{"id":102916,"date":"2026-02-07T11:42:25","date_gmt":"2026-02-07T11:42:25","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102916\/"},"modified":"2026-02-07T11:42:25","modified_gmt":"2026-02-07T11:42:25","slug":"meelis-kiili-kaitsevae-keelekusimus-on-riigi-otsustusvoime-proovikivi-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/102916\/","title":{"rendered":"Meelis Kiili: kaitsev\u00e4e keelek\u00fcsimus on riigi otsustusv\u00f5ime proovikivi | Arvamus"},"content":{"rendered":"
\n

“Otsustamatus seal, kus m\u00f5istus on juba vastuse andnud, on iseloomu n\u00f5rkus, mitte ettevaatlikkus.”<\/p>\n

Marcus Aurelius, “Iseendale”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Enne juurp\u00f5hjuste juurde asumist tuleb selgelt lahti m\u00f5testada kaitsev\u00e4e roll riigi toimimise s\u00fcsteemis. Praegu on tekkinud oht, et keele- ja integratsiooniprobleemi k\u00e4sitletakse ekslikult kaitsev\u00e4e \u00fclesandena. Seda kinnitab ka asjaolu, et riigikogus arutatakse teemat riigikaitsekomisjonis, mitte kultuurikomisjonis.<\/p>\n

Kaitsev\u00e4gi ei ole ega tohi olla keelekool. Kaitsev\u00e4e primaarne \u00fclesanne rahuajal on anda s\u00f5jalist v\u00e4lja\u00f5pet ja tagada lahinguvalve. T\u00f5si, kaitsev\u00e4gi on osutunud ka t\u00f5husaks l\u00f5imumise instrumendiks ning j\u00e4\u00e4b selleks ka edaspidi, kuid eesk\u00e4tt meelsuse, mitte keeleoskuse kujundamise kontekstis.<\/p>\n

Siit j\u00f5uame paratamatu k\u00fcsimuseni, kuidas on v\u00f5imalik, et 35 aastat p\u00e4rast iseseisvuse taastamist on meil endiselt riigikeelt mitte valdavad kodanikud. Kas see on \u00fcllatus? Tegelikult ei ole. See protsess on toimunud meie k\u00f5igi silme all ja meie k\u00f5igi teadmisel.<\/p>\n

Meil on olemas keeleamet, mis kontrollib ja teeb ettekirjutusi, kuid see toimub \u00fcksikjuhtumite kaupa, mitte \u00fchiskonda tervikuna h\u00f5lmava poliitika osana. \u00dcks p\u00f5hjus on ka parlamentaarse j\u00e4relevalve puudumine. Siinkohal tuleb esitada ebamugav, kuid v\u00e4ltimatu k\u00fcsimus: kes teostab sisulist j\u00e4relevalvet ministeeriumide endi \u00fcle?<\/p>\n

Haridus- ja teadusministeerium teostab ulatuslikku haldusj\u00e4relevalvet oma allasutuste \u00fcle, kuid tulem \u2013 riigikeele oskuse tase \u2013 ei vasta \u00fchiskonna ootustele ega p\u00f5hiseaduslikule eesm\u00e4rgile. See viitab asjaolule, et probleem ei ole pelgalt t\u00e4itmises, vaid poliitika kujundamises ja juhtimises.<\/p>\n

Ministeeriumi enda tegevusele ja otsustele antav terviklik ning tulemuslikkust hindav anal\u00fc\u00fcs on sisuliselt puudu. Meil ei ole \u00fchtegi terviklikku raportit, mis annaks hinnangu haridus- ja teadusministeeriumi v\u00f5i kultuuriministeeriumi edule v\u00f5i ebaedule l\u00f5imumispoliitikas. Selline raport v\u00f5ib osutuda m\u00f5nele otsustajale ebamugavaks, kuid see ei tohiks olla m\u00e4\u00e4ravaks teguriks, vastupidi, see peaks olema demokraatliku juhtimise loomulik osa. Taolise sisulise j\u00e4relevalve puudumine ei ole \u00fcksnes keele- v\u00f5i l\u00f5imumispoliitika probleem, vaid laiem juhtimis- ja vastutusk\u00fcsimus, mis puudutab kogu riigi toimimise loogikat.<\/p>\n

