistest. V\u00e4ikelinnas elava lapsega pere ja Tallinna pere kulutused on kaks t\u00e4iesti erinevat taset.<\/p>\n

    Seet\u00f5ttu tundub 116 tuhat eurot \u00fche lapse kasvatamiseks \u2013 mis teeb umbes 5800 eurot aastas \u2013 suures plaanis enam-v\u00e4hem adekvaatne nende kuludega, mida vanemad keskmiselt kannavad. V\u00f5imalik, et see summa v\u00f5iks olla pigem 120 000 \u2013 125 000 eurot, kuid see on juba lisakulude ja individuaalsete asjaolude k\u00fcsimus.<\/p>\n

    N\u00e4iteks kui laps k\u00e4ib \u00fches-kahes trennis n\u00e4dalas, on see \u00fcks kulutuste tase. Kui aga, nagu minu sugulase puhul, on lapsel kuus trenni n\u00e4dalas, t\u00e4hendab see perele juba hoopis teistsuguseid v\u00e4ljaminekuid. Kui aga laps ei k\u00e4i \u00fcldse kusagil, on ka finantskoormus teine.<\/p>\n

    Just seep\u00e4rast on oluline m\u00f5ista: jutt k\u00e4ib keskmistest numbritest. Keegi v\u00f5ib t\u00f5esti hakkama saada ka 70 tuhande euroga \u2013 piltlikult \u00f6eldes teiste vanu riideid l\u00f5puni kandes ja kulusid minimeerides. M\u00f5ni teine aga suudab \u00fche lapse peale eraldada ka 300 tuhat eurot. Tean v\u00e4ga suurte sissetulekutega peresid, kes kulutavad rahulikult 5000 eurot kuus ainu\u00fcksi oma laste treeningutele \u2013 n\u00e4iteks sellistel aladel nagu golf v\u00f5i ratsutamine.<\/p>\n

    Siiski tunduvad raportis toodud numbrid \u2013 116, 233 ja 236 tuhat eurot \u2013 \u00fcldjoontes m\u00f5istlikud ja neile v\u00f5ib tugineda. Edasi v\u00f5ib ja tuleb anal\u00fc\u00fcsida metoodikat, arvutusi endid ja detaile, kuid suurusj\u00e4rgud peavad minu hinnangul \u00fcldiselt paika. \u00dche olulise m\u00f6\u00f6ndusega: jutt k\u00e4ib Eesti \u201ekeskmisest lapsest\u201c. Aga sellist last suures plaanis ei eksisteeri.<\/p>\n

    \"\"Foto: Freepik.com<\/p>\n

    Kuidas on lood p\u00e4riselus?<\/p>\n

    Olga, kahe lapse ema (6 a ja 5 a), lahutatud<\/p>\n

    P\u00e4rast lahutust kasvatan kaht last ja minu peamine \u00fclesanne oli s\u00e4ilitada neile stabiilsus ja harjumusp\u00e4rane elukorraldus. Jutt ei k\u00e4i liialdustest, vaid p\u00f5hivajadustest, arendavast tegevusest ja vabast ajast, millega lapsed olid harjunud juba enne lahutust. Meil on elukoht olemas, seega \u00fc\u00fcrile meil raha ei kulu.<\/p>\n

    Regulaarsed igakuised kulud kahele lapsele ja perele n\u00e4evad v\u00e4lja nii: karate trenn \u2013 110 eurot, joonistamine \u2013 54 eurot, LEGO ring \u2013 31 eurot, eelkool \u2013 65 eurot, lasteaed \u2013 50 eurot, mobiilside \u2013 32 eurot. Kulud autole \u2013 umbes 150 eurot kuus (k\u00fctus; varem tuli autot rentida 180 euro eest). Kommunaalteenused, elekter ja internet \u2013 260 eurot, toit \u2013 umbes 400 eurot kuus. Seega on regulaarsed kulud umbes 1150 eurot kuus.<\/p>\n

    On ka ebaregulaarseid, kuid v\u00e4ltimatuid kulusid: h\u00fcgieenitarbed, ravikulud, hooajalised riided ja jalan\u00f5ud, kultuuri\u00fcritused, s\u00fcnnip\u00e4evad ja \u00f5ppematerjalid. Sel kuul kulutasime n\u00e4iteks ravimitele 25 eurot ja arsti konsultatsioonile 80 eurot. Lisakulud olid seega 105 eurot. Kokkuv\u00f5ttes ulatusid pere selle kuu kulud 1251 euroni.<\/p>\n

