Kui vaimse tervise mured ilmnevad algkoolis, on h\u00e4davajalik, et nendega tegeletaks otsekohe. Absurdsel kombel ei ole aga Eestis s\u00fcsteemi, mis tegeleks 7\u201312aastaste vaimse tervisega enne, kui asi l\u00e4heb nii hulluks, et vaja on juba ps\u00fchhiaatri sekkumist. V\u00e4iksematele ja suurematele on aga m\u00f5eldud.<\/p>\n
\u201eSee on umbes poolteist aastat kuhjunud probleem,\u201c \u00fctleb sel teemal ps\u00fchhiaatreid ja ps\u00fchholoogi intervjueerinud Eesti Ekspressi ajakirjanik Heidit Kaio. \u201ePs\u00fchhiaatrilise abi k\u00e4ttesaadavus on h\u00e4sti tugevalt v\u00e4henenud, mille tulemusel peavad inimesed minema tasulisse vastuv\u00f5ttu. See on \u00fclikallis v\u00f5imalus. V\u00e4ga lai \u00fchiskonnakiht seet\u00f5ttu abi ei saa. Sealjuures on perearstide \u00f5udusunen\u00e4gu see, kui nad peavad \u00fctlema selgelt abi vajavale inimesele, et sa pead minema erasse.\u201c<\/p>\n
Asjal on ka tume pool \u2013 vaimse tervise h\u00e4dad v\u00f5ivad olla surmavad. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>\n
Vaimse tervise h\u00e4dad v\u00f5ivad olla surmavad. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>\n
Iga p\u00e4ev tuuakse lastehaiglasse kaks suitsiidikatse teinud noort. \u201eJa siin on jutt ainult P\u00f5hja-Eestist,\u201c juhib Kaio t\u00e4helepanu.<\/p>\n
19\u201324aastaste noorte arv, kel on vaimse tervise t\u00f5ttu osaline v\u00f5i t\u00e4ielik t\u00f6\u00f6v\u00f5imetus, on v\u00f5rreldes koroonaeelse ajaga kahekordistunud.<\/p>\n
Kui ps\u00fchhiaatriline abi j\u00e4\u00e4b \u00f5igel ajal saamata, j\u00f5uavad need inimesed varem v\u00f5i hiljem arsti vaatev\u00e4lja. Sageli \u00e4revuse v\u00f5i depressiooniga, aga neid ravides hakkab kooruma hoopis midagi muud ja tuleb v\u00e4lja, et h\u00e4dad hakkasid juba aastaid tagasi ja \u00e4revuse ja depressiooni k\u00e4ivitas hoopis miski, mis j\u00e4i \u00f5igel ajal t\u00e4helepanuta.<\/p>\n