{"id":103289,"date":"2026-02-08T07:31:11","date_gmt":"2026-02-08T07:31:11","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/103289\/"},"modified":"2026-02-08T07:31:11","modified_gmt":"2026-02-08T07:31:11","slug":"kristina-norman-labitootamata-noukogude-vagivald-oilmitseb-nuud-ukrainas-id","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/103289\/","title":{"rendered":"Kristina Norman: l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamata n\u00f5ukogude v\u00e4givald \u00f5ilmitseb n\u00fc\u00fcd Ukrainas | ID"},"content":{"rendered":"

R\u00e4\u00e4gime alustuseks sinu v\u00e4rskest dokumentaallavastusest “Kastepunkt” Kanuti Gildi Saalis. Miks sa tundsid just n\u00fc\u00fcd, et tahad r\u00e4\u00e4kida oma isa ja teiste Eesti meeste kogemusest n\u00f5ukogude vene armees?<\/p>\n

S\u00f5ja p\u00e4rast. Hakkasime isaga renoveerima meie perekonna suvemajas sauna ja korraga sattus see \u00fchine ehitamine t\u00e4iemahulise Venemaa Ukraina-vastase s\u00f5ja konteksti.\u00a0<\/p>\n

Olen isa s\u00f5jav\u00e4e-lugudega \u00fcles kasvanud. See ongi minu jaoks \u00fcks osa minu isast. Isal oleks nagu mingi paine, vajadus samu lugusid erinevates olukordades muudkui uuesti r\u00e4\u00e4kida. Alanud s\u00f5ja taustal aga hakkas isalt neid lugusid tulema veel tihedamini ja veel suurema intensiivsusega. Ja see olukord on ikka selline, et isa r\u00e4\u00e4gib ja tema naispere kuulab. Saunaehitusel sai minust see peamine kuulaja.\u00a0<\/p>\n

Tegelikult olin k\u00fcmmekond aastat m\u00f5elnud, et neist isa-lugudest peaks tegema t\u00f6\u00f6 ja m\u00f5tlesin, et mis juhtuks, kui tekitaks sellise olukorra, kus me istume k\u00f5ik laua \u00fcmber ja jutustame isale tema enda lugusid tagasi ilma, et ta saaks meile vahele r\u00e4\u00e4kida. Kunagi tundus see lihtsalt huvitav m\u00f5te, et v\u00f5iks sellise video teha. Tutvustasin seda \u00fchele kuraatorile, kes on isast m\u00f5nev\u00f5rra vanem ja on samuti teeninud n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4es. Ta \u00fctles, et see minu idee on ikka natukene liiga julm.<\/p>\n

Hakkasin m\u00f5tlema, miks ta niiviisi m\u00f5tleb, et see on julm. Need on ju tegelikult ka minu lood. K\u00f5ik see minu isa s\u00f5jav\u00e4ekogemus, v\u00e4givald, alandus ja muidugi isiklik vastupanu. Ma olen kasvanud nende lugudega ja need on saanud osaks minust. Ma olen oma isa t\u00fctar ja need lood defineerivad seda, kes ma olen. See on minu Ada\u017ei s\u00f5jav\u00e4e treeninglaager, kust isa kogemused p\u00e4rinevad. See on minu Afganistan, kus 25 ja poole aastaselt sai hukka minu isa lapsep\u00f5lve s\u00f5ber Mi\u0161ka. See on minu merev\u00e4elasest vanaisa, kes ei uskunud minu isa kogemusi dedovt\u0161inast ja n\u00f5udis, et isa j\u00e4taks n\u00f5ukogude s\u00f5jav\u00e4e mustamise. See on minu isapoolne vanaema, kes ei jaganud minu isa kannatustele tunnustust, sest v\u00f5ib-olla kartis oma abikaasa reaktsiooni. See on minu n\u00f5ukogude v\u00e4givald, mis on j\u00e4\u00e4nud l\u00e4bit\u00f6\u00f6tamata ja n\u00fc\u00fcd \u00f5ilmitseb Ukrainas.\u00a0<\/p>\n

“Kastepunktis” realiseerisin oma algidee lavastusena, mis pakub minu isa-lugudele ka laiemat \u00fchiskondlikku ja ajaloolist konteksti. Kutsusin endale lavakaaslaseks Katrin Essensoni, et pakkuda isa kogemustele f\u00fc\u00fcsilist v\u00e4ljendust. Kogu minu perekond k\u00e4is esietendusel kohal. Isa vaatas ennast video ekraanil tegutsemas ning kuulas lavalt enda lugusid minu ja Katrini esituses. Isa \u00fctles \u00f5nneks, et talle lavastus meeldis.\u00a0<\/p>\n

