\u00dcletunaeile, 20-ndal, matsime meie viimaks Riiast saabunud loal Timo maha. Sinnasamasse Kundrussaare surnuaia kagunurka, k\u00f5igi ammuunustatud Bockide k\u00f5rvale \u2013 mis iseenesest on veider, arvesse v\u00f5ttes, kui v\u00e4ga tema neist erines.1<\/p>\n<\/blockquote>\n
Raamatu j\u00e4rgi on teada ka matusel osalejad ja toimumise kellaaeg \u2013 \u00f5htul kell kaheksa kirjutab Tartu \u00dclikooli Eesti geograafia kaasprofessor Taavi Pae ajakirjas Tuna<\/a>.<\/p>\n Kundrussaare kalmistul leiame Timotheus von Bocki ja tema abikaasa hauat\u00e4hise aga hoopis kalmistu kirdenurgast. See asetati sinna 1985. aastal hauamotiiviga “Ei inimeste piinajaid ei vangiraudu”.2 Kalmistunurka matmise on niisiis j\u00e4\u00e4dvustanud Jaan Kross ja m\u00e4lestust\u00e4hise kujul peegeldub see ka tegelikkuses.3 Aga kas Kundrussaare kalmistu nurk on ikka tegelik Timotheus von Bocki hauakoht? L\u00fchike vastus on ei!<\/p>\n M\u00f5isad ja kalmistud<\/p>\n Meie matmispaikade ajaloos on t\u00e4htsal kohal Venemaa keisririigis 1773. aastal ellu viidud kalmistureform, mille kohaselt tuli uued kalmistud rajada edaspidi kirikutest eemale. \u00dchtlasi keelati sellega matmine kirikuaeda ja kirikutesse.4 P\u00fc\u00fcdlikumalt viidi reformi ellu Liivimaal ja nii ongi L\u00f5una-Eestis enamik kihelkonnakalmistuid rajatud 1773. aastal.<\/p>\n Lisaks saab ajakirjas Tuna<\/a> lugeda Gustav V k\u00fclask\u00e4igust Tallinnasse, rahvakatoliiklusega p\u00f5imunud ravitsemisest ja n\u00f5idumisest 17. sajandi Viljandis ning Taavet ja Sofgia Bergmanni abiraha fondi m\u00f5just naiste haridusele.<\/p>\n Enamasti hakati uutele kalmistutele matma sama aasta septembrikuus.5 Kuna baltisakslased ei saanud oma l\u00e4hedasi enam kirikutesse ja kirikuaedasse matta, rajasid mitmed suguv\u00f5sad endale eraldiseisvad perekonnakalmistud. Ilmselt rajati sellisena 18. sajandi l\u00f5pus ka k\u00f5nealune V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistu. P\u00f5hja-Eestis ehk Eestimaa kubermangus j\u00e4tkus kirikuaedadesse matmine siiski veel m\u00f5nda aega, mist\u00f5ttu v\u00f5ime seal praegugi kohata 19. sajandist p\u00e4rinevaid hauat\u00e4hiseid.<\/p>\n Oma kalmistu on olnud sadakonnal Eesti m\u00f5isal.6 M\u00f5nel pool oli selline rahupaik \u00fcpris tagasihoidlik, teisal \u2013 sealhulgas V\u00f5isikul \u2013 aga \u00fcsna suurejooneline. Hobuserauakujuline k\u00f5rge m\u00fc\u00fcriga piiratud kalmistu, mis paikneb m\u00f5isast 1,3 kilomeetri kaugusel l\u00e4\u00e4nes, on silmapaistvalt suur \u2013 0,35 ha. Algselt paiknes see k\u00f5rgemal k\u00fchmul, mida \u00fcmbritses m\u00f5isap\u00f5ld, mis t\u00e4itus 1920. aastatel asundustaludega.<\/p>\n V\u00f5isiku maastikku sulandunud kr\u00fcptidega kabelihoone on Eesti kalmistukunstis \u00fcpriski ainulaadne. Kaarjalt k\u00fcnkasse uuristatud hauakambritesse ei ole kunagi maetud, pigem on tegemist maastikuarhitektuurse elemendiga. N\u00f5ukogude perioodil ja varemgi kasutati kabelihoonet keldri ja panipaigana, misj\u00e4rel see h\u00fcljati ja unarusse j\u00e4eti. Omalaadne hoone taastati 2000. aastatel.