1940. aastal punare\u017eiimiga kaasa l\u00e4inud tuntumate iseseisvusaegsete kirjandus- ja kultuuritegelaste saatus kujunes N\u00f5ukogude korra tingimustes isiklikus plaanis erinevaks. Nende suhe poliitilise v\u00f5imuga hilisstalinistlikus Eestis oli aga enamasti sarnane: esialgne re\u017eiimi toetus asendus p\u00f5lustamisega, pikema loometegevuse katkestusega ja \u00fchiskondlikust elust k\u00f5rvalet\u00f5rjumisega kuni varase sulaajani.<\/p>\n
Eel\u00f6eldu kinnituseks on ka Johannes Semperi\u00a0eluk\u00e4ik. Semper ei olnud m\u00f5istagi ainuke, kes 1950. aastal tipnenud nn kodanliku natsionalismi vastase kampaania ja liiduvabariigi juhtkonnas aset leidnud v\u00f5imuv\u00f5itlusega kaasnenud ideoloogilises puhastustules k\u00f5rvetada sai. Kaugel sellest \u2013 tollased poliitilised t\u00f5mbetuuled ja mitmetahulised repressioonid r\u00e4sisid \u00fchtmoodi k\u00f5iki loomevaldkondi ja nende esindajaid.<\/p>\n
Semper on aga \u00fcks v\u00e4hestest, kes on selle karmi aja \u00fcleelamisi ning meeleolusid oma loomingus kajastanud. Pean siin silmas tema 1950. aastal kirjutatud luuletust “Raske vaikus”. Semper, kes eneselegi ootamatult oli sattunud sel aastal punav\u00f5imu p\u00f5lualuseks, kirjeldab oma l\u00e4bielamisi j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
\nKas olen roimar? Milles s\u00fc\u00fcdi?
Mu kannul p\u00e4eval vaikiv vari.
Ei, mitte p\u00e4ikesest. K\u00fcll vahest P\u00e4ikesest,
sest suurest, imelisest hiilgusest\u2026
Ka s\u00f5bral vaikiv pilk ja keel on kinni.
Ei telefoni ega kirja.
Mu \u00fcmber n\u00f5iutud tumm s\u00f5\u00f5r.
Kas katk v\u00f5i mis? Pidalit\u00f5bi?
Kui linask j\u00e4rvemutta vajun, \u00fclal j\u00e4\u00e4,
ja ootan, ootan. Mida, mida? Ilmamuutust, sula, saatust?
Ja nagu vang, kes seotud k\u00e4sist-jalust,
suu kinni topitud ja k\u00f5rvad.<\/p>\nMind silmitsevad raamatud ja minevik.
Ja siis on vait k\u00f5ik, t\u00e4nav, maja,
linn magab, aga minul puudub uni.
Ma vaikust kuulatan ja selles ootan
\u00fcht koputust, \u00fcht p\u00f5rutust \u2013
sest ahel, mille k\u00fclge mind on seotud,
ju liigub, seda t\u00f5mmatakse. Millal mina?
\u00dcks auto\u2026 Ei, ta s\u00f5idab m\u00f6\u00f6da.
Ja teine tuleb vaikusest ja sinna kaob.
Tund valvamist ja vaikust, kuni huugab tramm
ja varavalges esimene samm
mu ootust katkestab ja vaikust l\u00f5hub.
Ah, n\u00fc\u00fcd see m\u00f6\u00f6da. Juba koit
ja kerge hingata. Oh olge tervitatud, k\u00e4rad-m\u00fcrad,
ma panen neile oma v\u00e4sind pea.1<\/p>\n<\/blockquote>\nSee luuletus omakorda \u00e4rgitas s\u00fc\u00fcvima autori s\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate eluk\u00e4igu p\u00f6\u00f6rangutesse.<\/p>\n
Semperi selle perioodi tegevuse vastu on varemgi huvi tuntud.2 Sirje Olesk on kirjutanud temast kui N\u00f5ukogude v\u00f5imuga kohanejast \u00fclevaatliku k\u00e4sitluse.3 Oleski \u00fclevaade on heaks raamiks ka siinsele artiklile, mille sihiks on siiski pisut detailsemalt ja eripalgelisematele allikatele tuginedes avada tollase ajastu poliitilist tausta eelk\u00f5ige Semperi kui punav\u00f5imuri karj\u00e4\u00e4ri keerdk\u00e4ikude n\u00e4itel.<\/p>\n
Nii saame ka v\u00e4hemalt \u00fcldplaanis vastata olulisele k\u00fcsimusele \u2013 miks ja kuidas sai Semperist kui \u00fchest 1940. aasta riigikaotuse v\u00f5tmetegelasest ja hilisemast usinast punav\u00f5imu \u00fclesehitajast siiski 1950. aastal sellesama re\u017eiimi p\u00f5lualune, kes v\u00f5imuladvikust v\u00e4lja t\u00f5ugatuna leidis end ootamatult silmitsi hirmu, alanduse, meeleheite ja teadmatusega?<\/p>\n