Lavastus on \u00fcles ehitatud mitmekihiliselt, seal on palju erinevaid allegooriaid ja teemaarendusi. \u00dcks motiiv on n\u00e4iteks v\u00e4givald ja sissetung v\u00e4ga isiklikul ja \u00fcllataval tasandil \u2013 suvilakooperatiivis Tallinna l\u00e4hedal. Kas teie naabrite j\u00f5un\u00e4itamine ja v\u00f5imukehtestamine on v\u00f5rreldavad sellega, mis toimub Venemaa ja Ukraina vahel?<\/p>\n

No eks see muidugi ei ole \u00fcks-\u00fchele. Lavastus ongi justkui piiritletud selle v\u00e4ikese suvilaga ja krundiga, aga k\u00f5ik, mis seal toimub, peegeldab globaalseid protsesse. Suhe naabriga t\u00f6\u00f6tab muidugi allegooriana. See n\u00e4itab just seda, kuidas mingisugused m\u00f5tteviisid normaliseeruvad. Kuidas Putini Venemaa ja Trumpi Ameerika m\u00f5jutavad meie suhtluskultuuri. See lihtsalt imbub sisse ja sa pead sellega tegelema t\u00e4iesti rohujuure tasandil igap\u00e4evaselt. \u00d5nneks on suvilanaabriga ehk v\u00f5imalik veel \u00e4ra leppida. Leppimiseks piisaks, kui ta tuleks meie aeda uusi kaskesid ja kuuskesid istutama nende asemele, mis ta \u00fcle piirdeaia k\u00fc\u00fcnitades meie krundil maha v\u00f5ttis.\u00a0<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Veel \u00fcks huvitav asi \u2013 sa olid loo ehitanud soome sauna kujundi \u00fcmber. Kuidas saun m\u00e4ngu tuli?<\/p>\n

Suvila sauna oma k\u00e4tega renoveerimise kaudu. Kuna see, mida me koos isaga parajasti ehitame, on saun, siis hakkasin muidugi m\u00f5tlema saunale kui kohale, kus inimesed l\u00f5\u00f5gastuvad, uuenevad, kus leiab aset f\u00fc\u00fcsiline ja vaimne \u00fcmbers\u00fcnd. Isa s\u00f5jav\u00e4e-lugude valguses tundsin, kuidas meie saunaehitusest on \u00fchest k\u00fcljest kujunemas terapeutiline protsess, teisest k\u00fcljest ilmnes j\u00e4rjest enam m\u00e4rke, kuidas meie tsiviilsaunake militariseerub. M\u00e4rkasin, kuidas isa valib instinktiivselt materjale, mille kandev\u00f5ime on umbes k\u00fcmme korda suurem, kui \u00fches saunas tegelikult on vaja, ja j\u00e4rjest rohkem paistis silma, kuidas meie habras majake sarnaneb varjendile. Nii hakkasin m\u00f5tlema teistele saunadele, mis on seotud s\u00f5ja ja s\u00f5jav\u00e4ega.\u00a0<\/p>\n

Mulle meenub, kuidas lavastuse helilooja ja lavakunstnik Raul Keller \u00fctles, et Eestil on liiga v\u00e4he raha, et Ukrainale Javeline saata, aga saame relvastada Ukrainat saunadega. M\u00f5tled, kui t\u00e4htis on saun inimesele s\u00f5jaoludes. S\u00f5jamuuseumis on huvitav eksponaat \u2013 saun, mis on toodud tagasi NATO missioonilt Afganistanist. Lavastuse jaoks uurimist\u00f6\u00f6d tehes intervjueerisime dramaturg Oliver Issakuga veterane, kellel on kogemusi selle saunaga Afganistanis ja n\u00fc\u00fcd ka Eestis. See on k\u00f5nekas fakt, et see saun on regulaarselt veteranide poolt kasutuses praegugi, kuigi tegemist on museaaliga. Ja kuna isa s\u00f5ber Mi\u0161ka, kes hukkus n\u00f5ukogude Afganistani s\u00f5jas, ei saa enam r\u00e4\u00e4kida, milliseid saunu ehitasid Afganistanis n\u00f5ukogude v\u00e4ed, siis k\u00fcsisime seda teistelt Eestist tollesse s\u00f5tta saadetud inimestelt.\u00a0<\/p>\n