<\/p>\n Praeguseks on enamik meie m\u00f5isakalmistuid h\u00e4vinud. Sageli on neist alles vaid puruks pekstud hauat\u00e4hised v\u00f5i varemetes kabelihooned. Enamik kalmistuid j\u00e4i hooldamata p\u00e4rast Esimest maailmas\u00f5da ja Vabaduss\u00f5da. R\u00fc\u00fcstajateks olid sageli meie endi esivanemad: saabus ju iseseisva Eesti Vabariigiga k\u00e4sik\u00e4es teadmine, et baltisakslased ei ole enam siinmail valitsev klass. 1937. aastast on teada, et V\u00f5isiku kabelihoone seinale oli kirjutatud “\u00d5ndsad on need vonnid, kes p\u00f5rgutules s\u00e4risevad”.7 See lause iseloomustab ilmekalt eestlaste toonast suhtumist baltisakslastesse.<\/p>\n Paremini l\u00e4ks neil perekonnakalmistuil, kus m\u00f5isas\u00fcda j\u00e4i endistele omanikele alles v\u00f5i suguv\u00f5sa esindajad ei lahkunud Eestist, vaid j\u00e4id iseseisvaks kuulutatud vabariiki edasi elama. 1939. aastal j\u00e4i aga suurem osa m\u00f5isakalmistuid baltisakslaste Saksamaale \u00fcmberasumise j\u00e4rel saatuse hooleks. Vaid J\u00f5geveste m\u00f5isa kalmistut, kuhu on maetud v\u00e4ejuht Michael Andreas Barclay de Tolly (1761\u20131818), otsustati N\u00f5ukogude perioodil riiklikult hooldada, nii et sellest sai v\u00e4ike muuseum.<\/p>\n M\u00f5isakalmistu ajalugu on loomulikult tihedalt seotud m\u00f5isa ajalooga. V\u00f5isikuga enim seotud von Bockide suguv\u00f5sa k\u00e4tte l\u00e4ks m\u00f5is 18. sajandi l\u00f5pus, kui eelmiste m\u00f5isaomanike von Fickide suguv\u00f5sast p\u00e4rit peret\u00fctar Helene abiellus m\u00f5juka aadlipoliitiku ja Loodi m\u00f5isa omaniku Berend Johann von Bockiga (1701\u20131769).8 Von Bocki jaoks oli see teine abielu, millest s\u00fcndis 1785. aastal Georg Carl Heinrich von Bock (1758\u20131812), kes abiellus Katharina Margaretha Berens von Rautenfeldiga.<\/p>\n Nende kooselust omakorda s\u00fcndis keisri hull ehk Timotheus von Bock (1787\u20131836),9 kes abiellus 1818. aastal eesti juurtega Ewa M\u00e4ttikuga (1799\u20131862). Kuigi 19. sajandi v\u00e4ltel vahetusid pidevalt m\u00f5isaomanike nimed, oldi omavahel suguluses. Nimede muutusi v\u00f5ib j\u00e4lgida ka Kundrussaares, kuid seda \u00fcksnes ajaloolistes andmeallikates, sest kohapeal enam \u00e4ratuntavaid hauasambaid ei leidu.<\/p>\n Kalmistu allak\u00e4ik<\/p>\n Kui 20. sajandi alguseni oli V\u00f5isiku m\u00f5isakalmistu \u00fcks uhkemaid omasuguste seas, siis viimase sadakonna aasta jooksul on see \u00fcle elanud t\u00f5sise allak\u00e4igu. Iseseisvunud Eesti Vabariigis m\u00f5is v\u00f5\u00f5randati ja 1924. aastal rajati sinna erihooldekeskus. Perekonnakalmistu, mille kohta p\u00e4rineb alltoodud kirjeldus 1937. aasta Uudislehest, j\u00e4i unarusse:<\/p>\n Kundrusaare keskosas, k\u00f5rgest paekivi m\u00fc\u00fcrist \u00fcmbritsetuna asub endine V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistu. V\u00e4ga ilus