Olukorda, kuhu Semper sattus 1950. aastal, on Ralf Parve l\u00fchike m\u00e4lestuste katke tabavalt edasi andnud: “1950. aastal, kui need j\u00e4litamised ja arreteerimised ja v\u00e4ljal\u00f6\u00f6mised k\u00f5ik olid, arreteeriti Semperi vastasmajast Hans Kruus. M\u00f5lemad olid vanad esseerid, v\u00f5is arvata, et Semperit ootab sama saatus mis Kruusi. Semper l\u00e4ks koos t\u00fctrega 1950. aastal \u00f6\u00f6siti kodust \u00fcldse \u00e4ra, nad magasid ehitusplatsil t\u00f6\u00f6riistade kuuris. Aurora j\u00e4i \u00fcksinda koju. \u00dctles: “Mina olen valmis kohe rinnaga vastu minema!” Kuskil s\u00fcgiseks paistis, et olukord hakkab rahunema, laine l\u00e4ks \u00fcle. Aga kogu suve nad varjasid end”.4<\/p>\n
Aga 1950. aastal oli oma eellugu.<\/p>\n
Semperi esimene parteiline karistamine<\/p>\n
Algatuseks meenutagem, et Semper oli 1940. aasta nn juunip\u00f6\u00f6rde \u00fcks peamisi korraldajaid ning punav\u00f5imu \u00fclesehitajaid. Ta oli Johannes Varese rahvavalitsuse haridusminister ning temast sai juba 1940. aastal Eestimaa Kommunistliku Partei liige, kes asus innukalt l\u00e4bi viima \u00fchiskonna sovetiseerimist eelk\u00f5ige kultuuri vallas.<\/p>\n
1944. aastal nimetati ta\u00a0Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhatajaks ehk sisuliselt kogu kultuurielu juhiks, kelle \u00fclesandeks oli oma valdkonna n\u00f5ukogustamise l\u00e4biviimine. 1945. aasta detsembri l\u00f5pus valiti ta ka Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu esimeheks. Nende ametikohtade kaudu kuulus Semper liiduvabariigi v\u00f5imuladvikusse ning esmapilgul n\u00e4is, et ta v\u00f5ib seal ennast \u00fcsna kindlalt tunda.<\/p>\n
P\u00e4ris nii see siiski ei olnud, sest s\u00f5ja j\u00e4rel t\u00f5usis tema isiku k\u00fcsimus poliitilise v\u00f5imu tasandil p\u00e4evakorrale.<\/p>\n
Semperi esimene parteiline n-\u00f6 sakutamine leidis aset 1946. aasta veebruaris seoses n\u00e4itleja Mari M\u00f6ldre ideoloogilise “libastumisega” Joosep Tootsi lugude ettekandmisel. Tagamaaks oli t\u00f5siasi, et Eesti NSV Kunstide Valitsus pidi heaks kiitma k\u00f5ik avalikud esinemised teatrietendustest estraadisket\u0161ideni.<\/p>\n
Mari M\u00f6ldre oli aga silma j\u00e4\u00e4nud EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja aset\u00e4itjale Ivan K\u00e4binile, kes 1946. aasta veebruaris teatas parteijuht Nikolai Karotammele, et n\u00e4itleja esitatavad Tootsi lood sisaldavad “poliitiliselt kahjulikke \u00fctlemisi”. Kuna M\u00f6ldre esinemiskava oli 26. jaanuaril heaks kiitnud ja allkirjastanud Kunstide Valitsuse juhataja Semper, siis pidigi tema parteiliselt vastutama.<\/p>\n
K\u00e4bini ettepanekul vaeti Semperi k\u00fcsimust EK(b)P KK B\u00fcroo 13. veebruari 1946. aasta istungil, kus \u00fche p\u00e4evakorrapunktina oli arutlusel Mari M\u00f6ldre “poliitiliselt kahjulikud \u00fctlemised”. Aruandjaks oli K\u00e4bin, kes \u00fctles Semperile otse: “Aga te ju soosisite Mari M\u00f6ldre n\u00f5ukogudevastaseid avalikke v\u00e4ljaastumisi.”5 Sellest piisas, et Semperit parteiliselt karistada.<\/p>\n
T\u00f5si, see karistus oli vaid kergekaaluline laitus, kuid siiski parteiline karistus. K\u00e4bin lasi tubli ideoloogiavalvurina Mari M\u00f6ldrel j\u00e4tkuvalt silma peal hoida.6 1951. aastal n\u00e4itleja arreteeriti. Tema toimikus olid muuseas asit\u00f5enditena ka kolm Semperi allkirjastatud Joosep Tootsi vestet 1946. aastast.7<\/p>\n
Semper ise parteilist karistamist erilise ohu m\u00e4rgina ei v\u00f5tnud. K\u00e4binile oli see aga esimene samm Semperi v\u00f5imupositsioonide n\u00f5rgendamisel. Tema silmis oli Semper mestis Nigol Andreseniga ehk teisiti \u00f6eldes \u2013 seisis \u00fchem\u00f5tteliselt ideoloogilises vastasrinnas.<\/p>\n
Siinkohal on sobilik teha v\u00e4ikene k\u00f5rvalep\u00f5ige, et selgitada K\u00e4bini tollast positsiooni v\u00f5imustruktuuris. K\u00e4bin oli ametlikult EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakonna juhataja aset\u00e4itja, kuid tegelikult osakonnal juhatajat ei olnudki, kuna see struktuuri\u00fcksus oli tollase ideoloogiasekret\u00e4ri Eduard P\u00e4lli otsealluvuses. See aga t\u00e4hendas, et osakonna tasandil olid K\u00e4binil \u00fcsna vabad k\u00e4ed tegutsemiseks.<\/p>\n