\u00dchest k\u00fcljest on meil t\u00e4nap\u00e4eval saunakultuur h\u00e4sti fookuses avalikkuses, tehakse \u00e4gedaid filme ja kirjutatakse raamatuid, r\u00e4\u00e4gitakse saunast kui Eesti identiteedi ja traditsiooni kandjast. Mul oli huvitav n\u00e4idata sauna vaatenurgast, mis seda kuvandit natukene nihestab. Militaarne prisma m\u00f5jutab seda. Tegelikult on huvitav vaadata, et ka meie suvilal ja selle saunal on militaarsed juured \u2013 esiteks seos Soome k\u00fclma s\u00f5ja aegse presidendi Urho Kekkose visiidiga Eestisse 1964. aastal.\u00a0<\/p>\n

Helsingi Kulttuurisauna arhitekt Tuomas Toivonen juhtis minu t\u00e4helepanu asjaolule, et metallkerisel, mis on t\u00e4nap\u00e4eva Eestis levinuim kerise t\u00fc\u00fcp, on tugev seos s\u00f5jav\u00e4ega. Soomes hakkasid metallkerised massiliselt levima Talves\u00f5ja ja J\u00e4tkus\u00f5ja ajal. See on mobiilne ja kerge, seda on v\u00f5imalik s\u00f5duritele sauna k\u00fctmiseks kiiresti paigaldada, kasv\u00f5i telgioludes. K\u00f5ige levinum saunat\u00fc\u00fcp Eestis on ka metallkerisega k\u00f6etav nn soome saun, mis on tulnud meile n\u00f5ukogude ajal – Kekkoneni visiidi tulemusena. Tahtsin ka oma lavastusega n\u00e4idata, kuidas traditsioonid muutuvad ja kui suur on selles militaarne komponent.<\/p>\n

Minu jaoks oli huvitav, et sina ja su isa \u00fcldse n\u00f5ukogude vene s\u00f5jav\u00e4e teemast r\u00e4\u00e4gite. Mul on mitmeid tuttavaid, kes on k\u00e4inud vene s\u00f5jav\u00e4es, aga nad on need m\u00e4lestused pannud kasti, mis on lukus. Nad ei taha sellest mitte midagi kuulda ega r\u00e4\u00e4kida, ja kui ausalt \u00f6elda, siis keegi ei k\u00fcsi ka. Kas sa oled kohanud ka seda, et need m\u00e4lestused v\u00f5ivad olla ka tabu?<\/p>\n

M\u00f5eldes oma isale, siis ma arvan, et neid k\u00f5ige valusamaid lugusid on ta alati jutustanud sellise kelmi tooniga v\u00f5i naljaga. Kuidagi on ta jutustanud nii, et ta on olnud v\u00f5imuolukorras sellest v\u00e4givallast ikkagi k\u00f5rgemal v\u00f5i \u00fcle. Mingi moraalne \u00fcleolek kajab l\u00e4bi tema juttudest. Aga jah, kuna isa on r\u00e4\u00e4kinud ka v\u00e4ga paljusid lugusid, kus tema teenistuskaaslased ei j\u00f5udnudki kunagi koju s\u00f5jav\u00e4est, siis ka neid traumaatilisemaid seiku vene s\u00f5jav\u00e4est oleme perega kuulnud.\u00a0<\/p>\n

Ma ei oska veel teha suuremat \u00fcldistust s\u00f5jav\u00e4e-kogemusi puudutava m\u00e4lukultuuri kohta. V\u00f5ibolla peaksin seda asja ka traumaspetsialistidega arutama ja neilt uurima, miks \u00fched inimesed satuvad kogetu t\u00f5ttu r\u00e4\u00e4kimists\u00fcklisse ja teised sulguvad. Ja miks on meie kultuuriruumis vaikimine eelistatum, kui r\u00e4\u00e4kimine.\u00a0<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Need lood ei pruugi isegi olla nii traumaatilised, aga tundub, et inimesed tahavad selle kogemuse l\u00fckata eemale \u2013 see oli n\u00f5ukogude aeg, see ei ole enam oluline ega v\u00f5ib-olla ka kohane. Aga r\u00e4\u00e4kides Ukraina-Venemaa s\u00f5jast, siis see ei ole sinu jaoks \u00fcldse uus teema. Juba aastal 2014, kui oli Krimmi annekteerimine, tegid sa Peterburis toimunud Manifestale teose, mis puudutas Ukrainat. Kuidas see seal vastu v\u00f5eti?<\/p>\n