Selles kontekstis on asjakohane vaadata ka riigikaitseraportit kui parlamentaarse anal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6riista. Tegemist ei ole pelgalt julgeolekupoliitilise dokumendiga, vaid katsega koondada s\u00fcstemaatiline ja t\u00f5endusp\u00f5hine hinnang t\u00e4idesaatva v\u00f5imu otsustele ja nende m\u00f5judele laiapindse riigikaitse vaates. Selline l\u00e4henemine loob raamistiku, mille kaudu saab riigikogu t\u00e4ita oma p\u00f5hiseaduslikku j\u00e4relevalverolli sisuliselt, mitte formaalselt.<\/p>\n

Sama loogika kehtib ka teistes valdkondades. Ilma s\u00fcsteemse tagasiside ja toimiva vastutusahelata ei muutu otsused tulemiteks, vaid kuhjuvateks tagaj\u00e4rgedeks, mille m\u00f5ju avaldub sageli alles kriisiolukorras.<\/p>\n

Oluline on m\u00f5ista otsuste olemust. Otsuseid on kahte liiki: need, mis viivad tulemuseni, ja need, mis viivad tagaj\u00e4rgedeni. Ka otsustamatus on otsus, selle sisend kujuneb juhuslikest ja koordineerimata tegevustest ning selle v\u00e4ljund ei vasta enamasti ei ootustele ega \u00fchiskonna vajadustele.<\/p>\n

Ebapiisava kompetentsi korral ei pruugi otsustaja isegi aduda, et otsus on vajalik, uskudes ekslikult, et see s\u00fcnnib kusagil iseenesest. Tegelikkuses s\u00fcnnib sellisel juhul otsus ilma vastutuseta. K\u00fcsimus on riigi suutlikkuses teha teadlikke otsuseid, hinnata nende m\u00f5ju ning kanda vastutust nende tagaj\u00e4rgede eest. Riik kukub l\u00e4bi seal, kus keegi ei vastuta otsuste eest, mille m\u00f5ju on ammu teada.<\/p>\n

Igal otsusel on m\u00f5ju. See v\u00f5ib olla oodatud, oodatust parem v\u00f5i oodatust kehvem. Strateegilise tasandi otsused toovad paratamatult kaasa pikaajalised ja ulatuslikud strateegilised m\u00f5jud. On m\u00f5istetav, et otsuseid tuleb langetada puuduliku teabe ja ebakindla tulevikupildi tingimustes, kuid otsust ei saa pidada ainu\u00f5igeks oma ajas ja ruumis, kui selle negatiivne v\u00e4ljund avaldub t\u00e4na ja s\u00fcveneb homme.<\/p>\n

Vastutus ei l\u00f5pe otsuse vormistamisega, vastupidi, vastutus algab sealt. Kui tulem on soovitud, saab plaaniga edasi minna v\u00f5i oodatust paremat m\u00f5ju teadlikult \u00e4ra kasutada. Kui aga kujunevad tagaj\u00e4rjed, peab olema haruplaan, et l\u00f5pptulemus vastaks \u00fchiskonna vajadustele ja ootustele. M\u00f5lemal juhul on v\u00e4ltimatu sisuline tagasiside ja j\u00e4relevalve.<\/p>\n

“Kui ministeeriumid teostavad j\u00e4relevalvet oma allasutuste \u00fcle, siis keegi peab hindama ka ministeeriume endid.”<\/p>\n

P\u00f5hiseaduse kohaselt on riigikogu \u00fclesanne teostada j\u00e4relevalvet t\u00e4idesaatva v\u00f5imu \u2013 valitsuse ja ministeeriumide \u2013 tegevuse \u00fcle. Praktikas piirdub see j\u00e4relevalve sageli formaalsete aruannete ja \u00fcksikk\u00fcsimustega, mitte s\u00fcsteemse hinnanguga poliitikate tegelikule tulemuslikkusele. Kui ministeeriumid teostavad j\u00e4relevalvet oma allasutuste \u00fcle, siis keegi peab hindama ka ministeeriume endid ehk nende otsuseid, prioriteete ja m\u00f5ju \u00fchiskonnale tervikuna.<\/p>\n

Kui kujuneb keskkond, kus valitud ring “teab k\u00f5ike” ja “ei eksi kunagi”, siis on tegemist s\u00fcsteemse n\u00f5rkusega. Selline n\u00e4iline eksimatus s\u00fcnnib mehhanismist, kus eksimine delegeeritakse allapoole, sinna, kus vastutus on olemas, kuid otsustus\u00f5igus puudub. \u00dclal s\u00e4ilib laitmatu kuvand, all koguneb tegelik risk.<\/p>\n