T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ongi t\u00f5siasi, et alates 1. jaanuarist 1946 loodi osakonnas uus all\u00fcksus \u2013 kultuuri, teaduse, kunsti ja tr\u00fckis\u00f5na kaadrite sektor. Sellist sektorit ei olnud \u00fcheski teises keskkomitee osakonnas. Nimest olulisem oli sektori tegevuse eesm\u00e4rk \u2013 kompromiteeriva materjali kogumine kultuurivaldkonna v\u00f5tmetegelaste kohta.<\/p>\n
Sektori juhataja oli umbkeelne Antonina Konsa, kes K\u00e4bini korraldusel kogus tundlikku informatsiooni erinevate inimeste kohta, mis talletati nende isikutoimikutes ning lasti vajadusel v\u00f5imuv\u00f5itluses ning omavahelistes arveteklaarimistes k\u00e4iku. Hoolikalt kogus Konsa komprat ka Semperi kohta ning koostas selle alusel 1946. aasta novembris teatise, kus tollast Kunstide Valitsuse juhatajat nimetatakse isikuks, kellel on “kodanlik-natsionalistlikud vaated”.8<\/p>\n
\u00a0Semperi lahtilaskmine Kunstide Valitsuse esimehe ametikohalt<\/p>\n
Konsa iseloomustus ei j\u00e4\u00e4nud pelgalt \u00fchekordseks sedastuseks, vaid seda hakati j\u00e4rgnevalt ka n-\u00f6 sisuga t\u00e4itma ehk n\u00e4itama, mil moel Semperi “kodanlik-natsionalistlikud vaated” tema ametialases tegevuses ja loomingus kajastusid. Oluline on siinkohal kindlasti ka Moskva-poolne surve v\u00f5imuaparaadis rakendust leidnud inimeste poliitilise tausta t\u00e4iendavaks kontrollimiseks ning ankeetandmete t\u00e4iendamiseks.<\/p>\n
See tuleb eriti selgelt esile 1947. aastal, mil Eesti NSV-sse oli saadetud j\u00e4rjekordne kontrollbrigaad, kelle huviorbiidis olidki esijoones kaadrik\u00fcsimused. Moskva kontrollijate n\u00e4pun\u00e4idete j\u00e4rgi hakati 1947. aasta suvest mitmete nomenklatuursete tegelaste kohta uusi iseloomustusi koostama.9 Kui sovetiseerimise algusaastatel vaadati v\u00f5imuaparaadis rakendust leidnud inimeste ankeetandmetele l\u00e4bi s\u00f5rmede, siis n\u00fc\u00fcd leiti Moskvas, et tuleb senisest rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata kaadri “puhtusele”.<\/p>\n
\u00dchena esimestest v\u00f5eti kompartei ideoloogialuubi alla Semperi tegevus Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhina.<\/p>\n
Tavap\u00e4raselt koostati ametlik iseloomustus v\u00f5imustruktuuri t\u00f6\u00f6taja kohta \u00fcsna kindlatel p\u00f5hjustel \u2013 uus ametikoht, ametist vabastamine, autasule esitamine, karistamine jms. Need iseloomustused on oluline allikas m\u00f5istmaks konkreetse inimese positsiooni v\u00f5imustruktuuri hierarhias ja talle antud ametliku, parteilise hinnangu muutumist ajalises m\u00f5\u00f5tmes.<\/p>\n
Hea n\u00e4ide eel\u00f6eldu kinnituseks on taas Semper, kelle kohta koostatud iseloomustustest tuleb v\u00e4lja tema tegevusele antud parteilise hinnangu teisenemine ehk kuidas eesrindlikust ja re\u017eiimitruust v\u00f5imurist saab v\u00f5imu silmis kodanlik natsionalist.<\/p>\n
1940. aasta l\u00f5pus kerkis p\u00e4evakorda tema nimetamine Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhatajaks.10 Oma soovituses kirjutas Nigol Andresen 1940. aasta detsembris veendunult:<\/p>\n
\n“Sm. Semper on oma mitmek\u00fclgselt ettevalmistuselt haruldane isik eesti intelligentide seas. Peale kirjanduse ta tunneb l\u00e4hemalt teatrit, muusikat, kujutavat kunsti ja tantsu, seega \u00f5ieti k\u00f5iki neid alasid, mis kuuluvad Kunstide Valitsuse juhtimisele. Enam kui minu teades keegi teine eesti kirjanikest v\u00f5i kunstnikest on ta suuteline ise vahenditult aru saama nende kunstide sisulistest k\u00fcsimustest.”11<\/p>\n<\/blockquote>\n
Samal seisukohal oli Andresen ka 1944. aasta detsembris, mil Semper kinnitati uuesti Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhatajaks.12<\/p>\n