    *\u00a0\u00a0 *\u00a0\u00a0 *<\/p>\n

    Julia, 2-aastase poisi ema, abielus<\/p>\n

    Uuringus toodud arvutused langevad v\u00e4ga m\u00f5\u00f5dukate kulutuste korral ligikaudu kokku tegelike v\u00e4ljaminekutega (uuringu j\u00e4rgi kulub \u00fche lapse \u00fclalpidamiseks keskmiselt umbes 564,62 eurot kuus).<\/p>\n

    Siiski n\u00e4itab kogemus, et isegi indekseerimist arvestades on kulutused lapsele ikkagi suuremad kui need, mis kajastuvad aruandes. Kui laps on umbes 2\u20133-aastane, sisaldab regulaarsete kulude loetelu: toitu, riideid ja jalan\u00f5usid, olmekulusid (m\u00e4hkmed, h\u00fcgieen, ravimid, vitamiinid), lasteaiatasu ja toiduraha, transporti\/logistikat, m\u00e4nguasju, arendavaid materjale ja raamatuid, samuti tegevusi (logopeed, ringid). Lisaks on regulaarsed suured v\u00e4ljaminekud, n\u00e4iteks garderoobi ja jalan\u00f5ude hooajaline vahetus (talvekombed ja -jalatsid \u00fcheks hooajaks v\u00f5ivad maksta 150\u2013200 eurot). See teebki juba kokku umbes 500\u2013600 eurot.<\/p>\n

    Kohustuslikud \u00fchekordsed kulud, nagu toaremont, lastem\u00f6\u00f6bel, vankrid, turvatoolid, s\u00f6\u00f6gitool, tekitavad eelarvesse suure augu, eriti lapse esimestel eluaastatel, ja t\u00f5stavad lapse kasvatamise tegelikku hinda tuntavalt.<\/p>\n

    Ja lapse kasvades kulud ei v\u00e4hene, vaid kasvavad samuti: suurenevad toiduportsjonid, riiete ja jalan\u00f5ude suurus, tekivad uued vajadused. Riiklikust toetusest (80 eurot\/kuus) piisab vaevu lasteaiakoha ja toidu eest tasumiseks.<\/p>\n

    Riiklikud hinnangud on muidugi kasulik orientiir, kuid lapse kasvatamise tegelik \u201ehind\u201c on t\u00e4na palju k\u00f5rgem kui see, mis paistab arvutustest.<\/p>\n

    *\u00a0\u00a0 *\u00a0\u00a0 *<\/p>\n

    Dmitri, nelja lapse isa (kaks vanemat on \u00fcle 20; nooremad \u2013 poeg ja t\u00fctar \u2013 on koolilapsed)<\/p>\n

    \u00dcldjoontes tundub summa 600 eurot lapse kohta kuus realistlik, kuid ainult juhul, kui jutt k\u00e4ib vaid baasvajadustest: toit, riided, \u00fcks huviring, minimaalne transport ja taskuraha. Kusjuures riided on k\u00f5ige odavamad ja ostetud n-\u00f6 viimases h\u00e4das: lapsed kasvavad kiiresti ja neid tuleb osta pidevalt.<\/p>\n

    Kui aga arvestada lisakulusid \u2013 regulaarsed kohviku- v\u00f5i restoranik\u00fclastused, perepuhkused \u2013 siis 500\u2013600 euro sisse mahtuda on v\u00f5imatu. Omaette kuluartikkel on eluase. Kui meil poleks lapsi, piisaks meile t\u00e4iesti kahetoalisest korterist. Lastega tuli aga soetada avaram eluase ja v\u00f5tta laenu, mis suurendas automaatselt pere \u00fcldisi kulutusi.<\/p>\n

    Kulutused vanematele lastele olid absoluutsummades varem v\u00e4iksemad. Kui aga k\u00f5rvutada neid toonase ja praeguse palgatasemega, siis koormus eelarvele oli tunnetuslikult v\u00f5rreldav.<\/p>\n

    Unustada ei tohi ka ebaregulaarseid, kuid v\u00e4ltimatuid v\u00e4ljaminekuid: p\u00fchad, s\u00fcnnip\u00e4evad, aastavahetus. Tahaks neid t\u00e4histada normaalselt, mitte paljast tatart s\u00fc\u00fces. Kuluv summa s\u00f5ltub lapse vanusest.<\/p>\n