Manifestale tegin t\u00f6\u00f6, mis koosnes videost pealkirjaga “Raudkaar” ja avaliku ruumi skulptuurist “Suveniir”. “Raudkaar” s\u00fcndis koost\u00f6\u00f6s Maidani aktivistist kunstniku ja performeri Alevtina Kakhidzega. Teose struktuuriks oli kahe linna topograafia kohakuti toomine. Videos k\u00e4ib Alevtina m\u00f6\u00f6da Peterburi Paleev\u00e4ljakut ringi ja samas viib l\u00e4bi giidituuri Maidanil. Ta maalib Peterburis s\u00f5nadega Kiievi sellisena, nagu tema seda Maidani meeleavaldustel koges.<\/p>\n

“Suveniir” – 12-meetrine metallist j\u00f5ulukuusk s\u00fcndis aruteludes minu elukaaslase Meelis Muhuga meie Kiievi-visiidi ajal, kui Maidani s\u00fcndmused polnud veel l\u00e4bi saanud. “Suveniir” on viide Euromaidani s\u00fcmboliks kujunenud suurele metallist j\u00f5ulukuuse karkassile, millele Kiievi protestijad riputasid lipud ja loosungitega plakatid. Minu t\u00f6\u00f6 adresseeris Venemaa hirmu revolutsioonipisiku ees, mis v\u00f5ib levida Ukrainast \u00fcle piiri Venemaale. Minu sekkumine oli tehtud \u00fcleskutsena m\u00f5elda Paleev\u00e4ljakust kui potentsiaalsest protestiruumist ja kohast, mis on l\u00e4bi ajaloo n\u00e4inud v\u00f5imuvastaseid meeleavaldusi ja revolutsioone.<\/p>\n

Paraku sattus n\u00e4ituse ettevalmistusprotsess kujundlikult aega, mil kastepunkt nihkus – Euroopa l\u00e4ks rahust \u00fcle s\u00f5jaolukorda. Kunstnikuna tuli tegutseda oludes, kus k\u00f5ik pidevalt muutus ja arengud tundusid maailma k\u00f5ige ebareaalsematena. Minu esimene uurimisreis Peterburi sattus veebruari l\u00f5ppu – m\u00e4rtsi algusesse 2014, just hetkesse, kui kuulsin \u00fcldse esimest korda Venemaa plaanist korraldada Krimmis nn referendum. “Suveniiri” avamine Paleev\u00e4ljakul juulis 2014 sattus Donbasis BUKiga allatulistatud Malaisian Air lennuki \u00fcmber tekitatud s\u00f5jaudusse.<\/p>\n

Kuna minu Maidani-kuusk sai otse Ermita\u017ei ette kavalusega p\u00fcsti, p\u00fc\u00fcdis muuseumi direktor selle t\u00e4hendust \u00fcmber kodeerida. Minu t\u00f6\u00f6 oli ainus Manifesta avaliku kunsti programmi raames teostunud projekt, mille kohta direktor Piotrovski muuseumi kodulehel ametlikult s\u00f5na v\u00f5ttis. Nutikas inimene n\u00e4gi selle l\u00e4bi, et Venemaa \u00fcks peamisi propagandiste oli minu teose t\u00f5ttu \u00fcsna ebamugavasse kohta sattunud. Aga peamiseks hailaidiks kujunes Peterburi gei-aktivisti Kirill Kalugini soolo-meeleavaldus minu p\u00fcstitatud kuuseskulptuuri taustal. Me ei ole Kirilliga isiklikult tuttavad ja minule ei olnud tema plaan teada. Ta seisis dessantnikute p\u00e4eval, mis on Venemaal rahvusp\u00fcha, minu kuuseskulptuuri ette, k\u00e4es vikerkaarelipp kirjaga “Minu vabadus kaitseb sinu oma”. EBU arhiividest leiab hulganisti fotosid sellest, kuidas politsei teda arreteerib ja minema viib. Minu andmetel \u00f5nnestus Kirillil hiljem Venemaalt emigreeruda.\u00a0<\/p>\n

Selline sekkumine Venemaal oli sul kunstnikuna v\u00e4ga julge samm. Aga olid taolist julgust ka siin Eestis juba pikalt harjutanud, tehes juba noore kunstnikuna t\u00f6id, mis panevad k\u00fcsim\u00e4rgi alla \u00fchiskonna tabusid, hirme ja ksenofoobiat. Kuidas sa juba v\u00e4ga noorena teadsid, et tahad seda teha, teades, et v\u00f5id ka ise n-\u00f6 tule alla sattuda?<\/p>\n