paistab eemalt see kalmistu oma suurte puudega k\u00f5rgel p\u00f5llukingul. Kui aga astud sisse kalmistu lagunenud puuv\u00e4ravast, j\u00e4\u00e4d \u00fcllatanult seisma. Pilt siin on otse masendav. Kalmistu on hobuseraua kujuline, pikkus umbes 90 m ja laius 70 m ja nagu juba \u00f6eldud, piiratud paekivist m\u00fc\u00fcriga, mis kohati juba maha langenud. H\u00e4vitust\u00f6\u00f6, mis siin ulakate poolt toime pandud, on t\u00e4iesti p\u00f5hjalik.<\/p>\n Ligi paarik\u00fcmnel korralikul kalmul on ristid ja hauasambad purustatud t\u00e4iesti. V\u00e4lja kangutatud ja \u00e4ra viidud on ka kullatud peadega hauaplaatide kinnitusnaelad. Prantslaste de la Trab\u00e9de kunstiv\u00e4\u00e4rtuslisest valgest marmorist hauasambast on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid \u00fcksikud v\u00e4ikesed t\u00fckid, kuna suurem osa on ei tea kuhu kadunud. \u00dchelt tervemalt marmorit\u00fckilt v\u00f5ime lugeda Juliana Catharina von Bock, surnud 13. m\u00e4rtsil 1817. a. ja teisel suuremal t\u00fckil on saksa keeles lugeda: Baronin von Igelstr\u00f6m, surnud 1896. aastal.<\/p>\n Kalmistu p\u00f5hjapoolse m\u00fc\u00fcri \u00e4\u00e4res on pooleks murtud umbes kaheksa jala k\u00f5rgune malmrist, millelt loeme: P\u00fcha Georgi r\u00fc\u00fctel kindral Reinhold Ludwig von Patkul, s\u00fcndinud 1754. a., surnud 29. mail 1798. a. Seega on see kalm vana juba ligi 139 aastat. Ainuke terve hauam\u00e4rk kogu kalmistul on \u00fcks suur malmrist, mille all puhkab Gustav Wilhelm Graf D\u00fcrker, surnud 1804. aastal. [- – -]<\/p>\n Von Zur-M\u00fchleni perekonna matmisepaigal on ristidest j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud vaid malmipuru. Nii puruks on pekstud ristid.<\/p>\n Kalmistu ise on t\u00e4iesti mahaj\u00e4etud seisukorras. K\u00f5nniteed haudade vahel ja samuti ka hauad ise on pea t\u00e4esti kasvanud l\u00e4\u00e4tsep\u00f5\u00f5sastesse. P\u00f5\u00f5sastesse kasvanud on \u00fcmmargune muruplats keset kalmistut.<\/p>\n Kalmistu l\u00f5unapoolsel k\u00fcljel asuv v\u00f5lvkabel on samuti saanud kannatada r\u00fc\u00fcstajate poolt. Uksed on purustatud ja seinad t\u00e4is kritseldatud igasuguseid m\u00f5ttetuid lauseid. [- – -]<\/p>\n N\u00f5lvkabeli k\u00f5rval asuvad kinnim\u00fc\u00fcritud hauakoopad on lahti murtud ja n\u00fc\u00fcd kasutavad Kundrussaare elanikud neid kartulite ja juurvilja panipaikadeks.10<\/p>\n<\/blockquote>\n Sedav\u00f5rd p\u00f5hjalik kalmistu kirjeldus,11 olgugi et perioodist, mil kalmistu oli juba r\u00fc\u00fcstatud, on \u00fcpriski eriline. M\u00f5nev\u00f5rra varasemast ajast on baltisakslaste m\u00f5isakalmistute kohta aga s\u00e4ilinud \u00fcks v\u00e4gagi t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne andmeallikas: andmestik Nekropolis12, kuhu koondati 1920.\u20131930. aastatel teave baltisakslaste matmiskohtade kohta meie kalmistuil.