    N\u00e4iteks teismelise poja peale kulub tunduvalt rohkem: nii toidule, riietele, jalan\u00f5udele kui ka taskurahale \u2013 soovid on hoopis teised. Noorema t\u00fctrega on asi esialgu palju lihtsam.<\/p>\n

    Seet\u00f5ttu on meie arvutused orienteeritud peamiselt pojale. Toit \u2013 v\u00e4hemalt 10 eurot p\u00e4evas. Toekas hommikus\u00f6\u00f6k (kuigi ta s\u00f6\u00f6b ka koolis), l\u00f5una \u2013 umbes 5 eurot, \u00f5htus\u00f6\u00f6k \u2013 2\u20133 eurot, millele lisanduvad vahepalad p\u00e4eva jooksul. Side: telefon ja piiramatu internet \u2013 15\u201320 eurot kuus. Telefoni ennast tuleb vahetada umbes iga kahe aasta tagant \u2013 see on veel 300\u2013400 eurot, mis kuude peale jagades tuleb samuti arvesse v\u00f5tta.<\/p>\n

    Riided on omaette lugu. Lapsel on 47. number jalan\u00f5ud, tosse on vaja nii trenniks, igap\u00e4evaseks kandmiseks kui ka vahetusjalatsiteks. \u00dcks paar maksab 80\u201390 eurot, kuu peale \u00fcmberarvutatuna on see v\u00e4hemalt 60 eurot. Taskuraha \u2013 umbes 15 eurot n\u00e4dalas.<\/p>\n

    Kokkuv\u00f5ttes t\u00e4hendab teismeline 600\u2013700 eurost v\u00e4ljaminekut kuus, vahel isegi rohkem.<\/p>\n

    V\u00e4ikese lapse puhul on kulude struktuur teine. Esimene suur artikkel on m\u00e4hkmed. Teine \u2013 toit, eriti lastetoit, mis on v\u00e4ga kallis: sealgi ulatuvad summad k\u00fcmnete eurodeni p\u00e4evas. Lisaks riided, vankrid ja muud vajalikud asjad.<\/p>\n

    Kommentaar
    \nKuidas kasvavad kulud 2026. aastal?<\/p>\n

    Bruno Pulver, Eesti Konjunktuuriinstituut:<\/p>\n

    Kui v\u00f5tta aluseks, et 2025. aastal olid \u00fche lapse kasvatamise kulud keskmselt 565 \u20ac kuus, siis 2026. aastal v\u00f5iksid need olla hinnanguliselt vahemikus 580\u2026590 \u20ac kuus.<\/p>\n

    Alles eile avaldati 2025. aasta tarbijahindade kasvu n\u00e4itaja 4,8%, v\u00f5imalik et 2026. aasta THI kasv on suurusj\u00e4rgus 3%.<\/p>\n

    Viimasel 4 aastal on toidu ja eluaseme kulud kasvanud kiiremini \u00fcldisest hinnakasvust, eriti j\u00e4rk t\u00f5us oli aastatel 2022 ja 2023. Toiduainete hinnat\u00f5us oli kiire ka 2025. aastal (6,9%).<\/p>\n

    Lastega pered ei saa j\u00e4tta kulutusi tegemata ega saa hinnat\u00f5usu v\u00e4ltida, toidu ja riiete jne oste ei saa eriti v\u00e4hendada. Ilma lasteta perekonnas on vajadusel v\u00f5imalik kulusid kokku hoida ja hinnat\u00f5usu rohkem v\u00e4ltida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Spetsialistid l\u00f6\u00f6vad h\u00e4irekella: meil pole kunagi s\u00fcndinud nii v\u00e4he lapsi! Jah, lapsed on elu \u00f5ied, meie r\u00f5\u00f5m ja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102662,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,1198,33,35,34,36,31,32,21,813,49209,15226,49210,3704,28,29,19,25,1409,169,3830,3103,23,24,22,20,5388,30,49211],"class_list":["post-102661","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eelarve","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hinnad","tag-kasvatamine","tag-kulud","tag-lapse-kasvatamise-kulud","tag-lapsed","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-raha","tag-statistika","tag-sundimus","tag-toetused","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vanemad","tag-viimased-uudised","tag-49211"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116026257187647214","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102661","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102661"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102661\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102662"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102661"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102661"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102661"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}