Ma k\u00fcll ei arva, et ma olen mingi v\u00e4ga julge inimene. Julgus on v\u00f5ib-olla alati tagantj\u00e4rele. M\u00f5tled, et issand, m\u00f5tlesin ja tegin \u00e4ra. Tehtud \u2013 m\u00f5eldud. Kunstnikuna sa m\u00f5tled asju mitmest erinevast vaatenurgast ja usud midagi. Sul on veendumused ja tekib samasus sellega, mida sa m\u00f5tled. Siis sa lihtsalt viid selle ellu. Ma arvan, et paljudele kunstnikele on see tunne tuttav: see, mida ma tahan teha, on raske, aga ma panen ennast sellesse t\u00f6\u00f6sse sisse ja viin selle ellu, sest see on minu t\u00f6\u00f6. Tagantj\u00e4rele vaatad, et t\u00f5esti, see vallandas midagi. Kui sa seal sees veel toimetad, siis ei pruugi seda seostada mingisuguse erilise julgusega.<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Vaatasin Youtube’ist \u00fchte su kunagist intervjuud, kus sa \u00fctlesid, et tahad kunstiga luua ruumi, kus ei ole teravat vastandumist \u2013 poolt v\u00f5i vastu \u2013, vaid kus on v\u00f5imalikud ka teised positsioonid ja avatud ruum diskussiooniks. M\u00f5tlen, et nii kunstnikuna kui ka tavakodanikuna on sellises vahepealses ruumis keeruline olla. Kas sa tunnetad seda keerukust?<\/p>\n

\u00dcks on identiteedi teema \u2013 kes ma olen \u2013, teine on eetika k\u00fcsimused. Inimene saab alati mingi positsiooni v\u00f5tta nii mineviku kui ka oleviku v\u00e4givalla suhtes. Alati on v\u00f5imalik silm kinni pigistada, aga on v\u00f5imalik juurelda selle \u00fcle, millist kasu saan mina isiklikult v\u00f5i saab see \u00fchiskond, millesse kuulun, mingisugusest oleviku v\u00f5i mineviku v\u00e4givallast. N\u00e4iteks kolonialismi teemad, millega ma l\u00e4bivalt tegelen.<\/p>\n

Koloniaalv\u00e4givallaga on meil igap\u00e4evaelus v\u00e4ga palju pistmist. Ka n\u00f5ukogude kogemusest on v\u00f5imalik selles v\u00f5tmes m\u00f5elda. Koloniaalne v\u00f5im levib inimeste kaudu, see pole midagi abstraktset. Impulss tuleb kuskilt v\u00e4ljastpoolt, aga see kaasab inimesi, kes on kohapeal. Alati on v\u00f5imalik teha valikuid \u2013 need v\u00f5ivad olla halva ja veel halvema vahel, aga sa teed valiku. Sellega kaasneb vastutus. \u00dcks viis, kuidas sellega suhestuda, on sellest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Okei, r\u00e4\u00e4kida. Kuidas sulle tundub praeguses Eestis, kus k\u00f5ik on seotud julgeolekustumisega ja militariseerumisega \u2013 kas meil on kerge r\u00e4\u00e4kida polariseerivatest teemadest, n\u00e4iteks kolonialismist v\u00f5i rahvusv\u00e4hemustest?\u00a0<\/p>\n

Ma isiklikult arvan, et me oleme \u00fchiskonnaga sellises kohas, kus kunstnik v\u00f5ib k\u00f5igest r\u00e4\u00e4kida.<\/p>\n

Sul ei ole tunnet, et m\u00f5nedest Eesti asjadest on lihtsam r\u00e4\u00e4kida kuskil v\u00e4lismaal ja teises keeles?<\/p>\n

K\u00fcsimus on selles, kas see on lihtsam v\u00f5i keerulisem, see on eraldi asi. Aga ma arvan, et meil on ikkagi nii h\u00e4sti veel, et me saame seda teha. Okei, sellest on raske r\u00e4\u00e4kida, aga me saame.<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Siis on v\u00e4ga hea, kui saame. R\u00e4\u00e4gime su Veneetsia biennaali t\u00f6\u00f6st “Orchidelirium”. Kuidas sa j\u00f5udsid perekond Saali looni? See, et nad viibisid Hollandi koloniaalv\u00f5imu teenistujatena Jaaval, ei ole ju \u00fcldtuntud fakt.<\/p>\n

See algas huvist v\u00f5imuga koost\u00f6\u00f6 tegemise problemaatika vastu. Olin \u00fches varasemas projektis tegelenud Eesti sidemetega L\u00e4\u00e4ne koloniaalajalugudes. Ajaloolane Linda Kaljundi soovitas mul lugeda Andres Saali elulugu. Mind v\u00e4ga \u00fcllatas ja k\u00e4ivitas, et ajalooromaanide “Aita”, “Leili” ja “Vambola” autorist saab 20. sajandi alguses Hollandi Ida-Indias k\u00f5rge koloniaalametnik. Muinaseestlaste vabadusv\u00f5itlusest romaanid kirjutanud mehest saab Jaava saarel Hollandi koloniaalarmee topograafiateenistuse fotograaf ja fotoosakonna juhataja.<\/p>\n