<\/p>\n Andmestiku pani Eestimaa \u00dcldkasuliku \u00dchingu (Estl\u00e4ndischer Gemeinn\u00fctziger Verband) ja Tartu teadusliku kodu-uurimise instituudi eestv\u00f5ttel (Institut f\u00fcr wissenschaftliche Heimatforschung) kokku Helmut Speer.13 Nimekirjad matmiskohtadest on esitatud maakondade, kihelkondade ja kalmistute kaupa, mis v\u00f5imaldab k\u00fcllaltki usaldusv\u00e4\u00e4rselt aru saada nii kalmistute suurusest, rajamise ajast kui ka sinna maetutest.14<\/p>\n Kahjuks ei h\u00f5lma Nekropolis kogu Eestit: olemas on nimekirjad L\u00e4\u00e4nemaa, L\u00e4\u00e4ne- ja Ida-Virumaa (Alutaguse), J\u00e4rvamaa, Viljandimaa, P\u00e4rnumaa, Tartu linna ja Saaremaa kohta. Maetute nimekirjad on koostatud ilmselt kohapeal k\u00e4ies v\u00f5i korrespondentsi kasutades. V\u00f5ib arvata, et vaadati ka kirikuraamatuid, kuigi neis endis pole enamasti mainitud, kuhu lahkunu on maetud.<\/p>\n Nekropolisele tuginedes on V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistule maetud 23 inimest. Neist vanim hauat\u00e4his (v\u00f5i ka surma-aasta) p\u00e4rineb aastast 1769. See on p\u00fcstitatud eelmainitud Berend Johann von Bocki hauale. Siiski pole \u00fcheselt selge, kas perekonnakalmistuid rajati ka enne 1773. aasta kalmistureformi v\u00f5i on pigem tegemist kenotaafiga15 ja tegelikkuses puhkab Berend Kolga-Jaani kirikus v\u00f5i kirikuaias.16 Viimasena on maetud kalmistule 1919. aastal Vabaduss\u00f5jas Narva all langenud Balti pataljoni alamkapten Wolf Kirstein.17<\/p>\n Kuhu siis ikkagi on maetud Timotheus von Bock?<\/p>\n Nekropolises eristub V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistu k\u00f5igist teistest. Nimelt on seal maetute nimekirja juurde ainsana lisatud ka kalmistu plaan,18 mis annabki v\u00f5imaluse Timotheus von Bocki tegelikku matmispaika kindlaks m\u00e4\u00e4rata. Kaardi j\u00e4rgi selgub, et tema matmispaigaks on peatee l\u00f5pus paikneva neljase hauarivi vasakult teine haud (plaanil nr 17).<\/p>\n T\u00e4nasel maastikul v\u00f5ib seal tuvastada kolme hauat\u00e4hist. Rivi taga \u00fcksikuna paikneva haua (nr 20) t\u00e4his on ainus, millelt \u00f5nnestub praeguseni veel midagi v\u00e4lja lugeda. Osaliselt on n\u00e4htav kuup\u00e4ev, millest saab j\u00e4reldada, et sinna on maetud 1817. aasta 13. m\u00e4rtsil surnud Anna Catharina von Bock.19 See pidepunkt kinnitab, et kalmistuplaan on \u00f5ige.<\/p>\n Lisaks on kunagine maastikuplaneering \u00fcllatuslikult aimatav ka maa- ja ruumiameti geoportaali kaudu k\u00e4ttesaadaval reljeefikaardil \u2013 k\u00f5rgusvahedena on selgelt m\u00e4rgatav tee, mis kulgeb peav\u00e4ravast laienevalt neljase hauareani (vasakult Timo naine, Timo, Timo ema ja Timo isa20). Kohapealsel vaatlusel v\u00f5iks arvata, et neljasest hauarivist on hauat\u00e4his kadunud k\u00f5ige parempoolsemalt (nr 19, Timo isa). Seega on s\u00e4ilinud vasakult lugedes Timo naise, Timo ja tema ema hauasammaste alused.