Regulaarne ja aus tagasiside v\u00f5imaldab muuta tagaj\u00e4rjed tulemiteks. See eeldab oskust vigu hinnata, julgust neid tunnistada ning kompetentsi m\u00f5jusid juhtida ja kasulikuks p\u00f6\u00f6rata. S\u00fcsteem, kus eksimine on lubatud vaid alluvatele ja eksimatus reserveeritud juhtidele, ei ole \u00f5ppimisv\u00f5imeline ega vastupidav.<\/p>\n

Keele- ja l\u00f5imumispoliitika l\u00e4bikukkumine on osa laiemast mustrist, kus riik on j\u00e4rk-j\u00e4rgult loovutanud otsustusv\u00f5ime ja m\u00f5juvahendid valdkondades, mis otseselt m\u00f5jutavad \u00fchiskonna sidusust ja p\u00f5hiseaduslike eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist.<\/p>\n

Keele- ja l\u00f5imumispoliitika s\u00f5ltuvad otseselt sellest, millistes valdkondades riigil on tegelik kontroll ja millistes on see otsustus\u00f5igusest loobunud. L\u00f5imumise ja rahvusriigi toimimise kontekstis p\u00e4rsib olukorda ka asjaolu, et me ei oma kontrolli mitmete elut\u00e4htsate ja strateegiliste teenuste \u00fcle.<\/p>\n

Pangandus on suures osas v\u00e4lisriikide kontrolli all, suured kaubandusketid kuuluvad rahvusvahelistele korporatsioonidele. Nende peamine huvi on kasum, mitte Eesti p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud eesm\u00e4rk s\u00e4ilitada eesti keelt ja kultuuri. See ei ole nende \u00e4rimudeli osa. Kui riigil puudub kontroll ja m\u00f5ju sellistes valdkondades, ei saa ta eeldada, et p\u00f5hiseaduslikud eesm\u00e4rgid \u2013 sealhulgas eesti keele ja kultuuri kestmine \u2013 realiseeruvad iseenesest turuloogika kaudu.<\/p>\n

Sellest tuleneb lihtne k\u00fcsimus: miks peaks inimene pingutama kui saab lihtsamalt? Ameerika varane kogemus n\u00e4itab, et \u00fchiskond ei integreeru t\u00f5lgete abil. Kui 18. sajandi l\u00f5pus arutati, kas saksa p\u00e4ritolu kogukondadele tuleks pakkuda seadusi ja haldust saksa keeles, otsustati sellest loobuda. Otsus l\u00e4htus lihtsast loogikast, et \u00fchiskonnas osalemise eelduseks on \u00fchise keele omandamine. Just see sundis eri p\u00e4ritolu kogukondi keelt \u00f5ppima, mitte kapselduma.<\/p>\n

T\u00e4nap\u00e4evane praktika, kus riik p\u00fc\u00fcab keeleoskuse puuduj\u00e4\u00e4ki kompenseerida pideva t\u00f5lkimisega, toodab vastupidist tulemust, see v\u00e4hendab pingutuse vajadust ja pidurdab l\u00f5imumist. See keskkond on tekkinud seet\u00f5ttu, et riik ei ole pidanud vajalikuks seada selgeid ootusi ega kasutada olemasolevaid hoobasid. Isegi poelettidel olev purgisupp on venekeelsete siltidega, kauplustes k\u00f5lab venekeelne reklaam, n\u00e4iteid on veelgi. Asjad ei j\u00e4\u00e4ks ostmata, kui reklaam oleks ainult eesti keeles, pigem rikastaks iga poesk\u00e4ik, pangateenus v\u00f5i muu teenuse kasutamine inimeste s\u00f5navara ja keeleoskust.<\/p>\n

Me justkui kardame muukeelseid aidata, kuigi tegelikkuses aitab just selge keeleline raam neid k\u00f5ige enam. Hea n\u00e4ide on Tallinna Balti jaam, kus \u00fchiskondliku pahameele tulemusel l\u00f5petati agressorriigi keeles teabe edastamine. See n\u00e4itas, et kui on tahet, on muutused v\u00f5imalikud, ning sedagi, et muukeelsed saavad riigikeelse teabega hakkama.<\/p>\n

“Alfons Rebane oli edukas just seet\u00f5ttu, et suutis vaenlase plaane kuulata ja m\u00f5ista, ent ta koolitas ja treenis oma s\u00f5dureid eesti keeles.”<\/p>\n