Pikema iseloomustuse tema kohta koostas EK(b)P KK kaadrisekret\u00e4r Dmitri Kuzmin 1946. aasta detsembris seoses Semperi kandideerimisega Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu valimistel. Iseloomustus sisaldas neutraalse \u00fclevaate eluloost (ka v\u00e4lisreisidest) enne 1940. aastat, hindas \u00fcksnes positiivses v\u00f5tmes tema n\u00f5ukogudeaegset loomingut ning administratiiv- ja \u00fchiskondlikku tegevust. Eraldi r\u00f5hutati, et l\u00e4bi on viidud suur “poliitilis-kasvatuslik selgitust\u00f6\u00f6 v\u00f5itluses natsionalistlike meeleoludega artistide seas”.13 L\u00fchem, kuid samalaadse sisuga iseloomustus koostati Semperi kohta ka 1947. aasta jaanuaris.14<\/p>\n
Kuid juba poole aasta m\u00f6\u00f6dudes olukord muutus. 1947. aasta augustis allkirjastas EK(b)P KK kaadrisekret\u00e4r Kuzmin uue Semperi iseloomustuse, mille sisu oli varasematest erinev.<\/p>\n
Seegi iseloomustus tunnustas Semperi loomingut ja teda ennast kui “andekat kirjanikku”, kuid eel\u00f6eldule lisaks leiavad n\u00fc\u00fcd r\u00f5hutamist hoopis uued eluloolised andmed ning konkreetsed etteheited juhtimist\u00f6\u00f6s. Mainitakse tema varasemat majaomaniku staatust, abikaasat kui t\u00f6\u00f6sturi t\u00fctart, kes j\u00e4i Saksa okupatsiooni ajaks lastega Eestisse, ning ei minda m\u00f6\u00f6da ka \u00fclal viidatud Konsa “avastusest” \u2013 olemasolevatel andmetel olevat Semper meelestatud kodanlik-natsionalistlikult.<\/p>\n
Pikemalt peatutakse vigadel Kunstide Valitsuse juhtimisel. Semper ei ole oma ametkonda \u00f5igeaegselt puhastanud poliitilise usalduse kaotanud inimestest, on hinnanud valesti August Jakobsoni n\u00e4idendi “V\u00f5itlus rindejooneta” t\u00e4htsust ning n\u00f5rga juhina ei soovivat lahendada p\u00f5him\u00f5ttelisi k\u00fcsimusi. Ja veel \u2013 Semper olevat iseloomult flegmaatiline ja p\u00f6\u00f6ravat suurt t\u00e4helepanu oma loomingule, j\u00e4ttes vaeslapse ossa t\u00f6\u00f6asjad kuni selleni v\u00e4lja, et allkirjastab t\u00fchje blankette, mida ametnikud saavad hiljem sisuga t\u00e4ita.15<\/p>\n
Nii oli parteiline hinnang l\u00fchikese ajaga kardinaalselt muutunud.<\/p>\n
Semperi puhul oli t\u00e4iendava kompromiteeriva materjali kogumise eesm\u00e4rgiks tema vabastamine Kunstide Valitsuse juhataja ametikohalt. Selleni j\u00f5uti 1948. aasta alguses, mil k\u00fcsimust arutati EK(b)P KK B\u00fcrool. 21. jaanuaril vormistati b\u00fcroo otsus, milles seisab, et seoses \u00fcleminekuga “kirjanduslikule t\u00f6\u00f6le” vabastatakse Semper Kunstide Valitsuse juhataja t\u00f6\u00f6kohalt, ning tema asemele kinnitati ametisse Kaarel Ird.<\/p>\n
Mahav\u00f5tmise j\u00e4rel koostati taas uus iseloomustus, mis p\u00f5hiosas tugines eelmisele. Uudse momendina toodi esile Semperi parteiline karistamine 1946. aasta veebruaris, millest varem oli m\u00f6\u00f6da mindud.16 Parteilise otsuse vabastada Semper Kunstide Valitsuse juhataja kohalt vormistas 7. veebruaril Eesti NSV Ministrite N\u00f5ukogu.17<\/p>\n
Arusaadavalt ei olnud “kirjanduslikule t\u00f6\u00f6le” siirdumine Semperi ametist vabastamise tegelik p\u00f5hjus. See on kirjas tema vabastamise j\u00e4rel koostatud ametlikus teatises, mis \u00fchem\u00f5tteliselt kinnitab \u2013 Semper ei tulnud propaganda- ja agitatsiooniosakonna silmis oma t\u00f6\u00f6ga toime.18 Tema vabastamine oli osa hoogustuvast v\u00f5imuv\u00f5itlusest Eesti NSV v\u00f5imuladvikus ning sihitud parteijuhi Nikolai Karotamme v\u00f5imupositsioonide n\u00f5rgestamiseks. On \u00fcsna selge, et Semperi k\u00f5rvaldamine saavutati Moskva toel ning Karotamm pidi lihtsalt olukorraga leppima.<\/p>\n
