![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/eeba11ce76503e0b630449bda4416460fe671808_83730552.webp.webp\")
<\/p>\n<\/p>\n
“Kirjutada, et miski ei saaks meid l\u00e4mmatada, k\u00f5ige v\u00e4hem meie enda vaikimine.”1<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud kevadel anti esimest korda v\u00e4lja Eesti naiskirjanduse auhind, mille k\u00e4ttesaamisel pidas laureaat Carolina Pihelgas v\u00e4ga v\u00f5imestava k\u00f5ne. Seda kuulates olin \u00fcllatunud \u2013 mu meelest on Eestis pigem haruldane, et tuntud ja tunnustatud kirjanik kritiseerib julgelt ja otse (!) patriarhaalseid struktuure ja on kapitalismikriitiline. Samamoodi kohtab siinses kirjanduses harva l\u00e4hisuhtev\u00e4givalla teemat, mis on keskne Pihelga auhinnatud l\u00fchiromaanis “L\u00f5ikejoon”. “Ikka veel” m\u00f5jub viimase m\u00f5ttelise paarilisena, ent autori varasema luuleloominguga v\u00f5rreldes on tegu palju j\u00e4rsema ja \u00fchiskondlikult laetuma koguga. Ja kuigi selle poeetiline keel on autorile omaselt peen ja mitmekihiline, on metaf\u00fc\u00fcsilist t\u00f5lgendusruumi j\u00e4etud v\u00e4hem, sisu otsesem, valjuh\u00e4\u00e4lsem, poliitilisem.<\/p>\n
Nagu “L\u00f5ikejoones”, on ka uue luulekogu keskmes v\u00e4givald, kuid selle t\u00e4hendusv\u00e4li on laiem. Autor kirjutab erinevat t\u00fc\u00fcpi v\u00e4givallast, traumast ja nende tagaj\u00e4rgedega tegelemisest. Isiklik ja laiemas avalikus-poliitilises ruumis toimuv on tekstides tihti l\u00e4bi p\u00f5imunud ning kirjutamise kaudu p\u00fc\u00fcab autor m\u00f5ista, kuidas selle k\u00f5igega toime tulla. Julmus ja kurjus on maailmas olemas, “v\u00f5imu haare on julm hoolimatus s\u00fcnnitab hoolimatust” (lk 34), nende erinevad ilmingud traumeerivad ning tabavad valusamalt neid, kel v\u00f5imu ja h\u00e4\u00e4lt v\u00e4hem (v\u00f5i pole \u00fcldse). Luule kaudu ja k\u00f5ige l\u00e4mmatava kiuste isikliku trauma ja v\u00e4givaldsete v\u00f5imustruktuuridega seotud kogemuste v\u00e4ljendamine on kirjaniku m\u00e4ss nii ebav\u00f5rdse j\u00f5umonopoli kui ka iseenda sees valitseva kaose vastu. Lugeja v\u00f5ib m\u00e4ssust osa saada tekstidega kaasa m\u00f5eldes, neid hellalt kuulates: “mis on vastuhakk kui mitte pehmus inimlikkus otsustavus p\u00fcsimine hool” (lk 72). Alguses proovisin raamatut lugeda tervikut hakkides \u2013 vabal hetkel t\u00f6\u00f6l, bussis teel koju, peatuses s\u00f5pra oodates. Aga tekstid n\u00f5uavad, et lugemiseks oleks aega, et lugeja keskenduks ja kuulaks. Ja neid tekste tahan kuulata (lugeda) nii, nagu kuulan head s\u00f5pra ja kallimat ja l\u00e4hedast.<\/p>\n
Luulekogul on selge r\u00fctm, mida lugedes ka tunneb. Avan raamatu ja sisenen autori l\u00fc\u00fcrilise mina tundemaailma, mis on algusest peale raamistatud \u2013 sissejuhatavad tekstid koonduvad pealkirjade “mida tean ma v\u00e4givallast” ja “mida teab v\u00e4givald minust” alla. Esimestes luuletustes esitatud m\u00f5tted ja k\u00fcsimused j\u00e4\u00e4vad kajama l\u00e4bi luulekogu: “kui ma m\u00f5tlen v\u00e4givallast \/ l\u00e4heb mul k\u00f5ht \/\/ t\u00fchjaks kas n\u00e4lg \/ on elus olemine \/\/ tuleb end millegagi \/ muudkui t\u00e4ita” (lk 6). Edasi on kogu jagatud kuueks osaks, igas jaotuses kaheksa teksti. Paarituarvulistesse osadesse on koondatud kaherealistes stroofides kirjutatud vabav\u00e4rsilised tekstid ja paarisarvulistesse sonetid. Viimaseid \u00fchendab klassikalise sonetivormiga vaid ridade arv (neliteist), riimi ja meetrumit nendes tekstides ei leidu. Raamistus on range ja eeskujulik, kuid selle vastu m\u00e4ssavad vormim\u00e4ngud ja h\u00e4ired selle sees \u2013 tekstid on vabav\u00e4rsilised, sonetid sarnanevad automaat-kirjutuslike m\u00f5ttevooludega. K\u00f5ikides luuletustes on m\u00e4ngitud siirete (ja) kahem\u00f5ttelisustega, m\u00f5tted j\u00e4tkuvad tihti uuel real, liiguvad voolavalt j\u00e4rgmistesse salmidesse. Stroofidega luuletustes