<\/p>\n Artiklis esitatud kultuurilooline pisidetail ei n\u00f5ua kindlasti hauakivide liigutamist. Pigem on siinne artikkel \u00fclevaade \u00fchest baltisaksa perekonnakalmistust, mille saatus on v\u00e4hemal v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral \u00fcle kantav paljudele omasugustele. Hoolimata ajaloo keerdk\u00e4ikudest, mis on V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistut Kundrussaares armutult r\u00e4sinud, v\u00e4\u00e4rib see m\u00e4lupaik igati k\u00fclastamist. Kundrussaares on restaureeritud kalmistu v\u00e4rav, osa kalmistum\u00fc\u00fcrist ning omalaadne kabelihoone. Samuti on kalmistule paigaldatud \u00fclevaatlikud infotahvlid, mis vajaksid siinse uurimuse valguses k\u00fcll m\u00f5ningat parandamist.<\/p>\n Artikli l\u00f5petuseks sobib j\u00e4llegi p\u00f6\u00f6rduda Jaan Krossi romaani “Keisri hull” poole. Aasta p\u00e4rast Timo surma k\u00fclastas hauda Timo vend Karl koos Jakob M\u00e4ttikuga. Haual olles m\u00f5tiskleb viimane:<\/p>\n Ma silmitsesin hauak\u00fcngast meie ees ja m\u00f5tlesin ennastkiusava teravusega: huvitav, mis seisab minu \u00f5emehe haual saja aasta p\u00e4rast? Kas seesama raudrist t\u00f5llapukisuurusel marmoralusel? Vaevalt. See ei pea nii kaua roostele vastu \u2026 V\u00f5i t\u00f5esti t\u00f5sine m\u00e4lestusm\u00e4rk? V\u00f5i puhmas unustuse umbrohtu?[21]<\/p>\n<\/blockquote>\n Viimatine ei ole kultuurihuviliste r\u00f5\u00f5muks siiski t\u00f5eks saanud.<\/p>\n Artikli valmimist toetas haridus- ja teadusministeeriumi projekt “Eesti juured: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus<\/a>” ja Postimees Grupi raamatugrant “Eesti kalmistud<\/a>“.<\/p>\n Viited<\/p>\n [1] \u2013 J. Kross. Keisri hull. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, lk 329. [11] \u2013 R\u00fc\u00fcstatud kalmistu kohta vt ka K. Kustus. V\u00f5isiku asunduse omap\u00e4ra. \u2013 Sakala, 3.07.1936, [21] \u2013 J. Kross. Keisri hull, lk 332\u2013333.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"K\u00fcsimusele “Kuhu on maetud keisri hull?” on n\u00e4iliselt lihtne vastata \u2013 V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistule Kundrussaares. Nii v\u00e4idab Jakob…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103286,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[12],"tags":[49498,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,49496,49497,10230,49501,28,29,49502,19,25,35036,49499,23,24,22,20,30,49503,49500],"class_list":{"0":"post-103285","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-eesti","8":"tag-baltisakslased","9":"tag-breaking-news","10":"tag-breakingnews","11":"tag-ee","12":"tag-eesti","13":"tag-eesti-keel","14":"tag-estonia","15":"tag-estonian","16":"tag-featured-news","17":"tag-featurednews","18":"tag-headlines","19":"tag-jaan-kross","20":"tag-keisri-hull","21":"tag-kultuuriparand","22":"tag-kundrussaare","23":"tag-latest-news","24":"tag-latestnews","25":"tag-moisakalmistud","26":"tag-news","27":"tag-populaarseimad-lood","28":"tag-taavi-pae","29":"tag-timotheus-von-bock","30":"tag-top-stories","31":"tag-topstories","32":"tag-uldised-uudised","33":