Venemaa majandus on 2026. aasta alguses j\u00f5udnud k\u00f5ige n\u00f5rgemasse seisu p\u00e4rast t\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja algust Ukraina vastu, millest annavad tunnistust s\u00fcsteemse kriisi m\u00e4rgid, kirjutab Briti v\u00e4ljaanne The Guardian.<\/p>\n
“2026. aastal ilmnesid selged m\u00e4rgid, et Venemaa majandus on l\u00f5puks karile jooksmas,” seisab The Guardiani artiklis<\/a>. Kuigi l\u00e4\u00e4nes oodatav katastroofiline kokkuvarisemine ei pruugi aset leida, seisab Kreml silmitsi probleemide kombinatsiooniga, mis muudab edasise s\u00f5ja majanduslikult \u00fcha valusamaks, m\u00e4rgib v\u00e4ljaanne, tuues v\u00e4lja, et riigi majanduskasv on praktiliselt peatunud, naftatulud langevad ja eelarveraskused avaldavad \u00fcha suuremat survet elanikkonnale.<\/p>\n Naftatulud ei p\u00e4\u00e4sta enam eelarvet<\/p>\n Nafta- ja gaasitulud, mis on pikka aega olnud Venemaa s\u00f5jamasina finantsiline alus, v\u00e4henevad kiiresti. 2022. aastal moodustasid fossiilk\u00fctuste maksutulud f\u00f6deraaleelarvest ligikaudu 40 protsenti, mis oli enam kui piisav s\u00f5jakulude katmiseks. 2025. aasta esimese kolme kvartali esialgsed andmed n\u00e4itavad aga, et nende osakaal on langenud 25 protsendini.<\/p>\n \u00dcks tegur selles oli hindade langus: Uurali toornafta hind langes \u00fclepakkumise t\u00f5ttu maailmaturul 2022. aasta alguse ligikaudu 90 dollarilt barreli kohta 2025. aasta l\u00f5puks umbes 50 dollarini.<\/p>\n Turgude kaotus ja surve varilaevastikule<\/p>\n Survet lisavad ka l\u00e4\u00e4ne sanktsioonid, seda hoolimata Moskva pingutustest ekspordi \u00fcmbersuunamiseks. P\u00e4rast sissetungi suurendas Venemaa naftatarneid Hiinasse, Indiasse ja T\u00fcrki, kompenseerides Euroopa turu kaotust.<\/p>\n 2026. aastaks oli aga kogu kaubavahetus nende riikidega oluliselt v\u00e4iksem kui s\u00f5jaeelsel ajal. Eriti m\u00e4rgatav oli India ostude v\u00e4henemine USA presidendi Donald Trumpi tolli\u00e4hvarduste t\u00f5ttu.<\/p>\n Venemaa fossiilk\u00fctuste eksporditulud olid 2025. aastal 13 protsenti madalamad kui s\u00f5ja eel. Selle p\u00f5hjuseks olid sanktsioonid, Ukraina droonir\u00fcnnakud energiainfrastruktuurile, gaasiekspordi raskused ja naftahindade langus.<\/p>\n Eksperdid m\u00e4rgivad, et edasised sanktsioonid v\u00f5ivad Kremli tulusid veelgi m\u00f5jutada. Eelk\u00f5ige v\u00f5ivad varilaevastiku laevade ja lipuriigita naftatankerite peatamine j\u00e4rsult v\u00e4hendada ekspordimahtusid jaVenemaa valuutatulusid.<\/p>\n Demograafiline kriis<\/p>\n Endiselt on Venemaa \u00fcks peamisi v\u00e4ljakutseid demograafia. Riigi rahvaarv on alates 2019. aastast v\u00e4henenud: 145,5 miljonilt 143,5 miljonile 2024. aastal. Selle p\u00f5hjuseks on s\u00fcndimuse v\u00e4henemine, s\u00f5jakaotused ja emigratsioon.<\/p>\n Erinevalt l\u00e4\u00e4neriikidest, kus s\u00fcndimuse v\u00e4henemist kompenseerib osaliselt immigratsioon, puudub Venemaal selline demograafiline reserv. V\u00e4henev rahvaarv on toonud kaasa terava t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse.<\/p>\n Maksut\u00f5usud ja inflatsioon<\/p>\n Eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi katmiseks on Kreml j\u00e4rsu makse t\u00f5ustnud. 2025. aastal t\u00f5usis ettev\u00f5tte tulumaks 20 protsendilt 25 protsendile, t\u00f5steti \u00fcksikisikute tulumaksum\u00e4\u00e4rasid ja 2026. aasta alguses j\u00f5ustus k\u00e4ibemaksu t\u00f5us 20 protsendilt 22 protsendile, mis on k\u00f5rgem kui USA-s ja enamikus EL-i riikides.<\/p>\n Maksut\u00f5usud toimuvad p\u00fcsiva inflatsiooni ajal, mis on tabanud esmatarbekaupade hindu. V\u00f5imude katsed inflatsiooni ohjeldada ainult s\u00fcvendavad majanduslangust.<\/p>\n Karta v\u00f5ib panganduskriisi<\/p>\n The Guardiani artiklit vahendanud Ukraina v\u00e4ljaanne Dialog.ua<\/a> viitas ka reedel avaldatud Ukraina v\u00e4lisluureteenistuse \u00fclevaatele Venemaal algava panganduskriisi kohta<\/a>, mis ilmselt \u00fcha s\u00fcveneb.