Teenistuse asi oli kaardistada ja dokumenteerida koloniaalv\u00f5imu levikut ja kinnistumist asumaal. Andrese biograafiat lugedes j\u00e4i mulle silma, et tema tartlannast abikaasa Emilie Saal on kunstnik ja tegeleb troopilisel saarel botaanilise maaliga. Minu fookus nihkus Andreselt hoopis Emiliele: kujutleda vaid, et Eesti kunstiajaloo jaoks tundmatu naiskunstnik maalib teisel pool maakera eksootilisi taimi! M\u00f5tlesin, et oleks \u00e4ge n\u00e4ha tema t\u00f6id, aga Eesti arhiivides neid ei olnud. Esimesed avastused tegi juba Veneetsia projekti jaoks detektiivit\u00f6\u00f6d alustanud kuraator Corina Apostol, kes leidis v\u00f5rgukaubamajadest m\u00f5ned Emilie Saali maalide reprod. Sealt hakkas see naise lugu kruvima.<\/p>\n

Kunstnikuna huvitas mind Saalide topeltidentiteet, mis minu kujutluses oli skisofreeniline – kuidas k\u00f5lavad \u00fches inimeses kokku Vene imperiaalse subjekti kogemused kuulumisega Hollandi koloniaaleliiti.<\/p>\n

M\u00f5ni inimene v\u00f5iks ju k\u00fcsida, miks see Saalide tegevus Jaaval praegu \u00fcldse aktuaalne v\u00f5i oluline on? Miks me peame sellest r\u00e4\u00e4kima, see on ju \u00fcksikjuhtum?<\/p>\n

Kui inimesed vaatavad spordiuudiseid, elatakse kirglikult kaasa sportlastele, kes esindavad meid riigina, ja \u00f6eldakse: “Meie v\u00f5itsime”. Tekitatakse suur “meie” tunne \u00fcksikinimese keha ja vaimu saavutuse pealt. Otsemaid rakendatakse v\u00f5idud rahvusliku vankri ette. Miks siis samade sportlaste kaotuste puhul seda ei tehta? Ja ka mitte nii \u00fcdini positiivsete ajalooliste tegelaste puhul seda “meie” narratiivi ei kasutata? Siis \u00f6eldakse kohe, et see on \u00fcksikjuhtum ja ei puutu meisse, need olid tema isiklikud valikud. See ongi see vastutuse teema ajaloo ja v\u00e4givalla ees, millega kunstnikuna tegelen.<\/p>\n

Tegin p\u00e4rast Veneetsia filme Kanuti Gildi SAALis lavastuse “Orchidelirium Expanded 2.0”, kus t\u00f5in sisse enda pere ajaloo ja paigutasin oma Saalidest inspireeritud filmitriloogia isiklikku konteksti. 19. sajandi ajalugu on relevantne ka t\u00e4na. V\u00e4ga laia pintsliga l\u00fc\u00fces r\u00e4\u00e4gitakse 700-aastasest orjap\u00f5lvest ja \u00f6eldakse, et alles n\u00fc\u00fcd saame olla need, kes me oleme. Aga kui vaadata \u00fcksikuid perekonnalugusid, saad aru, et ajalugu on huvitavalt p\u00f5imunud ja et inimesed on nii koloniaaloludes kui ka okupatsioonide ajal leidnud eneseteostust. Me ei ole \u00fcksikul saarel, kes peab ennast kaitsma tormiselt merelt tulevate pahalaste eest, vaid ajalugu ja \u00fcksikud perelood on tihtipeale geograafiliselt v\u00e4ga laia haardega.<\/p>\n

Saalide lugu n\u00e4itab, et inimesed kannavad endaga mingeid ideid, vaimsust ja arusaamu. Isegi Emilie Saali lillepildid paigutuvad traditsiooni \u2013 botaaniline illustratsioon on lillepilt valgel taustal. Aga millist v\u00f5imusuhet see valge taust kehtestab? See on eurooplase pilk, mis rebib \u00fcksikud elemendid loodusest ja \u00f6koloogilistest seostest v\u00e4lja. Valge taust kustutab seosed ja paneb asjad klassifikatsioonis\u00fcsteemi, et teada, kuidas saada sellest \u00fchest taimest k\u00f5ige rohkem kasu. Kui leitakse, et n\u00e4iteks \u00f5lipalm on huvitav ja kasulik taim, siis k\u00f5igepealt joonistatakse pilt ja siis kohe vaadatakse, kuhu teha ruumi, et seda massiliselt kasvatada. Siis raiutakse vihmametsad v\u00e4lja ja pannakse sinna palmid.<\/p>\n