"tag-uudised","34":"tag-viimased-uudised","35":"tag-voisiku-mois","36":"tag-voisiku-moisa-kalmistu"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116033806782973463","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103285","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103285"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103285\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103286"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103285"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103285"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103285"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3185654hbfdct24.png\"\/)
V\u00f5isiku m\u00f5isa kalmistule maetute hauakohtade plaan. Timotheus von Bock puhkab nr 17 all. Skeem on ida-l\u00e4\u00e4nesuunaline. Kr\u00fcpt-kabelihoone pole skeemile m\u00e4rgitud, see paikneks skeemil \u00fcleval vasakus \u00e4\u00e4res, Timo praegune m\u00e4lestuskivi asub all paremal. Autor\/allikas: RA, EAA.1674.2.337, l. 146\u2013147 vahel<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3185660h5570t24.jpg\"\/)
Timotheus von Bocki haud Nekropolise plaani kohaselt. Autor\/allikas: Taavi Pae<\/p>\n\n
![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3185663h550ct24.jpg\"\/)
Omalaadne maastikku sulanduv kr\u00fcpt-kabelihoone. Autor\/allikas: Taavi Pae<\/p>\n![](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/3185666h6731t24.jpg\"\/)
Timotheus von Bocki ja tema naise m\u00e4lestust\u00e4his kalmistu kirdenurgas. Autor\/allikas: Taavi Pae<\/p>\n\n
[2] \u2013 Samas, lk 132.
[3] \u2013 Jaan Kross k\u00fclastas Kundrussaaret ka raamatu kirjutamise ajal. Sellal oli veel s\u00e4ilinud t\u00fckke Timotheus von Bocki vanaema Helene von Bocki (snd von Schulze, 1722\u20131783) hauaplaadist, mis originaalis paiknes kalmistu nurgas (vt P\u00f5ltsamaa muuseum, Fk 626). V\u00f5ib oletada, et just sellest l\u00e4htuvalt kirjeldas Kross Timo matmist kalmistu nurka.
[4] \u2013 T. Pae, E. Kaur, A. Aasa, R. Ahas. The formation and location features of Estonian cemeteries. \u2013 Journal of Baltic Studies 2006, 3, lk 277\u2013297.
[5] \u2013 Sageli on surmameetrikates t\u00f5mmatud selle koha peale joon ja m\u00e4rgitud, et edaspidi on matused toimunud uuele kalmistule. Kolga-Jaani puhul on eraldi v\u00e4lja toodud ka esimene isik, kes uuele kalmistule maeti, ja mainitud on ka uue matmispaiga p\u00fchitsemise kuup\u00e4eva: 18. august 1773 (vkj). RA, EAA.1285.2.2, l. 782p.
[6] \u2013 T. Pae, H. Schilling. Begr\u00e4bnispl\u00e4tze estl\u00e4ndischer G\u00fcter. \u2013 Nachrichtenblatt der Baltischen Ritterschaften 2003, 178, lk 31\u221236; K. Sirge. Eesti m\u00f5isakalmistud. Magistrit\u00f6\u00f6. Tartu \u00dclikool, 2013.
[7] \u2013 \u2013Reo\u2013. V\u00f5isiku \u2013 ja mis s\u00fcndinud seal. \u2013 Uudisleht, 26.02.1937.
[8] \u2013 M. Siilivask. Loodi m\u00f5isa ajaloost. \u2013 Viljandi muuseumi toimetised II. Viljandi, 2011, lk 157\u2013169.
