![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3186077hdb8ct24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Hendrik Toompere Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\nKui teie peaksite minu asemel vestlema Rootsi suursaadikuga, ja tema k\u00fcsiks teie k\u00e4est: “Kuidas Eestis asjad on? \u00d6elge mulle kui distantsilt vaatlejale?”<\/p>\n
Meie oleme ikka ammu NATO-s juba. V\u00f5rreldes nendega oleme me k\u00f5vasti neist ees. Arvestades \u00fcldist geopoliitilist olukorda, kipuvad rootslased tihtipeale arvama, et nemad on k\u00f5ikidest meie L\u00e4\u00e4nemere piirkonna maadest k\u00f5vasti kaugel ees. Aga maailmas on asjad ju nii, et igal kohal on omad erip\u00e4rad, kuid mingisugune \u00fcldine v\u00f5rgustik on taoline: kuskil Gr\u00f6\u00f6nimaal kukub suur j\u00e4\u00e4kamakas ookeani, siis need lained loksutavad siin ka meie elu, inimeste teadvust ja kogu s\u00fcsteemi, milles me elame. Mingid asjad on meil kindlasti v\u00e4ga sarnased.<\/p>\n
Kui ma n\u00fc\u00fcd isiklikult m\u00f5tlen, kuidas elu siin on, siis v\u00e4ikese inimese vaatepunktist \u2013 kui ma raadiot ja televiisorit lahti ei tee ja uudistekanaleid ei vaata \u2013 v\u00f5in \u00f6elda, et ausalt \u00f6eldes ei ole elul suurt h\u00e4da midagi. K\u00f5ik kuidagi toimib. T\u00f6\u00f6d on, r\u00f5\u00f5msad t\u00f6\u00f6d, teatrid on rahvast t\u00e4is. Seal, kus ma t\u00f6\u00f6tan, pakub see inimestele r\u00f5\u00f5mu; meile, kes me teatrit teeme, pakub see samuti r\u00f5\u00f5mu.<\/p>\n
Teen kodus k\u00fclmutuskapi ukse lahti, vaatan \u2013 kapp on \u00e4\u00e4retasa toitu t\u00e4is. Seisan seal ees ja m\u00f5tlen, et midagi head tahaks, ja l\u00e4hen poodi. See on ikkagi ausalt \u00f6eldes p\u00e4ris korralik heaolu\u00fchiskond, milles me elame.<\/p>\n
Aga kui hakata vaatama \u00fcldist fooni \u2013 v\u00f5ib-olla saab sellest aru siis, kui m\u00f5elda, kuidas olid asjad 15 v\u00f5i 10 aastat tagasi ja kuidas on praegu. Siis tekib sellele k\u00f5igele mingisugune ekraan.<\/p>\n
Minule isiklikult tundub praegusel hetkel m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne see, et meie \u00fcldine elu on muutunud v\u00e4ga ebastabiilseks. Just nimelt m\u00f5ttelise, vaimse l\u00e4henemise poole pealt, aga mingis m\u00f5ttes ka materiaalse poole pealt. Materiaalse poole pealt muidugi see, et meie \u00fcmber k\u00e4ib ikkagi s\u00f5da. \u00d5nneks on see meist v\u00e4ga kaugel, me ei tunne selle s\u00f5ja puudutust otseselt.<\/p>\n
Aga juhtunud on see, et inimesed on omavahel p\u00e4ris korralikult s\u00f5jajalal. Vastandutakse. Rindejooned ei jookse enam selgelt kunagise parem- ja vasakpoolsus piirijoone j\u00e4rgi, vaid on risti-r\u00e4sti. Terve \u00fchiskond on l\u00e4bistatud n\u00e4htamatute rindejoontega ja k\u00e4ib tohutu v\u00f5itlus.<\/p>\n
Poliitiline kultuur on minu meelest p\u00f5hjalikult muutunud. Kui varasematel aegadel said parlamendierakonnad omavahel ikkagi kuidagi s\u00f5bralikult l\u00e4bi \u2013 v\u00f5i v\u00e4hemasti tegid n\u00e4o, et saavad, v\u00f5i \u00fcritasid v\u00e4hemalt mingit \u00fchtset Eesti asja ajada \u2013 siis n\u00fc\u00fcd on k\u00f5ik k\u00f5igiga lakkamatus t\u00fclis. Ainukene tegevus, mis silma torkab, on vastastikune peksmine, tampimine, teineteise halvustamine ja t\u00f6\u00f6 tegemise segamine.<\/p>\n
Kui ma m\u00f5tlen n\u00e4iteks selle peale, et meil on Eestis erinevad teatrid ja me oleme mingis m\u00f5ttes omavahel konkurendid \u2013 me v\u00f5itleme oma lavastustega publiku ja k\u00fclastatavuse eest. Nii nagu poliitilised erakonnad v\u00f5itlevad h\u00e4\u00e4lte eest. P\u00f5him\u00f5tteliselt on s\u00fcsteem sama. Erinevus seisneb aga selles, et kui k\u00f5rvalsaalis lavastatakse Hamletit, siis meie, kes me teeme Caligulat, ei k\u00e4i nende ukse taga trummi tagumas ja mikrofonidega loosungeid karjumas ega nende t\u00f6\u00f6d segamas. Me ei k\u00e4i karjumas teatri ees, et nad teevad k\u00f5ike valesti ja ei ole millestki aru saanud. See t\u00e4iesti puudub. Me laseme kolleegidel oma t\u00f6\u00f6 \u00e4ra teha ja eks siis selgub, mis on tehtud ja kas see vaatajatele toimib. See on m\u00f5\u00f5tkava.<\/p>\n