on mingi r\u00fctmiline loogika olemas, mida aga riimide puudumine iga j\u00e4rgmise reaga l\u00f5hub. Kui lauseloogika ei kattu v\u00e4rsiloogikaga, tekib (j\u00f5uetu) tunne, nagu p\u00fc\u00fcaks\u00a0bowling’u-tossudega m\u00f6\u00f6da siledaid fassaadipaneele \u00fclespoole ronida. Ebaloogilised siirdekohad j\u00e4tavad m\u00f5nikord s\u00f5nade vahele liiga palju \u00f5hku, aga teinekord pole hingamisruumi \u00fcldse. Vormi olemusliku ranguse ja t\u00e4hendusega m\u00e4ngimine v\u00f5imendab nende tunnete t\u00e4ielikkust, mis tekste lugedes tekivad. Mingi osa paarisridadega kogunevast \u00e4revusest vabaneb ja lahustub sonettides, aga osa talletub kuskile kuklasse. P\u00e4riselulised ja praegugi p\u00e4evakajalised viited (Trump on endiselt president, Elon Muskile antakse endiselt mingil p\u00f5hjusel eetriaega, Iisrael paneb endiselt Gazas toime genotsiidi), tuletavad seda painavat \u00e4revat tunnet aeg-ajalt meelde.<\/p>\n
Oluline tunnete ja m\u00f5ttelendude k\u00e4ivitaja ja\/v\u00f5i peegeldaja paistab olevat ruum, milles keha viibib v\u00f5i on viibinud. Ruumi ei ole alati otseselt s\u00f5nastatud, aga viited on olemas, n\u00e4iteks looduslike, ilmaga seotud n\u00e4htuste ja\/v\u00f5i ajalise m\u00e4\u00e4ratluse kaudu: “p\u00e4ikeselaik p\u00e4rast p\u00e4ev l\u00e4bi kestnud vihma” (lk 16), “varahommikune hoovihm uhub pinnase \u00e4ra” (lk 33), “septembri alguse p\u00e4ike pudistab \/ aknalauale kalanhoe lehed t\u00e4navatel \/\/ r\u00f5\u00f5mus tunglemine” (lk 64). \u00dcsna alguses on s\u00f5nastatud, kuidas l\u00fc\u00fcrilise mina hirm on kaduda s\u00f5nade, s\u00fcmbolite, metaf\u00fc\u00fcsilise vahele \u00e4ra: “ohtlik on lihtne \/\/ s\u00f5na oht on kaduda \u00e4ra sulada maastikuks olen alati tahtnud \/ hirmsasti teada mis on teispool tuletorne teispool halli merd” (lk 15). Keerulisi tundeid on raske panna s\u00f5nadesse nii, et neist ei tekiks (enamiku) lugeja(te) jaoks arusaamatu mass s\u00fcmbolistlikke viiteid. F\u00fc\u00fcsilisel ruumil paistab niisiis olevat maandav roll, see on nullpunkt, mis on olemas, mille sees on k\u00e4ega katsutav, silmaga n\u00e4htav ja millest saab kinni hakata.<\/p>\n
Suhe kehaga on kogus l\u00e4bivalt muutlik. Dissotsiatsioonide sari illustreerib, kuidas traumakogemus (keha \u00e4rakasutamine) muudab suhte enda ja keha vahel segaseks: “miks ma ei suuda \u00f6elda ei mida t\u00e4hendavad \/\/ k\u00f5ik need vilkuvad t\u00e4hed miks nad mind \/ ajavad n\u00e4rvi mida t\u00e4hendab viha mida mu \/\/ keha tahab kuidas usaldada” (lk 41). Dissonants laheneb metamorfoosides, kus kirjeldatakse seda, kuidas tuleb hakata suhet enda kehaga uuesti \u00fcles ehitama, et enda “minasse” tagasi kasvada. L\u00fc\u00fcriline mina j\u00f5uab \u00fchtaegu melanhoolse ja lootustandva t\u00f5demuseni, et kasvamine pole lineaarne ja selles “minas” pole midagi olemuslikult p\u00fcsivat: “kodu on triivimine \/ mis kuhugi ei j\u00f5ua \/ miski ei j\u00e4\u00e4 p\u00fcsima mur- \/ dun keerdun muundun” (lk 65).<\/p>\n
Selle k\u00f5ige k\u00f5rval on p\u00fcsivalt olulised m\u00f5tisklused naise sotsiaalse positsiooni \u00fcle v\u00f5imude hierarhias. L\u00e4henemine on isiklik (v\u00e4givalda kogenud keha on naise keha), kuid see on \u00fcmbritsevate uudiste, sotsiaalse konteksti ja \u00fchiskondliku ruumiga tihedalt seotud, eriti vihastes v\u00f5itluslikes sonettides. Palju on viiteid viimastel aastatel meedias ja avalikus ruumis k\u00f5neainet pakkunud s\u00fcndmustele, kus mehed on r\u00e4igelt oma v\u00f5imu- ja\/v\u00f5i j\u00f5upositsiooni \u00e4ra kasutanud. On viidatud n\u00e4iteks Gis\u00e8le Pelicot’le, Talibani piirangutele ning Elon Muski absurdsele pakkumisele annetada (iibe t\u00f5stmiseks) oma spermat. \u00dcks parimaid n\u00e4iteid isikliku ja poliitilise sidumisest on XI sonett: “venemaal ei tohi \u00f6elda s\u00f5da iisraelis ei tohi \u00f6elda genotsiid mina ei