Kaitsev\u00e4gi peab tegelema s\u00f5jalise v\u00e4lja\u00f5ppe ja lahinguvalvega, mitte teiste valitsemisalade puuduj\u00e4\u00e4kide lappimisega. Tuleb arvestada ka sellega, et noored ohvitserid ja allohvitserid ei valda enam vene keelt, kuigi s\u00f5jalises m\u00f5ttes oleks vaenlase keele tundmine vajalik. Alfons Rebane oli edukas just seet\u00f5ttu, et suutis vaenlase plaane kuulata ja m\u00f5ista, ent ta koolitas ja treenis oma s\u00f5dureid eesti keeles. See v\u00f5imaldas neil olla paremad v\u00f5itlejad kui punaarmeelased.<\/p>\n

Oht seisneb selles, et kogu fookus nihkub sellele, kuidas kaitsev\u00e4gi probleemiga hakkama saab ning tegelikud vastutajad ei pea j\u00e4tkuvalt lahendusi otsima. Kuid kes tagab, et need noored, kes ajateenistusse ei l\u00e4he, omandavad eesti keele ja l\u00f5imuvad \u00fchiskonda, ning millise j\u00e4relevalve kaudu seda vastutust t\u00e4idetakse?<\/p>\n

Eraldi t\u00e4helepanu v\u00e4\u00e4rib \u00fcks p\u00f5hjendus, mida on keelen\u00f5uete kriitika kontekstis korduvalt kasutatud, see on v\u00e4ide, et keelen\u00f5ude kehtestamine loob justkui eelise riigikeelt mitte oskavatele vene noortele, v\u00f5imaldades neil ajateenistusest k\u00f5rvale hoida, ning asetab seel\u00e4bi ebasoodsasse olukorda eesti noored. Tegemist on s\u00fcgavalt eksitava arusaamaga.<\/p>\n

Ajateenistus ei ole karistus ega ebameeldiv kohustus, millest nutikalt k\u00f5rvale hoida, vaid p\u00f5hiseaduses s\u00e4testatud kohustus ja \u00f5igus panustada riigi kaitsesse. Selle k\u00e4sitlemine eelisena v\u00f5i puudusena moonutab nii ajateenistuse t\u00e4hendust kui ka riigi ja kodaniku vahelist vastutussuhet. Keeleoskuse puudumine on selge viide sellele, et riik ei ole oma p\u00f5hiseaduslikku kohustust keele- ja l\u00f5imumispoliitikas t\u00e4itnud.<\/p>\n

Kui keeleoskamatust k\u00e4sitletakse s\u00fcsteemis vaikimisi kui p\u00e4\u00e4seteed, karistatakse sisuliselt neid noori, kes on riigikeele omandanud ja valmis oma kohustusi t\u00e4itma. Selline loogika kinnistab l\u00e4bikukkumist ning nihutab vastutuse taas sinna, kus seda kanda ei tohiks, kaitsev\u00e4ele ja \u00fcksikisikule. Riik ei saa teha otsuseid eeldusel, et p\u00f5hiseaduslikke kohustusi on m\u00f5istlik v\u00e4ltida.<\/p>\n

Kui vastutus hajub ja j\u00e4relevalve asendub formaalsusega, kandub paratamatult ka l\u00e4bikukkumine sinna, kus see k\u00f5ige valusamalt avaldub, julgeolekusse, l\u00f5imumisse ja riigi toimimise usaldusv\u00e4\u00e4rsusesse. Iga\u00fcks peab tegelema oma \u00fclesannetega: s\u00f5jav\u00e4gi s\u00f5jalise v\u00e4lja\u00f5ppega, haridus- ja kultuuriministeerium \u00f5petamisega, sealhulgas riigikeele omandamise tagamisega, millele teised eluvaldkonnad saavad ja peavad kaasa aitama.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"“Otsustamatus seal, kus m\u00f5istus on juba vastuse andnud, on iseloomu n\u00f5rkus, mitte ettevaatlikkus.” Marcus Aurelius, “Iseendale” Enne juurp\u00f5hjuste…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":62178,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[6821,27537,27536,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,22309,29993,49354,2645,5423,28,29,11153,19,25,4624,18570,17752,23,24,22,20,30],"class_list":["post-102916","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-ajateenijad","tag-ajateenijate-keelenouded","tag-ajateenijate-keeleoskus","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolekupoliitika","tag-kaitsevaeteenistuse-seadus","tag-kaitsevaeteenistuse-seaduse-muutmise-seadus","tag-kaitsevagi","tag-keeleoskus","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-meelis-kiili","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-riigikaitse","tag-riigikaitse-raport","tag-riigikaitsekomisjon","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102916","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=102916"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/102916\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/62178"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=102916"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=102916"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=102916"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}