Reedene intervjuu Hendrik Toompere Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Aga vahest on mingi lavastus ju p\u00e4ris \u00f5udne ka, on ju?<\/p>\n
Elus ongi nii, et mingisugused asjad \u00f5nnestuvad, mingid asjad ei \u00f5nnestu, m\u00f5ned asjad on keskp\u00e4rased. Nii see on. Aga selle \u00fcle otsustab juba vaataja. Kui vaataja n\u00e4eb, et asi on mage, siis ta lihtsalt ei tule vaatama ja t\u00fckid v\u00f5etakse p\u00e4evakorrast maha.<\/p>\n
Aga ma vaatan, et meil poliitilisel maastikul ei saagi vaadata, kas keegi on millegi hea v\u00f5i positiivsega hakkama saanud. See on \u00fcks asi.<\/p>\n
Teine asi, mis ebakindlust tekitab, on minu meelest see, et viimasel ajal on tulnud tehisaru, mis on v\u00f5imeline konstrueerima meist fotosid, videopilte, tegema j\u00e4rele meie h\u00e4\u00e4lt. \u00dches\u00f5naga, me ei v\u00f5i enam \u00fcle\u00fcldse kindlad olla, kas see, mis tuleb l\u00e4bi meediakanalite ja sotsiaalmeedia, on p\u00e4ris inimene v\u00f5i on tegemist s\u00fcvav\u00f5ltsinguga. Seet\u00f5ttu ei ole s\u00f5numid enam usaldusv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n
\u00dcldine foon on selline, et isegi kui peaminister r\u00e4\u00e4gib meile midagi, siis me enam ei usu seda. Me ei v\u00f5i enam kindlad olla, mis on kavatsused, ideed ja plaanid \u2013 kas seal on mingisugused tagam\u00f5tted v\u00f5i on see lihtsalt bluff? Me ei tea seda enam. Ja nii on paljude asjadega.<\/p>\n
\u00dcks n\u00e4ide tuleb mul praegu meelde. K\u00e4isin kunagi Nepalis Katmandus teatrifestivalil. Tulin hotellist v\u00e4lja, mul oli pool tundi aega, m\u00f5tlesin, et hulgun \u00fcmberkaudsetel t\u00e4navatel ringi. Aga seal on s\u00fcsteem selline, et t\u00e4navav\u00f5rgustik on kohutavalt tihe, t\u00e4navatel ei ole nimesid ega numbreid. M\u00f5ned p\u00e4evad seal olnuna ei n\u00e4e sa ka mingeid maam\u00e4rke, torne ega templeid. See on suhteliselt tihe v\u00f5rk ja ma eksisin seal \u00e4ra. \u00dcritasin siis kellegi k\u00e4est, kes inglise keelest aru saab, k\u00fcsida ja n\u00e4itasin kaarti: “Hotell Mustang, kuidas ma sinna saan?” Kaarti mul polnud, aga see pidi seal samas l\u00e4hedal olema. Mind juhatati: “Mine otse, p\u00f6\u00f6ra vasakule, siis p\u00f6\u00f6ra paremale ja ongi seal.” Mina olin \u00f5nnelik, naersin, \u00fctlesin ait\u00e4h. L\u00e4ksin otse, p\u00f6\u00f6rasin vasakule, p\u00f6\u00f6rasin paremale \u2013 loomulikult hotelli seal ei olnud. M\u00f5tlesin, et kuskil l\u00e4hedal ta siin on. K\u00fcsisin kellegi teise k\u00e4est, see juhatas mind risti vastupidisesse suunda. “Ei-ei, sa l\u00e4hed siit suure ringiga, siis vasakule-paremale ja oledki seal.” Niimoodi mind tegelikult eksitati. Ekslesin seal mitu tundi, j\u00e4in kokkusaamisele hiljaks, l\u00f5puks veeti mingi rik\u0161aga kohale.<\/p>\n
M\u00f5tlesin, milles asi on. Hiljem sain teada \u2013 mulle kirjeldati, et nende kultuuriline omap\u00e4ra seisneb selles: kui nad ei saa h\u00e4dasolijat aidata, on neil piinlik. Nad annavad endast parima ja luuletavad kokku mida iganes, et saada k\u00e4tte inimese t\u00e4nulik hetkeline pilk ja r\u00f5\u00f5m, et teda on aidatud. Nad j\u00e4tavad talle illusiooni ja see annab inimesele, kes sind valele teele juhatab, erilise dopamiinilaksu. Ta on \u00f5nnelik pooleks p\u00e4evaks, et sai kedagi aidata \u2013 mis siis, et t\u00e4iesti valesti.<\/p>\n
Umbes samasugune asi on minu meelest hakanud ilmnema ka meie erakondade poliitilistes lubadustes ja programmides. Meile aetakse mingisugust juttu, juhatatakse jumal teab kuhu, aga vaataja v\u00f5i valija on \u00f5nnelik, h\u00e4\u00e4letab nende poolt ja see hetk pakub neile r\u00f5\u00f5mu. P\u00e4rast seda on neil jumalast \u00fcksk\u00f5ik, mis olukorrast saab \u2013 kas asjad viiakse t\u00e4ide v\u00f5i mitte. Peaasi, et mitmeks aastaks on t\u00f6\u00f6p\u00f5ld kinnitatud.<\/p>\n
Selline kiire \u00fclevaade siis Rootsi suursaadikule minu poolt.<\/p>\n