V\u00e4\u00e4rib m\u00e4rkimist, et K\u00e4bin ei olnud sel ajal enam ametis propaganda- ja agitatsiooniosakonnas, kuna Karotamm oli ta saatnud vastasutatud EK(b)P KK Partei Ajaloo Instituudi direktoriks. 1948. aasta mais sai temast EK(b)P KK ideoloogiasekret\u00e4r ning edasiste ideoloogiliste olude \u00fcks peamisi kujundajaid. Ka K\u00e4bini tagasitulek n-\u00f6 suurde poliitikasse ehk Keskkomitee sekret\u00e4riks sai teoks kindlasti vaid Moskva toetusel.<\/p>\n
Semperi vabastamise ajal t\u00f6\u00f6tas propaganda- ja agitatsiooniosakonnas K\u00e4bini m\u00f5ttekaaslane Nikolai Sutokski, kes oli Eestisse tulnud 1946. aastal Moskva kontrolliorgani \u2013 \u00dcK(b)P KK Eesti B\u00fcroo \u2013 liikmena. Selle b\u00fcroo laialisaatmise j\u00e4rel 1947. aasta kevadel j\u00e4i Sutokski Eestisse ning temast sai EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooni osakonna juhataja aset\u00e4itja.<\/p>\n
Tema oli kindlasti K\u00e4bini liini j\u00e4tkaja ning \u00e4ge kodanliku natsionalismi vastu v\u00f5itleja. Sutokskil oli samuti hea kontakt Moskvaga.19 Semperi k\u00fcsimuse arutelu ajal oligi b\u00fcroo istungil kohal ka \u00dcK(b)P KK inspektor Vassili Rjazanov \u2013 1947. aasta suvel Eesti NSV-d v\u00e4isanud kontrollbrigaadi juht.<\/p>\n
Karotamm parteijuhina aga saavutas v\u00e4hemalt selle, et Semperi vabastamist ei pandud suure kella k\u00fclge ja kommunikeeriti avalikkusele kui siirdumist “kirjanduslikule t\u00f6\u00f6le”. K\u00fcllap m\u00f5isteti \u00fchiskonnas aga tema lahtilaskmise tegelikke tagamaid. Nii m\u00e4rgib Jaan Roos oma p\u00e4evikus 1948. aasta m\u00e4rtsis: “J. Semper on tagandatud oma kohalt kunstide valitsuse juhatajana. Ta olevat ebasoosingus. Tema asemele sai K. Ird “Vanemuisest”.”20<\/p>\n
Kunstide Valitsuse juhataja ametikohalt lahtilaskmise j\u00e4rel j\u00e4i Semperile ainukeseks administratiivseks ametiks EN Kirjanike Liidu juhatuse esimehe kohustuste t\u00e4itmine. Kui seni oli ta toiminud kohakaasluse alusel, siis 1948. aasta algusest muudeti see p\u00f5hit\u00f6\u00f6kohaks, mis kindlustas vajaliku sissetuleku.<\/p>\n
\u00dcldises plaani on aga oluline, et Kunstide Valitsuse juhataja ametist lahtilaskmisega katkes Semperil otsene side poliitilise v\u00f5imu teostamisega. Kirjanike Liidu juhina olid tema v\u00f5imupiirid ahtad ning oluliselt kahanes v\u00f5imalus olla kursis v\u00f5imuladvikus toimuvaga. \u00dchtlasi oli n\u00fc\u00fcd teda lihtsam r\u00fcnnata, kuna ta ei kuulunud enam liiduvabariigi juhtkonda.<\/p>\n
“Eesti luule s\u00f5prade” pealekaebus Karotammele<\/p>\n
Suure t\u00f5en\u00e4osusega oli Semper ise uue olukorraga rahul. Ta ei nautinud administratiivt\u00f6\u00f6d, eelistades sellele loomingulist tegevust. Talle sobis n\u00f5ukoguliku kultuurielu otsese ohjamise asemel olla n\u00f5ukoguliku kultuurikaanoni ideoloogilise p\u00f5hjendaja ning m\u00f5testaja rollis. Kirjanike liidu esimees oli igati n-\u00f6 seisusesobilik ametikoht. See eeldas teoreetilist l\u00e4henemist kirjandus- ja kunstik\u00fcsimustele ning tagas piisava sissetuleku. Semper p\u00fc\u00fcdiski usinasti seda \u00fclesannet t\u00e4ita. Marksistliku-leninliku teooria juurutajana ei ole talle s\u00f5jaj\u00e4rgsel perioodil eriti kedagi k\u00f5rvale seada (ehk \u00fcksnes Nigol Andresen).21<\/p>\n
Administratiivt\u00f6\u00f6st vabastatuna panustas Semper j\u00e4tkuvalt punare\u017eiimi \u00fclesehitamisse. Ta oli innukalt kaasas kirjandusp\u00e4randi \u00fcha hoogustuval \u00fcmberhindamisel. 1948. aasta novembris toimus Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidus erinevate ametkondade esindajate koosolek “minevikup\u00e4randi \u00fcmberhindamise kiirendamise vahendite ja teede leidmiseks”.22 Edasise tegevuse koordineerimiseks loodi operatiivgrupp, mille koosseisu kaasati ka Semper.23<\/p>\n