[9] \u2013 Vt M. Salupere. M\u00f5nda m\u00f5istatusliku inimese eluk\u00e4igust. Lisandusi Timotheus Eberhard von Bocki tundmiseks. \u2013 T\u00f5ed ja t\u00f5demused. Sakste ja matside jalaj\u00e4ljed nelja sajandi arhiivitolmus. Tartu, 1999, lk 71\u201394.
[10] \u2013 \u2013Reo\u2013. V\u00f5isiku \u2013 ja mis s\u00fcndinud seal.<\/p>\n
lk 6; K. K.-s. Matk W\u00f5isiku asundusse. \u2013 Oma Maa, 11.01.1930, lk 5.
[12] \u2013 Kasutusel ka variant Necropolis.
[13] \u2013 Helmut Woldemar Speer (1906\u20131996) s\u00fcndis T\u00fcril kiriku\u00f5petaja peres. P\u00e4rast Tallinna toomkooli l\u00f5petamist 1924. aastal astus ta Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonda, l\u00f5petades magistrina 1931. aastal. Aastail 1932\u20131939 oli ta Tartu kodumaa teadusliku uurimise instituudi kaast\u00f6\u00f6taja. Sellal valmis tema p\u00f5hiteos 19. sajandi Eestimaa kubermangu koolioludest (H. Speer. Das Bauernschulwesen im Gouvernement Estland vom Ende des achtzehnten Jahrhunderts bis zur Russifizierung. Tartu: J. G. Kr\u00fcger, 1936). 1939. aastal siirdus Saksamaale, kus j\u00e4tkas eelk\u00f5ige luteri kiriku arhivaarina. Vt nekroloogi: H. Otte, E. Sperling. Nachruf auf Dr. Helmut Speer. Rundbrief 1996, 7, lk 37\u201338.
[14] \u2013 RA, EEA.1674.2.333\u2013338, Nekropolis, 1927\u20131931, 1938.
[15] \u2013 Haud v\u00f5i hauat\u00e4his surnule, kes on mujale maetud.
[16] \u2013 Berend Johann von Bocki surmasissekanne Kolga-Jaani meetrikaraamatus vt RA, EAA.1285.2.2, l. 710.
[17] \u2013 1887. aastal Sangaste m\u00f5isa valitseja pojana s\u00fcndinud ja 1919. aasta 12. aprillil Balti r\u00fcgemendi v\u00f5itlejana Narva l\u00e4hedal langenud Wolf Kirstein oli tegev p\u00f5llumajanduses. Tema V\u00f5isikule matmise p\u00f5hjus on ebaselge. Selleks v\u00f5ib olla V\u00f5isiku ja Sangaste Bergide tihe perekondlik side (vt M. Salupere. M\u00f5nda m\u00f5istatusliku inimese eluk\u00e4igust, lk 72\u201374). Tema surm ja matmine kajastub P\u00f5ltsamaa koguduse surmameetrikas (RA, EAA.1168.1.213, l. 26, vt ka G. von Krusenstjern. Heldengedenkbuch des Baltenregiments. Tallinn, 1938, lk 26).
[18]\u00a0 Nimekirjad kalmistule maetutega on Nekropolises enamasti kirjutatud korrektselt ruudulistesse vihikutesse (vt n\u00e4idist). V\u00f5isiku puhul on vihikusse lisatud eraldi paberileht, kus \u00fchel pool on matmispaiga skeem ja teisel pool maetute numbritega nimekiri. See v\u00f5ib olla nii Nekropolise koostamise mustand kui ka hilisem lisandus. RA, EAA.1674.2.337, l. 146\u2013147 vahel.
[19] \u2013 Timo vennanaine, hauat\u00e4his ei paikne ilmselt t\u00e4pselt algsel asukohal, sest on ebaloogilises asendis.
[20] \u2013 Skeemi legendis on Timo isa ja ema matusekoha juures siiski ka k\u00fcsim\u00e4rk.<\/p>\n