V\u00e4ga huvitav v\u00f5rdlus. Tahtsin tegelikult tuua praktiliselt samasuguse kujundi. Kas te olete vaadanud uut filmi, mis on vist lausa \u00fcheksale Oscarile esitatud \u2013 “Marty Supreme”?<\/p>\n
Ei, ma ei ole seda n\u00e4inud.<\/p>\n
\u00dches\u00f5naga, lugu ei ole keeruline. Seal on 1960ndate alguse ja 1950ndate l\u00f5pu New York. \u00dcks noormees, varastes 20ndates, kellel on tohutu animaalne tahtmine elus edasi saada, nagu noortel meestel tihti on. Ta ei ole seal kohas, kus ta tahaks olla \u2013 ta on oma onu poes kingam\u00fc\u00fcja. Ta \u00fcritab sealt v\u00e4lja saada. Tal on \u00fcks anne: ta on v\u00e4ga hea lauatennisem\u00e4ngija. Siis ta \u00fcritab k\u00f5iki vahendeid kasutades saada lauatennise maailmameistriks. See peaaegu \u00f5nnestub, aga kogu aeg j\u00e4\u00e4b midagi puudu. Ta t\u00f6\u00f6tab k\u00f5igest j\u00f5ust selle nimel. Tema teine anne on see, et ta oskab inimesi \u00e4ra r\u00e4\u00e4kida, ta m\u00f5jub v\u00e4ga veenvalt. Ta l\u00e4heb \u00fche inimese juurde, kes v\u00f5iks teda edasi aidata, siis teise juurde, ja r\u00e4\u00e4gib neile k\u00f5igile seda, mida ta oletab, et need inimesed kuulda tahaksid, et nad aitaksid teda edasi.<\/p>\n
Seda on v\u00e4ga koormav ja kurnav k\u00f5rvalt vaadata, see m\u00f5jub erakordselt v\u00f5ltsina. See on kurb ja traagiline, teda tabavad igasugused tagasil\u00f6\u00f6gid ja ta alandab ennast k\u00f5ikv\u00f5imalikel viisidel. Kelle jaoks on see v\u00f5ib-olla naljakas, aga minu jaoks oli v\u00e4ga kurb lugu. <\/p>\n
Seda filmi vaadates m\u00f5tlesin, mida see mulle meelde tuletab. Seesama asi: ma k\u00fcll ei tea, kuidas sinna hotelli saab, aga r\u00e4\u00e4gin ilusa loo ja l\u00e4bin eksami, et kuulaja kingiks mulle naeratuse ja t\u00e4nus\u00f5nad. See tuletab meelde m\u00f5ningaid Eesti poliitikuid. Nendel on ka eesm\u00e4rk \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt mitte lauatennise maailmameistriks saamine, vaid n\u00e4iteks Euroopa Komisjoni voliniku koht. Ma ei too \u00fchtegi konkreetset n\u00e4idet.<\/p>\n
V\u00e4ga hea, aga neid eesm\u00e4rke on t\u00f5epoolest ja need paistavad l\u00e4bi.<\/p>\n
Siis see inimene teab, et kuskil raamatus on kirjas: kui oled teinud \u00e4ra need \u00fclesanded ja l\u00e4binud testid hindele k\u00fcmme, siis j\u00f5uad sinna l\u00f5ppu. Aga elu ei ole selline, ta ei j\u00f5ua sinna l\u00f5ppu. Siis me n\u00e4eme inimest, kes \u00fctleb valijatele: “te ei lase mul valitseda”.<\/p>\n
Segavad kogu aeg.<\/p>\n
Aga jah, seda plusspunkti kirja saamist on v\u00e4ga palju tajuda. Mul on praegu \u00fcks t\u00e4iesti isiklik probleem, mis puudutab meie energiamaastikku. Mul on V\u00e4ike-Maarja juures maakodu. Ma ei ole sinna k\u00fcll sisse kirjutatud, aga olen seal veetnud k\u00f5ik oma suved. N\u00fc\u00fcd tahetakse hakata ehitama V\u00e4ike-Maarja k\u00fclje alla erinevaid suuri tuuliku- ja tuugenite parke. Lausa selliseid, mis on 300 meetrit k\u00f5rged. On selgunud, et need maad on kohalike inimeste k\u00e4est v\u00f5ileivahinnaga kokku ostetud v\u00f5i rendile saadud. K\u00e4ib massiivne selgitust\u00f6\u00f6, isegi survestamine. Minu jaoks on see arusaamatu. Kuigi Eesti m\u00f5istes on V\u00e4ike-Maarja puhul tegemist k\u00f5rgm\u00e4estikuga \u2013 see asub 120 meetri k\u00f5rgusel ja on tuuline kant \u2013, on seal niiv\u00f5rd palju kohti, suuri metsalagendikke ja -massiive, kuhu v\u00f5iks tuuleparke rajada, et need ei oleks aleviku ega talude k\u00fclje all.<\/p>\n