Eesti NSV Kunstide Valitsuse ametipostilt lahtilaskmine ei p\u00e4\u00e4stnud aga Semperit edasiste r\u00fcnnakute eest. Tema j\u00e4tkamine EN Kirjanike Liidu juhina oli vastuv\u00f5etamatu paljudele nii liiduvabariigi v\u00f5imuladvikus kui ka kultuuriringkondades. Sellest annab tunnitust ka \u00fcks parteijuht Karotammele saadetud pealekaebus, mis kindlasti etendas oma rolli edasiste s\u00fcndmuste k\u00e4igus. \u00dchtlasi on see n\u00e4ide sovetire\u017eiimi sisemistest toimemehhanismidest.<\/p>\n
N\u00f5ukogude v\u00f5imustruktuuri iseloomustas eripalgelise informatsiooni kogumine nii oma riigi lihtliikmete kui ka v\u00f5imulolijate kohta. Seda tehti m\u00f5istetavalt j\u00e4litatavaid endid informeerimata. Isegi liiduvabariigi v\u00f5imuladvikusse kuulunud isikud ei teadnud, millist infot talletatakse nende isiklikesse kaadritoimikutesse.<\/p>\n
Tundlikku infot valdasid peamiselt kompartei ja julgeolekuorganid, kellele oli omakorda allutatud arhiivis\u00fcsteem. Tollal oli arhiivide esmane \u00fclesanne oma materjalidest v\u00e4lja s\u00f5eluda poliitilise v\u00f5imu seisukohast oluline kompromiteeriv teave \u00fchiskonnaliikmete kohta. Sellise info hankimise kanaliks olid ka pealekaebused. Neidki kasutati \u00e4ra v\u00f5imuv\u00f5itluses ning vastaste p\u00f5lustamisel.<\/p>\n
Semperi-vastane kaebekiri saadeti Karotammele 1948. aasta oktoobris. Tegemist oli k\u00e4sitsi kirjutatud pealekaebusega, millele olid alla kirjutanud “eesti luule s\u00f5brad”. Karotamm seda kaebekirja ise menetlema ei hakanud, vaid edastas kirja ideoloogiasekret\u00e4r K\u00e4binile, kes kureeris kirjanduselu liiduvabariigis. Pealekaebus v\u00e4\u00e4rib tutvustamist, kuna seal esitatud s\u00fc\u00fcdistused Semperi aadressil kuluvad hiljem marjaks \u00e4ra tema “paturegistri” koostamisel.<\/p>\n
“Eesti luule s\u00f5brad” on esmalt mures, et “meie kirjanduselus praegu valitseb teatud ummiku-\u00f5hustik, intensiivse loomispinge asemel mingi kuidagi l\u00e4biajamise loidus”. Loomulikult olevat\u00a0selles “ummiku-\u00f5hustikus” s\u00fc\u00fcdi Semper, kelle tegevuse iseloomustamisel end tagasi ei hoita:<\/p>\n
\n“Praegu on teatavasti Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu esimees kirjanik Johannes Semper. Kes meist ei tunneks ega teaks, kes on Semper! \u2013 K\u00f5igile tuntud formalismi-prohvet ja manduva “prantsuse vaimu” \u00fclistaja kodanlikust Eestist. Kes ei tunneks Semperi “mitmek\u00fclgset” tegevust t\u00fc\u00fcpilise kodanliku literaadina, kultuurkapitali t\u00e4htsama “aktsion\u00e4rina”, “Loomingu” toimetajana, PEN-klubi esimehena, Kirjanike Liidu tooniandjana, Tartu \u00dclikooli \u00f5ppej\u00f5una, kriitikuna, novellistina, romanistina, kirjandusteadlasena, rahvavaenulike “valitsuste” poolt korduvalt premeeritud luuletajana, “lugupeetud” seltskonnategelasena, salongisotsialistina, mitmekordse kinnisvaraomanikuna jne.<\/p>\n
L\u00fchidalt: inimesena, kes “prantsusp\u00e4rase” elegantsiga vahetas positsioone, siirdudes \u00fchelt L\u00e4\u00e4ne-Euroopa moe-ismilt “n\u00f5tkelt” teisele p\u00f5him\u00f5ttel: Semper virens! \u2013 Olla alati moes = alati haljal oksal!”24<\/p>\n<\/blockquote>\n
Lisagem veel \u00fcks maitseproov sellest \u00f6\u00f6rdamisliteratuuri meistriklassist:<\/p>\n
\n“\u00dcdini ehtne kodanlane ei saa parimalgi tahtmisel olla \u00fcdini ehtne bol\u0161evik! \u2013 Sama Pariisi moevenna osavusega, kui S. teeskles kodanlikus Eestis “progressiivset” luuletajat, teeskleb ta praegu oma viimast moe-ismi: bol\u0161evismi! Semperis pole midagi ehtsat peale teeskluse ja alati haljal oksal istumise osavuse! \u2013 Kuidas saaks siis selline pseudo-bol\u0161evik tegutseda kogu oma hinge j\u00f5uga n\u00f5ukogude kirjanduse edasiviijana, kui see edasiminek on Semperi-taoliste kirjanike minevikut\u00f6\u00f6” eitamine! Tahes v\u00f5i tahtmata haarduvad Semperi ajed oma k\u00fcmne k\u00fc\u00fcsega mineviku-p\u00e4randi kaitsmise-p\u00e4\u00e4stmise suunas, progressi t\u00f5kestamise, uute talentide pealekasvu nurjaajamise poliitika suunas.”25<\/p>\n<\/blockquote>\n