tohi \/ kahelda sinus ja kui ma seda teen saab minustki vaenlane alati ei pea selleks \/ isegi midagi tegema et olla s\u00fc\u00fcdi piisab et oled s\u00fcndinud vales kohas et r\u00e4\u00e4gid \/ valet keelt et oled teine oled vaene oled v\u00f5\u00f5ras oled naine” (lk 51). Paralleelid n\u00e4itavad, kuidas v\u00e4givalla represseeriv ja manipuleeriv loogika on s\u00f5ltumata m\u00f5\u00f5tmetest ikka ja alati samasugune. Kuigi v\u00f5im, patriarhaat ja v\u00e4givald on omavahel tihedalt seotud, v\u00f5ib (s\u00f5ltuvalt l\u00e4henemisest) vaielda, millises suhtes nad on. Pihelgas k\u00e4sitleb patriarhaalset loogikat v\u00e4givalla ilminguna, mida esineb k\u00f5ikjal, alustades v\u00f5imupositsioonil meeste arusaamadest ja v\u00e4lja\u00fctlemistest naiste\/mitte-meeste kehade kohta, l\u00f5petades kodus kinnise ukse taga toimuvaga. Loogika ilmnemine paljastab kogetud ja tajutava v\u00e4givalla s\u00fcsteemsuse ja sellest tulenevad ebav\u00f5rdsed v\u00f5imuvahekorrad: “kord tuleb see hetk mil n\u00e4ed v\u00e4givalda igal pool mil pilku \/ ei ole enam kuhugi p\u00f6\u00f6rata” (lk 71).<\/p>\n
Vastus luulekogu painavale k\u00fcsimusele \u2013 kuidas elada edasi? \u2013, sisaldub tegelikult protsessi ja tulemi tervikus. Trauma raamistamine ja lahtim\u00f5testamine, mille varje on argielus\u00a0ikka veel\u00a0tunda, on \u00fcks (edasi) elamise v\u00f5imalus. Hirmsaid ja eba\u00f5iglaseid asju juhtub iga p\u00e4ev ja rohkem, kui p\u00e4he mahub. Olgu need isiklikud v\u00f5i laiemalt \u00fchiskonda puudutavad, lootust annab v\u00f5imalus ja julgus sellest k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kida, sellest kirjutada. Lootus p\u00fcsib, kuniks on kuulajaid, on lugejaid ja kuniks lubatakse kirjutada. Kuniks p\u00fcsib vastuhakk inimlikkuse, hoole ja headuse n\u00e4ol.<\/p>\n
“tahan sind kuulata r\u00e4\u00e4gi mis on teinud sulle haiget mis
on teinud tugevamaks \/ mida sa igatsed millistel maastikel
elutsed millest oled v\u00f5itu saanud mida salanud \/ millest r\u00e4\u00e4gib
sinu l\u00fc\u00fcriline mina n\u00fc\u00fcd kui talv on viimaks m\u00f6\u00f6das aga kevad
pole \/ veel p\u00e4ris k\u00e4es kui j\u00e4\u00e4 alles murdub praksub praguneb
paneb eredale p\u00e4ikesele vastu \/ teades siiski et tema aeg on
kohe \u00fcmber millisele elule oskan avaneda millisele \/ ilule sest
usaldus on habras taim sest maailma on liiga lihtne p\u00f5lata
inimesi peljata \/ ma ei taha anda ennast minevikule ei taha
j\u00e4\u00e4da tema s\u00f5rmede vahele siplema tahan \/ ikka veel muutuda
v\u00f5idelda kasvada m\u00fc\u00fcridest k\u00f5rgemaks pajudest sitkemaks” (lk 78)<\/p>\n
***<\/p>\n
1 Carolina Pihelgas. “Et miski ei saaks meid l\u00e4mmatada. Eesti naiskirjanduse auhinna laureaadi k\u00f5ne 25. aprillil 2025.” \u2013 Sirp, 2.05.2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Kirjutada, et miski ei saaks meid l\u00e4mmatada, k\u00f5ige v\u00e4hem meie enda vaikimine.”1 M\u00f6\u00f6dunud kevadel anti esimest korda v\u00e4lja…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102799,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,25977,37,33,35,34,36,31,32,21,35939,28,29,19,25,23,24,22,20,30],"class_list":["post-102798","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-carolina-pihelgas","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ikka-veel","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116028305803991186","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102798","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102798"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102798\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102799"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102798"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102798"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102798"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}