Minust poolteist kilomeetrit eemal peaks n\u00fc\u00fcd tulema \u00fcks suur park. See on iseenesest t\u00e4iesti kohutav. Kui me vaatame 100 meetri k\u00f5rguseid tuugeneid \u2013 need on ka ikkagi kolakad \u2013, aga 300-meetrised on p\u00e4ris hirmsad. Mul on seal \u00fcks tuttav naabrimees, endine tuntud diplomaat ja poliitik \u2013 ma ei hakka \u00fctlema, kes ta on. Tema r\u00e4\u00e4kis mulle loo, kuidas see tuulikute s\u00fcsteem k\u00e4ib. Kuskil \u0160veitsis, Austrias v\u00f5i Saksamaal on tohutult suured metallurgiafirmad v\u00f5i muud tehased, kellel on vaja saada Euroopas kirja roheline m\u00e4rk, et nad tegelevad taastuvenergia tootmisega. Loomulikult nemad oma kodumaale neid tuugeniteparke ehitama ei hakka. Nad l\u00e4hevad kuskile arengumaadesse v\u00f5i endistesse Ida-Euroopa riikidesse, nagu Eesti. Ostavad s\u00fcsteemi kokku, ehitavad valmis, lasevad meie maksumaksjatel selle kinni taguda ega ole v\u00e4himalgi m\u00e4\u00e4ral huvitatud, kas see hakkab midagi kasumlikku tootma v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Nende jaoks on oluline see roheline m\u00e4rk. See tegevus on nende jaoks rahaliselt kahjumlik, see on ette programmeeritud, aga nad saavad m\u00e4rgi kirja ja t\u00e4nu sellele muid h\u00fcvesid. Meile r\u00e4\u00e4gitakse t\u00e4iesti teistsugust juttu.<\/p>\n
K\u00f5ige hullem on see, milliseks muutub keskkond. \u00dche tuugeni alus on umbes 30 korda 30 meetrit ja s\u00fcgavus neli meetrit, see valetakse k\u00f5ik betooni t\u00e4is. Need on meie Eesti p\u00f5llumaad. Seda enam, et tegemist on karstialaga. Mul on heinamaa peal \u00fcle heki \u00fcks auk, kuhu ma p\u00f5him\u00f5tteliselt ei tohi vaadatagi, sest see on nii oluline auk \u2013 vesi voolab sinna alla ja seda ei tohi rikkuda. Aga millegip\u00e4rast neid betoonkamakaid tohib sinna karstialale teha. Keegi saab sellest p\u00e4ris korralikku majanduslikku kasu. Meie peame selle h\u00e4da sees elama.<\/p>\n
Tehnoloogia areng on t\u00f5en\u00e4oliselt nii kiire, et l\u00e4heb neli-viis aastat m\u00f6\u00f6da ja need suured kolossid ei oma enam mingit majanduslikku efekti, sest leitakse teine viis, kuidas kotiga tuult ja p\u00e4ikest tuppa tuua.<\/p>\n
Ma n\u00e4en, kuidas seda j\u00f5uliselt l\u00e4bi surutakse, sest ka meie poliitikutel on v\u00e4ga vaja saada kirja see roheline asi. \u00dchel hetkel on nad hea palga peal Euroopas ja v\u00f5ivad tunda ennast m\u00f5nusasti.<\/p>\n
Mis puudutab peaministri usutavust: meile v\u00f5ib riigi peaminister tema vaadete v\u00f5i isiku poolest mitte meeldida. See on loogiline \u2013 valimistel on erinevad erakonnad. Aga see, et peaminister ei ole k\u00f5ige s\u00fcmpaatsem, on \u00fcks asi. See, kas ta on usutav v\u00f5i mitte, on teine asi. Mul on tunne, et see on t\u00f5si: meil on olnud mitu peaministrit, kes ei ole isegi oma erakonna valijatele m\u00f5junud usutavana, kuna nad r\u00e4\u00e4givad hoolikalt ettevalmistatud jutupunkte.<\/p>\n
See on viimastel aegadel muutunud, kui majapidamine on nii sassi l\u00e4inud.<\/p>\n
Mina olen olnud tegelikult Reformierakonna tuumikvalija. Viimastel valimistel ma ausalt \u00f6eldes seda ei teinud, sest olin pettunud Kaja Kallase k\u00e4itumises ja k\u00f5iges selles. Kui see majapidamine on nii sassi l\u00e4inud, siis on vist ainus v\u00f5imalus tuba t\u00e4itsa puhtaks teha, tulla uuesti p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtuste juurde tagasi ja \u00fcles ehitada. Selline liberaalne erakond, nagu Reformierakond tegelikult oli, on oma n\u00e4o t\u00e4iesti muutnud. Ta on muutunud v\u00e4ga vasakpoolseks oma maksude t\u00f5stmise ja k\u00f5ige sellega.<\/p>\n
Mida ma tegelikult heidaksin ette meie poliitilistele j\u00f5ududele, on see: kui sul on vaja head tulemust, siis sa m\u00f5tled v\u00e4lja s\u00fcsteemi, kuidas panna asjad t\u00f5husamalt t\u00f6\u00f6le. Aga millegip\u00e4rast ei ole meil enam ideid. Eesti 200 r\u00e4\u00e4kis pikast plaanist, aga keegi pole seda n\u00e4inud. Puuduvad ideed.<\/p>\n
Ainukene idee, kuidas m\u00e4ele tulla, on keevitada kuskile mingisugune maks. See feodaalne l\u00e4henemine \u2013 t\u00f5sta kirikuk\u00fcmnist \u2013 viitab sellele, et puudub igasugune ettekujutus, mida tegelikult teha tuleks. Tegeletakse mingisuguste populaarsete asjadega.<\/p>\n
Tulles tagasi peaministri usutavuse juurde: viimati olid meil palju keerulisemad ajad aastatel 2009\u20132010. T\u00f6\u00f6tasin tollal meediaorganisatsioonis, millel olid inimesed Eestis, L\u00e4tis ja Leedus. K\u00e4isin nende riikide vahet ja sain vaadata, kuidas majanduskriis m\u00f5jub. <\/p>\n