Sellise kaebekirja saatmine Eesti NSV juhtkonnale ei olnud juhuslik. Samal ajal laekus Karotamme nimele teinegi kaebekiri, mille teravik oli suunatud Nigol Andresenile, kelles n\u00e4hti kogu Eesti NSV kultuurielu kiratsemise peas\u00fc\u00fcdlast. K\u00e4bin ideoloogiasekret\u00e4rina kasutas m\u00f5lemat kaebekirja “kodanlike natsionalistide” edasisel paljastamisel ja samuti Karotamme v\u00f5imupositsioonide n\u00f5rgestamisel.26 Semperi jaoks oli m\u00e4\u00e4rava t\u00e4htsusega t\u00f5siasi, et teda vaadeldi kui Andreseni \u00fchte l\u00e4hemat abilist (koos Hans Kruusiga) n\u00f5ukoguliku kultuurielu edendamise takistamisel. See ei saanud midagi head kaasa tuua.<\/p>\n
Edasiste s\u00fcndmuste osas v\u00e4\u00e4rib taas tsiteerimist viidatud kaebekiri: “Aetagu minema kodanluseaegsed saamamehed juhtivatelt kohtadelt n\u00f5ukogude aparatuuris! — Meie kirjandus ei muutu enne pseudo-n\u00f5ukogulikust virelemisest intensiivselt pulseerivaks, uutest loojan\u00e4gudest rikkalikuks n\u00f5ukogude kirjanduseks, kui selle eht-kodanlik tuumik pole v\u00f5tmepositsioonidelt tagandatud!”27<\/p>\n
Esialgu selle pealekaebusega midagi ette ei v\u00f5etud. Kirjas esitatud “s\u00fc\u00fcdistustega” oli K\u00e4bin kindlasti p\u00e4ri, kuid Semper ei olnud talle esmane vaenlane \u2013 selleks oli Nigol Andresen.28<\/p>\n
Semper tegutses ka 1949. aastal aktiivselt edasi parteiliste suuniste ellurakendamise nimel kultuurivaldkonnas. Aasta oli teatavasti alanud uue ideoloogilise kampaaniaga\u00a0“antipatriootlike teatrikriitikute” paljastamiseks. Moskvast alguse saanud kampaaniat kasutas K\u00e4bin oskuslikult \u00e4ra liiduvabariigi kultuurivaldkonna suukorvistamisel ning esijoones Nigol Andreseni “paljastamisel”. Sempergi ei j\u00e4\u00e4nud sellest k\u00f5rvale. Ta osales 1949. aasta m\u00e4rtsi l\u00f5pus K\u00e4bini juures toimunud kirjanike n\u00f5upidamisel, mis oli ettevalmistav samm suurema kirjanike n\u00f5upidamise kokkukutsumiseks.<\/p>\n
23. aprillil toimunud \u00fclevabariigilisel kirjanike n\u00f5upidamisel, kus Nigol Andresen “paljastati”, v\u00f5ttis ka Semper uusi suuniseid toetavalt s\u00f5na. T\u00f5si, ta tegi seda \u00fcsna m\u00f5\u00f5dukalt ning p\u00f5hiosas endale tuhka p\u00e4he raputades:<\/p>\n
\n“Alles 1940. aastal, mil ma tutvusin marksismi-leninismiga, v\u00f5isin ma omandada \u00f5ige arusaamise \u00fchiskondliku arengu k\u00e4igust ja ka kirjanduse ja kunsti arengust. Selles valguses paistab mulle mu mineviku kirjanduslik tee, hoolimata k\u00f5igist selles leitud progressiivseist avaldustest, siiski p\u00f5hiliselt vildakana. Siin leidub palju estetismi ja formalismi, idealismi ja kosmopolitismi, mida t\u00e4nap\u00e4eval agaramalt peame v\u00e4lja juurima inimeste teadmisest.”29<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ta v\u00f5ttis edaspidigi s\u00f5na kirjanike koosolekutel, k\u00e4is koos teiste kirjanikega maal kolhoosikorda \u00fclistamas30 ning t\u00e4iendas end poliithariduse alal, osaledes EK(b)P KK seminarides.31<\/p>\n
Kuigi kodanliku natsionalismi vastane v\u00f5itlus hoogustus, siis Semperi jaoks isiklikus plaanis midagi t\u00f5sisemat silmapiiril ei terendanud. 1949. aasta s\u00fcgisel oli Semper Kislovodskis “sanatoorsel ravil”.32 Novembri alguses oli tema teos “Murrang” esitatud Stalini preemia kandidaadiks.33 1949. aasta viimases Sirbis ja Vasaras on Semper igati positiivselt \u00e4ra m\u00e4rgitud nii draamakirjaniku (n\u00e4idend “Murrang”) kui ka luuletajana.34<\/p>\n
Ta on k\u00fcll hiljem oma p\u00e4evikus t\u00e4heldanud, et aasta l\u00f5pus hakkasid ringlema jutud suurematest muutustest liiduvabariigi juhtkonnas. Kuid k\u00fcllap ei osanud ta siis veel arvata, et tema k\u00fcsimust ei ole poliitilise v\u00f5imu tasandil sugugi kalevi alla pandud, vaid tasapisi on v\u00f5imusirmi kattevarjus hakatud teda r\u00fc\u00fctama kodanlikuks natsionalistiks.<\/p>\n