P\u00f5lisrahvad j\u00e4\u00e4vad oma traditsioonilistest elatusallikatest ilma, ja neil ei j\u00e4\u00e4 muud \u00fcle, kui m\u00fcrgiste pestitsiidide vastu kummist kaitse\u00fclikonnad selga t\u00f5mmata ja asuda istandustes t\u00f6\u00f6le. Paraku ei saa selle raske f\u00fc\u00fcsilise t\u00f6\u00f6ga oma peret \u00e4ra toita. Selline on paljude Indoneesia inimeste olukord t\u00e4na. Andres Saal sai Bogori botaanikaaiast, kus Emilie k\u00e4is lilli maalimas, oma istanduse jaoks kaut\u0161ukipuid, mis tollal oli Jaaval uus taimekultuur ja hollandi agronoomid alles katsetasid selle kultiveerimist Indoneesia oludes.<\/p>\n

See koloniaalajalugu j\u00f5uab ka t\u00e4na meieni. Kui teeme \u0161ampoonipudeli v\u00f5i k\u00fcpsisepaki lahti, siis seal sees on palmi\u00f5li, mis on p\u00e4rit samadest piirkondadest, kus tegutsesid Andres ja Emilie Saal. Indoneesias toodetakse t\u00e4na 85 protsenti kogu maailma palmi\u00f5list. See on ka riik, kus liigid surevad istanduste laienemise p\u00e4rast massiliselt v\u00e4lja.\u00a0<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Milline on su suhe enda varasemate t\u00f6\u00f6dega? Kuidas sa suhestud t\u00e4na oma kullast Aljo\u0161aga, projektiga aastast 2009, mis seostub kunstikaugetele inimestele v\u00f5ibolla sinuga k\u00f5ige rohkem ja mida alati mainitakse ka, kui r\u00e4\u00e4gitakse Eesti kunsti t\u00e4htsamatest teostest?<\/p>\n

See on endiselt oluline teos minu kunstnikuteel, minu isiklikus arengus. Olen olnud selle sees naha ja karvadega. See on mind mobiliseerinud asju s\u00fcgavalt l\u00e4bi m\u00f5tlema. Ma olen p\u00fcsinud rajal, mis sealt algas.<\/p>\n

Samas see ei olnud isegi minu esimene projekt nn pronkss\u00f5duri teemal. Sellele eelnes n\u00e4iteks l\u00fchifilm “Monoliit” (2007), mille tegime koos Erik Norkroosiga, kes on ka “Kastepunkti” lavastusse mitmel viisil panustanud ja kellega oleme k\u00f5ik need vahepealsed aastad koos tegutsenud. “Monoliit” on lahendatud Stanley Kubricku “Kosmoseod\u00fcsseia” parafraasina. Kubrickulik monoliit tuleb kosmosest Pronkss\u00f5duri monumendina ja maandub keset Tallinna linna. Filmis kasutatud dokumentaalkaadrites lasevad tallinlased end paista kubrickulike inimahvidena. K\u00f5igepealt ollakse kohmetud ega teata, mida teha. Siis asuvad osad seda monoliiti r\u00fcndama, osad kummardama. Sealt k\u00e4ivituvad edasised evolutsioonilised protsessid.<\/p>\n

Kasutasin oma filmis animatsiooni ja nende kaadrite saamiseks tegin \u00fche suveniirisuuruse aljo\u0161akese. Aastal 2008 tegin sellest pisiskulptuurist v\u00e4ikese tiraa\u017ei ning l\u00e4ksin 9. mail pakkuma neid kujukesi pronkss\u00f5duri uude paika kogunenud inimestele. Kujukeste jagamine t\u00f6\u00f6tas ettek\u00e4\u00e4ndena inimestega suhtlemiseks. Kaardistasin endale monumendi teisaldamise j\u00e4rgseid meeleolusid ja monumendi enda t\u00e4henduste nihkumist. Siis l\u00e4ksin koju ja enda suureks \u00fcllatuseks n\u00e4gin \u00f5htustest uudistest, et keegi oli toonud \u00fche minu kujukese kalmistult T\u00f5nism\u00e4ele ja teinud monumendi endisesse paika mini-installatsiooni: kuju \u00fcmber olid lilled ning ees p\u00f5les igavese tulena v\u00e4ike k\u00fc\u00fcnal.<\/p>\n