Suur erinevus oli Eesti-L\u00e4ti piiri peal. L\u00f5una pool h\u00e4\u00e4letasid inimesed jalgadega \u2013 nad l\u00e4ksid sadade tuhandete kaupa \u00e4ra. L\u00e4ti ja Leedu rahvaarv kukkus r\u00f6\u00f6gatult. Eestlased k\u00fcll kiristasid hambaid ja valisid europarlamenti Indrek Tarandi, aga nad ei l\u00e4inud Eestist \u00e4ra v\u00f5rreldavas koguses. Olen selle enda jaoks s\u00f5nastanud nii: tegelikult oli tollaste poliitikute vastu olemas usaldus. Inimesed tundsid, et neil on mingi pikem eesm\u00e4rk ja ideed sinna j\u00f5udmiseks. Praegu seda vaatamata t\u00e4is k\u00fclmkapile justkui ei ole.<\/p>\n
Kahju jah, et seda ei ole. Kui inimesed \u00e4ra l\u00e4hevad, on see kurb lugu. Mina ei ole selle peale kunagi m\u00f5elnud \u2013 mis mind seal mujal paremat ees ootaks?<\/p>\n
V\u00f5ime Eestit kiruda ja kriitiliselt suhtuda, aga see ei ole ainult meie probleem. Nagu ma alustasin \u2013 suured v\u00f5nked k\u00e4ivad \u00fcle meie. Kui kuulata, mis toimub erinevates Euroopa riikides, on nendel analoogsed probleemid.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla isegi hullem.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla isegi hullem. Selle suure nahutamise k\u00f5rval v\u00f5ib \u00f6elda, et on ka h\u00e4id asju: senine s\u00f5navabadus ja k\u00f5ik see. Kui kuulen, kuidas Inglismaal hakatakse Facebooki postituse eest inimesi vangi panema, siis meil on esialgu veel h\u00e4sti.<\/p>\n
Meil on peale kasvanud poliitikute p\u00f5lvkond, kes ei ole tulnud nii-\u00f6elda p\u00f5llu pealt \u2013 ettev\u00f5tlusest, teadusest v\u00f5i kunstidest. Need on poliitilised broilerid, kes pole millegi muuga tegelenud. V\u00f5ib-olla sealt need probleemid tulevadki: meil ei ole enam inimesi, kes tulevad poliitikasse oma eluvaldkonna p\u00e4ris probleemidega.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3186074h89a1t24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Hendrik Toompere Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
M\u00e4letan, et lavastasite vist 2014. aastal v\u00f5i varem Indrek Hargla n\u00e4idendi “Wabadusrist”.<\/p>\n
Jah.<\/p>\n
Seal olid tegelasteks Eesti Vabariigi olulisemad riigitegelased: Laidoner, P\u00e4ts, Einbund ja teised.<\/p>\n
Rei ja Sirk.<\/p>\n
Seinast seina, sotsidest vapsideni. Tegevuskoht oli vist elitaarne kinnine Centumi klubi.<\/p>\n
Centumi klubi jah, see on k\u00f5ik faktip\u00f5hiline.<\/p>\n
Kui \u00f5igesti m\u00e4letan, n\u00e4itas see lugu, kuidas need inimesed suhtlesid j\u00e4rjest rohkem ainult omavahel. \u00dchel hetkel olid k\u00f5ik nende tegevused suunatud kitsa eliidi asjadele ja siis tuli N\u00f5ukogude v\u00f5im.<\/p>\n
Just. Enne seda, kui N\u00f5ukogude v\u00f5im tuli, tekitas eliidisisene kapseldumine olukorra, kus toonane Laidoneri ja P\u00e4tsi liin hakkas tsementeerima oma v\u00f5imu p\u00f5lisust. Vapside ehk vabaduss\u00f5jalaste k\u00f5rvaldamisega \u2013 kuigi on palju r\u00e4\u00e4gitud fa\u0161ismist, siis 1930ndate alguses ei olnud see fa\u0161ism veel selline, nagu me seda praegu teame ja milliseks ta kujunes v\u00e4lja. Elimineeriti rahva h\u00e4\u00e4l, vabaduss\u00f5jalaste h\u00e4\u00e4l, ja kehtestati vaikiv ajastu.<\/p>\n
Sellep\u00e4rast, et rahvas ei saanud ise aru, mis neile hea on.<\/p>\n
Meile \u00f6eldi, et rahvas on haige ja ei saa aru, n\u00fc\u00fcd peab hakkama \u00f5petama, kuidas elada ja mida m\u00f5elda.<\/p>\n
Meil on ka viimase k\u00fcmne aasta jooksul \u00fcritatud luua sellist fooni, et saaks kontrollida \u2013 luua uut vaikivat ajastut. Mida sa tohid m\u00f5elda, milliseid diskursusi tohid peast l\u00e4bi lasta, mida r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n
See on muutunud t\u00f5siseks probleemiks: inimesed ei julge enam r\u00e4\u00e4kida ja hakkavad ennast tsenseerima. Sest momentaalselt lendab sulle peale parv herilasi ja hakkab t\u00fcmitama.<\/p>\n
\u00dcldiselt ei ole inimesed n\u00f5us minema t\u00e4navale kaklema. Olen hakanud ise ka ennast tsenseerima, ei kirjuta enam k\u00f5ike Facebooki. Kuna olen hakanud maalimisega tegelema, eelistan postitada pilte.<\/p>\n