<\/p>\n Selles toodud andmete kohaselt suurenes 2025. aastal Venemaal probleemsete laenude osakaal 11 protsendini, samas kui pankade poolt tagatiseta v\u00f5i k\u00e4endajateta v\u00e4ljastatud laenud suurenesid 12 protsendini.<\/p>\n 2025. aastal ulatus pankade puhaskasum Venemaal 45 miljardi dollarini, mis on kaheksa protsenti v\u00e4hem kui 2024. aastal, samas kui omakapitali tootlus langes 18 protsendini. See viitab Ukraina v\u00e4lisluureteenistuse hinnangul Venemaa pangandussektori probleemide s\u00fcsteemsele iseloomule, hoolimata Kremli optimistlikest avaldustest.<\/p>\n Ukraina luure m\u00e4rkis ka, et Venemaa keskpank kasutab n\u00fc\u00fcd kunstlikku riskijuhtimist, v\u00f5imaldades finantsasutustel varjata probleemseid laene restruktureerimise taha.<\/p>\n Eksperdid usuvad, et Venemaa panganduskriis ei ole l\u00fchiajaline, vaid pikaajaline, kuna surve Venemaa majandusele j\u00e4tkub ja isegi s\u00fcveneb. Ukraina v\u00e4lisluure hinnangul on Vene keskpanga range rahapoliitika ettev\u00f5tluse sisuliselt h\u00e4vitanud. 2025. aastal Venemaa majanduskasv praktiliselt peatus ja investeerimistegevus v\u00e4henes kogu aasta v\u00e4ltel.<\/p>\n Samas t\u00f5i Dialog.ua esile ka sel n\u00e4dalal v\u00e4ljaandes The Washington Post avaldatud artikli, mille kohaselt Venemaa ametnikud hoiatavad Kremlit v\u00f5imaliku finantskrahhi eest l\u00e4hikuudel.<\/p>\n Lehe andmeil andmetel saadavad Venemaa finantsbloki esindajad Putinile \u00fcha enam murelikke signaale. \u00c4riallikad hindavad, et kriis v\u00f5ib alata juba 3-4 kuu p\u00e4rast. V\u00e4ljaande andmetel hoiatavad ametnikud, et langevad eelarvetulud ilma edasiste maksut\u00f5usudeta toovad paratamatult kaasa eelarvepuuduj\u00e4\u00e4gi j\u00e4rsu suurenemise.<\/p>\n Samal ajal kasvab surve panganduss\u00fcsteemile. K\u00f5rged intressim\u00e4\u00e4rad ja massiline laenamine ettev\u00f5tetele s\u00f5ja rahastamiseks loovad plahvatusohtliku olukorra.<\/p>\n Samal ajal teatavad Venemaa ettev\u00f5tjad kiiresti t\u00f5usvatest hindadest, mis \u00fcletavad oluliselt ametlikke inflatsioonin\u00e4itajaid. \u00dcks Moskva \u00e4rimees \u00fctles ajakirjanikele, et pealinnas on k\u00e4imas suurim restoranide sulgemise laine p\u00e4rast pandeemiat. Tuhanded t\u00f6\u00f6tajad kaotavad t\u00f6\u00f6 kasvavate kulude ja langeva n\u00f5udluse t\u00f5ttu. Ettev\u00f5tjate s\u00f5nul valitseb \u00e4ris ebakindlus, mille peamine p\u00f5hjus on s\u00f5da, mis \u00f5gib eelarvet ja rikub riigi majandusv\u00e4ljavaateid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Venemaa majandus on 2026. aasta alguses j\u00f5udnud k\u00f5ige n\u00f5rgemasse seisu p\u00e4rast t\u00e4iemahulise agressioonis\u00f5ja algust Ukraina vastu, millest annavad…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":102833,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,28,29,19,25,23,24,22,20,1935,28801,28802,49312,1354,30],"class_list":{"0":"post-102832","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uldised-uudised","8":"tag-breaking-news","9":"tag-breakingnews","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-featured-news","16":"tag-featurednews","17":"tag-headlines","18":"tag-latest-news","19":"tag-latestnews","20":"tag-news","21":"tag-populaarseimad-lood","22":"tag-top-stories","23":"tag-topstories","24":"tag-uldised-uudised","25":"tag-uudised","26":"tag-vene-agressioonisoda","27":"tag-vene-majandus","28":"tag-vene-naftatulud","29":"tag-vene-pangandus","30":"tag-vene-sanktsioonid","31":"tag-viimased-uudised"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116028526065674005","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102832","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102832"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102832\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/102833"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102832"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102832"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102832"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}