Minu jaoks see oli m\u00e4rk, et monumendi endine asupaik hoiab endas tohutut energiat, kuigi riik oli selle tavaliseks pargiks kuulutanud. Minu v\u00e4ikesest sekkumisest kujunes dialoog, mida ma ei olnud alguses ette n\u00e4inud. Sellest sain impulsi t\u00f6\u00f6tada teemaga edasi. Aasta hiljem n\u00e4itas minu nn kulds\u00f5duri sekkumine suuremal skaalal sisuliselt seda sama, mida minialjo\u0161akese ilmumine T\u00f5nism\u00e4ele: valitsus v\u00f5ib monumente f\u00fc\u00fcsilises ruumis liigutada nii palju kui tahab, aga see asendustegevus ei lahenda keerukaid kollektiivse m\u00e4lu, puuduliku integratsioonipoliitika ja sotsiaalse ebav\u00f5rdsusega seotud probleeme, millest pronkss\u00f5duri konflikt \u00fcldse s\u00fcndiski.\u00a0<\/p>\n

Ukraina s\u00f5ja kontekstis on see problemaatika t\u00e4na veelgi aktuaalsem. Selle asemel, et venekeelseid rahvusv\u00e4hemusi eemale t\u00f5ugata \u2013 n\u00e4iteid leiab viimasel ajal hulganisti \u2013 , peame leidma viise, kuidas inimesi kaasata meie \u00fchiskonda. Selleks peab pakkuma nii keele\u00f5pet kui ka ajaloonarratiive ja \u00fchiseid kogemusi esile t\u00f5stvaid lugusid, millega inimesed saavad suhestuda ja samastuda. K\u00e4imasoleva Ukraina s\u00f5ja oludes on see sisuliselt liitlaste leidmise ja hoidmise k\u00fcsimus. Ma ikka tihti m\u00f5tlen, et t\u00e4na s\u00f5divad Ukraina eest ka inimesed, kelle kodukeel on vene keel.\u00a0<\/p>\n

Kas sul on plaanis Eesti venekeelse v\u00e4hemuse suunal toimuvat ka oma kunstis kajastada?<\/p>\n

“Kastepunkt” kajastab seda temaatikat perekondlikust vaatest \u2013 saunaehitusel kuuleb meid isaga r\u00e4\u00e4kimas nii eesti kui ka vene keeles. Ma usun, et see lavastus v\u00f5ib k\u00f5netada inimesi k\u00f5igist rahvuskogukondadest. See on isa-t\u00fctre lugu, mis n\u00e4itab n\u00f5ukogude militarismi p\u00f5lvkondade\u00fclest m\u00f5ju. Afganistan ja saunakultuur on samuti m\u00e4rks\u00f5nad, mis hoiavad meid heas ja halvas \u00fchiskonnana koos, olgu meie kodukeeleks komi, eesti, ukraina v\u00f5i vene keel.\u00a0<\/p>\n

Kristina Normani “Kastepunkti” j\u00e4rgmisi etendusi saab n\u00e4ha Kanuti Gildi Saalis 18. ja 19. m\u00e4rtsil.<\/p>\n

Kristina Norman Autor\/allikas: Siim L\u00f5vi \/ERR<\/p>\n

Kultuuriportaali intervjuusari “ID” v\u00f5tab igal p\u00fchap\u00e4eval fookusesse \u00fche huvitava kultuuritegelase ja vaatab koos temaga Eesti kultuurimaastikku.<\/p>\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"R\u00e4\u00e4gime alustuseks sinu v\u00e4rskest dokumentaallavastusest “Kastepunkt” Kanuti Gildi Saalis. Miks sa tundsid just n\u00fc\u00fcd, et tahad r\u00e4\u00e4kida oma…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103290,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[26,27,48612,37,33,49506,35,34,36,31,32,21,49515,7717,39869,28,29,95,14792,49507,49512,49510,49509,19,104,49514,25,1049,49508,49513,23,24,22,20,49511,30,92,93,94],"class_list":["post-103289","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-dokumentaallavastus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-kaasaegne-kunst","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-julgeolekustumine","tag-kanuti-gildi-saal","tag-kristina-norman","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-malestused","tag-manifesta","tag-meenutused","tag-militaarajalugu","tag-militaararhitektuur","tag-news","tag-noukogude-eesti","tag-noukogude-vene-sojavagi","tag-populaarseimad-lood","tag-soda","tag-soome-saun","tag-soome-saunakultuur","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-venemaa-soda-ukrainas","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":"Validation failed: Text character limit of 500 exceeded"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103289","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103289"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103289\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103290"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103289"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103289"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103289"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}