Need on mitmeti m\u00f5istetavad, raske kinni v\u00f5tta.<\/p>\n
Jah, just.<\/p>\n
Samas “Wabadusristi” lavastuses on \u00fcks episoodiline tegelane, kiriku\u00f5petaja, kelle poliitiline politsei viib minema, kuna ta ei r\u00e4\u00e4kinud jutlustes asju \u00f5igesti.<\/p>\n
T\u00e4pselt nii oligi. Me tegime sellest lavastusest video-minifilmi.<\/p>\n
Ega me ei v\u00f5imendanud midagi, ei loonud fiktiivset Eesti vabariiki. Hargla istus arhiivides, v\u00f5ttis v\u00e4lja dokumente, sealt tulid v\u00e4lja k\u00f5ik need Laidoneri ja P\u00e4tsi sahkerdamised. Tegid panga endale, l\u00e4ksid pankrotti, aga vangi ei l\u00e4inud.<\/p>\n
Mis puudutab seda kiriku\u00f5petajat, kes asjadest v\u00f5imu pilgu l\u00e4bi \u00f5igesti ei r\u00e4\u00e4kinud, siis tollal vaatasin, et kas sellega \u00fcritatakse t\u00e4nases 2014. aasta Eesti Vabariigis midagi \u00f6elda \u2013 tundus pisut \u00fcle pingutatud. T\u00e4na on maailm \u00fcmberringi palju muutunud, meil on s\u00f5da k\u00f5rval ja terve rida n\u00e4iteid eelmisest aastast, kuidas valesti \u00f6eldud asjade eest on inimesed saanud v\u00e4\u00e4rteo- v\u00f5i kriminaalkorras karistada. Muidugi ei pea olema n\u00f5us inimesega, kes paneb Vene lipu v\u00f5i Georgi lindi aknale v\u00f5i autosse, aga teisest k\u00fcljest \u2013 Eesti vabariik on vaba riik. Miks mitte: kui keegi tahab avalikult midagi lolli teha, \u00e4kki laseks tal seda teha?<\/p>\n
Me saame terve m\u00f5istusega inimeste kavatsustest aru. Kui Aivo Peterson \u00fcritab luua parteid, siis saame v\u00e4ga h\u00e4sti aru, et tema soov on Venemaa huvide kaitsmine. Ta on riigile ohuks.<\/p>\n
Aga n\u00e4iteks immigratsioon on \u00fcle piiri. Mingi aeg tagasi ei tohtinud sellest r\u00e4\u00e4kida, n\u00fc\u00fcd on hakanud asi muutuma. Immigrantide hulk on juba p\u00e4ris suur. Endised k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega r\u00e4\u00e4kijad on vait j\u00e4\u00e4nud. R\u00e4\u00e4gitakse, et t\u00f6\u00f6k\u00e4si on puudu, aga kuhu l\u00e4hevad eestlaste t\u00f6\u00f6k\u00e4ed?<\/p>\n
Mul l\u00e4ks suure k\u00fclmaga kraanikauss umbe \u2013 tulid torumehed, ukrainlased. S\u00f5idan Boltiga \u2013 \u00fchtegi eestlast pole. L\u00e4hen Rimisse \u2013 heal juhul \u00fcks eesti keelt oskav m\u00fc\u00fcja. K\u00f5ik on korras, aknapesija on Ukraina proua. Aga kus on meie eestlased? Vaatavad kodus k\u00fclmkappi ja m\u00f5tlen: kas teha Liivalaia t\u00e4navale trammitee v\u00f5i mitte, kas teha putukatele luksushotell v\u00f5i mitte.<\/p>\n
Mis puudutab hoiakute muutumist… See muutus tuleb meile Ameerika \u00dchendriikidest. Nagu Hardo Pajula kunagi \u00fctles: oleme allavoolu k\u00f5igest, mis New Yorgis s\u00fcnnib. Varem j\u00f5udis see aastaga, n\u00fc\u00fcd kahe kuuga.<\/p>\n
Kahjuks v\u00f5etaksegi see \u00fcks-\u00fchele \u00fcle. M\u00f5ned erakonnad, n\u00e4iteks EKRE, v\u00f5tavad endale \u00f5iguse r\u00e4\u00e4kida, et nemad on rahvusriigi ja rahu poolt \u2013 mille poolt olen ka mina. Aga teiselt poolt ajavad nad mingisugust absurdset jama, mingit \u00f5udset v\u00f5itlust LGBT-ga. See on nagu komplekt, kvantf\u00fc\u00fcsiline keha.<\/p>\n
Kui mina hakkan r\u00e4\u00e4kima, et tahaks, et Eesti oleks rahvusriik \u2013 sest meil ei tule riik teistmoodi v\u00e4lja \u2013, siis s\u00fc\u00fcdistatakse mind momentaalselt trumpismis v\u00f5i milles iganes. Et ma olen selle poolt, et Minnesotas inimesi maha lastaks. Kusjuures sellist juttu r\u00e4\u00e4givad inimesed, kelle enda erakond p\u00f5leb lausleekides. Selle asemel, et oma asjad korda teha, tegelevad nad Trumpi kuvandi ja kaaskodanike sildistamisega.<\/p>\n
Maailmavaated k\u00e4ivadki n\u00fc\u00fcd sellistes komplektl\u00f5una laadsetes pakikestes. Kui oled avatud immigratsioonile, pead olema Palestiina, LGBT ja rohep\u00f6\u00f6rde poolt. Kui immigratsioon on paha, peab sulle meeldima Donald Trump. K\u00f5rvalt j\u00e4\u00e4b mulje, et poliitikud ise ei ole suutnud asju v\u00e4lja m\u00f5elda, pole kasvatanud oma ideemaastikku Eesti oludest, vaid on v\u00f5tnud riiulilt komplekti ja rakendanud seda siin.<\/p>\n
Jah. Ameerikas ongi demokraadid ja vabariiklased, kaks komplekti. Need tassitakse meile, aga meil on \u00f5nneks erakondi palju.<\/p>\n
Peaksime suutma hoida Eestimaa p\u00f5llu mitmekesisust ja mitte minema seda teed, et meil on kaks poolust.<\/p>\n
See t\u00e4hendab seda, et peaksime ise endale iseseisvalt eesm\u00e4rke seadma. <\/p>\n
Kui ma r\u00e4\u00e4gin kunstirahvaga, kellega ma rohkem kokku puutun, siis meie seas on ka eri m\u00f5tteviisid poliitiliselt, kes on sotsim, kes on parempoolsem, aga me saame omavahel h\u00e4sti toime. Teeme oma lavastused \u00fchtse eesm\u00e4rgi nimel. Me ei tee rosoljet, kuid koost\u00f6\u00f6 on erakordselt oluline.<\/p>\n
Sinu k\u00fcsimusele vastus ongi see: meie uhkus v\u00f5i hirm, et meid s\u00fc\u00fcdistatakse, et me millestki aru ei saa, v\u00e4listab meie v\u00f5imaluse ja soovi koost\u00f6\u00f6d teha.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3186071h4ecft24.jpg\"\/)
Reedene intervjuu Hendrik Toompere Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Saan aru, et sel suvel on v\u00f5imalik vaadata \u00fchte lugu Narvast aastal 1993, mille peaosas on Indrek Tarandi rollis Hendrik Toompere ja mida kirjutab ja lavastab Tiit Palu. See r\u00e4\u00e4gib separatistliku iseseisvusreferendumi katsest Narvas, mis uskumatul kombel l\u00e4bi kukkus. Ma ei julge v\u00e4ita, et Indrek Tarand, keda me t\u00e4na teame, ja see Tarand, kes 1993. aastal Narvas tegutses, on sama inimene. 33 aastat tagasi olidki inimesed t\u00e4nasest erinevad. K\u00fcsimus on selles, kuidas me lahendaksime sellist situatsiooni n\u00fc\u00fcd. Asja \u00fcdi kujundas see, et Eesti valitsuse eriesindaja l\u00e4ks Narva ja k\u00e4itus uskumatul viisil. Kohalikud separatistid vaatasid suu ammuli: kas t\u00f5esti tuleb Tallinnast mingi nat\u0161alnik, ametnik, kes teeb nendega t\u00e4iesti ebatraditsioonilisi asju?<\/p>\n
Tookord rippus olukord juuksekarva otsas. \u00d5nneks on Vene kultuurilises geneesis sees hirm \u00fclemuse ees. See on peksmise vertikaal: tsaar peksab aadlikke, aadlikud p\u00e4risorje, p\u00e4risorjad peksavad seal veel kedagi. Kui nad selle kaotavad, kaotavad nad identiteedi.<\/p>\n
Kui Tarand sinna valitsuse esindajana l\u00e4ks, olid nad tema k\u00e4itumisviisidest ehmatanud \u2013 tal on ikkagi v\u00f5im taga. Sovjetlus oli selline, et nad ei teadnud t\u00e4pselt, mida Venemaa neilt eeldab. Nad eeldasid Transnistria tegemist, aga ei teadnud kindlalt. See oli partisaniaeg.<\/p>\n
Referendum kukkus l\u00e4bi lihtsalt sellep\u00e4rast, et Tarand bluffis. \u00dctles neile, et h\u00e4\u00e4lekvoorumit \u2013 50 protsenti \u2013 ei tulnud kokku, viskas paberid pr\u00fcgikasti ja oligi k\u00f5ik. Praegu l\u00e4heks see asi v\u00e4ga keeruliseks. Oht on igal juhul olemas. Miks me seda lugu teeme? S\u00f5ja keerutamine meie piiride taga on \u00e4ratanud piiri\u00e4\u00e4rsetes vene inimestes ellu vanad tondid. Georgi lint hakkab taskust v\u00e4lja tulema.<\/p>\n
Pigem \u00fctlevad kohalikud, et Georgi lint on kadunud, kuna see on ebaseaduslik.<\/p>\n
See on k\u00fcll, aga see on taskus rullis. Oht on olemas. Kui v\u00f5eti maha laev narkokahtlustusega, l\u00e4ks Vene Z-kanalites lahti kiunumine Eesti aadressil: mis see t\u00e4htsusetu Eesti riik siin on? V\u00f5iks Eesti ka maha v\u00f5tta ja h\u00e4rrad peavad otsustama. See m\u00f5tlemine on Vene kultuurilises geneesis: kuigi ta elab rinnuni mudas, tunneb ta ikkagi, et on kellegi suhtes h\u00e4rra. See on sama lugu meie vene kogukonnaga, keda on \u00fcritatud 30 aastat integreerida, aga nad pole keelt selgeks \u00f5ppinud 30 aastat. Aga see mentaliteet, et nad on h\u00e4rrad, uinub nagu katkupisik ja tuleb j\u00e4lle v\u00e4lja. Need on asjad, millele peame t\u00e4helepanu juhtima, n\u00e4iteks selle Narva referendumi lavastusega.<\/p>\n
Kui m\u00f5elda nende kohalike vene inimeste peale, siis need, kes 1993. aastal Narvas olid 25- v\u00f5i 30-aastased, on t\u00e4naseks 50\u201360-aastased. Nende suurim \u0161okk oli t\u00f5en\u00e4oliselt \u00e4rgata \u00fcles mitte kodumaal N\u00f5ukogude Liidus, vaid v\u00e4lismaal \u2013 riigis, mida nad arvasid, et ei ole olemas. Arvestades k\u00f5ike seda, Tarandi toonane tegevus kaasaarvatud, oleme ikkagi jube h\u00e4sti toime tulnud.<\/p>\n
Seda k\u00fcll. Kui need inimesed \u00e4rkasid, said nad ehmatusega teada, et Eesti on ilus blond pruut, kes oli suurel vene karul naiseks, aga siis selgus, et see blond pruut \u00fctles: “Mitte iialgi pole ma sind armastanud.” See ehmatus oli niiv\u00f5rd suur. M\u00f5ned aastad tagasi viibisin filmiv\u00f5tetel Peipsi \u00e4\u00e4res, r\u00e4\u00e4kisin kohalike kaluritega. Nad r\u00e4\u00e4givad eesti keeles, aga satelliidid on k\u00f5ik suunaga \u00fcle Peipsi \u2013 kogu infovoog, suhtumine ja m\u00f5ttemaailm tuleb otse Venemaalt.<\/p>\n
Kui vaadata t\u00e4nases Eestis ringi \u2013 mis on see lugu, mida v\u00f5iks teatrikeeles r\u00e4\u00e4kida? R\u00e4\u00e4gime “Wabadusristist” ja Narvast 1993, aga Eesti 2025?<\/p>\n
Mul on plaan teha Cervantese “Don Quijote’t”, v\u00f5itlust tuuleveskitega. Mitte otse maha kirjutada, vaid kasutada seda skeemi kujundlikus keeles: kirjeldada, mis meie \u00fcmber aset leiab, kas v\u00f5itlused on tobedad v\u00f5i viivad kuhugi.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida t\u00f5ep\u00e4rasusest, mis tuleb peaministri suust: teatris on praegu saalid v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud. Miks? Inimesed ei usu poliitikuid, aga usuvad n\u00e4itlejat, kes tuleb lavale ja \u00fctleb: “Tere \u00f5htust, ma hakkan teile n\u00fc\u00fcd valetama.” Siis nad vaatavad seda ja on tunnistajaks, et valetamine v\u00f5i teeskleminie leiab aset nende silme all. See on k\u00e4egakatsutav ja emotsioon on puhas.<\/p>\n
Erinevus on see, et etendus l\u00f5peb, t\u00f5used p\u00fcsti ja l\u00e4hed saalist v\u00e4lja. Aga p\u00e4rast “Aktuaalset kaamerat” pole kuhugi minna.<\/p>\n
Laiemalt m\u00f5eldes: kui inimene saab tunde k\u00e4tte, siis loodetavasti l\u00e4heb ta koju ja m\u00f5tleb kriitilisemalt \u00fcmbritseva maailma suhtes \u2013 tahaks teada, kus on t\u00f5de.<\/p>\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3186086h002bt24.jpg\"\/)
Hendrik Toompere ja Anvar Samost Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n
Vikerraadio “Reedene intervjuu” on eetris igal reedel p\u00e4rast kella kaheseid uudiseid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kui teie peaksite minu asemel vestlema Rootsi suursaadikuga, ja tema k\u00fcsiks teie k\u00e4est: “Kuidas Eestis asjad on? \u00d6elge…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102676,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,37,33,651,35,1057,34,36,31,32,21,10544,30025,1639,28,29,95,588,2521,49214,19,105,7751,25,643,134,2596,177,49212,23,24,3269,22,20,1012,30,49213,92,93,94],"class_list":["post-102675","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-200","tag-eesti-keel","tag-erakonnad","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-hendrik-toompere","tag-integratsioon","tag-kaja-kallas","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-meedia","tag-narva","tag-narva-1993","tag-news","tag-noukogude-okupatsioon","tag-peaminister","tag-populaarseimad-lood","tag-reformierakond","tag-rohepoore","tag-taastuvenergia","tag-teater","tag-teatrikunst","tag-top-stories","tag-topstories","tag-tuulikud","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-valitsus","tag-viimased-uudised","tag-wabadusrist","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102675","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102675"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102675\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102676"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102675"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102675"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102675"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}