Kirjanike liidu juhatuse esimehe kohalt mahav\u00f5tmine<\/p>\n
1949. aasta \u00e4rasaatmise raadiok\u00f5nes nimetas Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi esimees Eduard P\u00e4ll aasta silmapaistvate kirjanike seas \u00fchena esimestest Johannes Semperit, kes olevat oma teostega rikastanud l\u00e4inud aasta kirjanduselu.35 Selline avalik kiitus Semperi aadressil v\u00f5is olla m\u00f5eldud isegi viimase kaitseks. P\u00e4ll kuulus liiduvabariigi v\u00f5imuladvikusse ning oli kindlasti teadlik, et Semperi olukord ei ole kiita.<\/p>\n
1949. aasta viimasel p\u00e4eval oli EK(b)P KK B\u00fcrool otsustatud j\u00e4rgmise aasta 16. jaanuaril kokku kutsuda EN Kirjanike Liidu konverents.36 Sisulist vajadust selliseks konverentsiks ei olnud. P\u00e4evakorda pandi kirjanike liidu juhatuse esimehe aruandek\u00f5ne ning Ralf Parve ettekanne noorsookirjandusest.<\/p>\n
Need punktid olid lihtsalt ametlik vormit\u00e4ide, kuna tegelikult kutsuti konverents kokku kolmanda p\u00e4evakorrapunkti elluviimiseks, kirjanike liidu uue juhatuse valimiseks ehk teisis\u00f5nu \u00f6eldes \u2013 Johannes Semperi vabastamiseks kirjanike liidu juhatuse esimehe ametikohalt. P\u00e4ll oli kindlasti nendest kavadest teadlik.<\/p>\n
Semper ise ilmselt ei eeldanud, et tema k\u00fcsimus nii teravalt p\u00e4evakorrale t\u00f5useb. Ta hakkas kohe konverentsiks ettevalmistusi tegema naiivse arvestusega, et temagi j\u00e4tkab mingil moel liidu juhatuses. Semper on hiljem meenutanud, et k\u00e4is uue juhatuse koosseisu keskkomitees koosk\u00f5lastamas ning parteijuht Karotamm saatis ta mitu korda edasi ideoloogiasekret\u00e4r K\u00e4bini jutule.<\/p>\n
Viimane suunas ta omakorda keskkomitee 3. sekret\u00e4ri Leonid Lentsmani kabinetti, kuid ka tema juures asjalood ikkagi ei edenenud. Semperi s\u00f5nul: “Aga ma n\u00e4en, et kogu see nimekirja koostamine on mingi teesklus.”37<\/p>\n
See oligi teesklus.<\/p>\n
Semperil lasti veel formaalselt kirjanike liidu asjadega tegeleda, aga samal ajal valmistati v\u00f5imukorides ette tema mahav\u00f5tmist. Selleks koguti alates 1949. aasta l\u00f5pust t\u00e4iendavat kompromiteerivat materjali. Vahetult enne konverentsi aga peitusem\u00e4ngust loobuti,\u00a0tsiteerigem taas Semperit ennast:<\/p>\n
\n“N\u00e4dal hiljem on kirjanikud-kommunistid koos. Ja siis loeb K.38 ette soovitava juhatuse koosseisu. Mind seal pole. Istun vaikides, \u00fchtki liigutust, aga tunnen, et punastan. K. seletab: senine juhatuse esimees S. on v\u00e4lja j\u00e4\u00e4nud sellep\u00e4rast, et tal pole k\u00fcllalt tugevat k\u00e4tt olnud. Ja k\u00f5ik?”39<\/p>\n<\/blockquote>\n
Nii tuli Semperil konverentsile minna teadmisega, et ta on kirjanike liidu juhtkonnast k\u00f5rvale heidetud.<\/p>\n
16. jaanuari konverentsile oli kutsutud 51 kirjanikku, kellest registreerimislehe alusel oli kohal 31.40 Lisaks liidu liikmetele osalesid konverentsil v\u00f5imuinstitutsioonide, teiste loomeliitude ning ajakirjanduse esindajad. Kohal oli ka K\u00e4bin isiklikult, kuid puudus Semperi mantlip\u00e4rja kirjanike liidu esimehe ametikohal \u2013 August Jakobson.<\/p>\n
Konverents kulges v\u00f5imukoridorides paika pandud kava kohaselt. P\u00e4rast Semperi ja Parve ettekandeid said kohalolijad arvamust avaldada ning loomulikult oli enamiku \u00fclesastumiste teravik suunatud kirjanike liidu senise juhatuse ja eelk\u00f5ige juhatuse esimehe Semperi\u00a0tegevuse arvustamiseks.<\/p>\n
S\u00f5nav\u00f5tjate kriitika Semperi suunas oli sealjuures siiski veel \u00fcsna vaoshoitud. P\u00f5hiosas pandi talle s\u00fc\u00fcks, et ta ei ole avalikult oma varasemat “kirjanduslikku p\u00e4randit” \u00fcmber hinnanud. Mis on aga oluline \u2013 hoolimata teravast kriitikast ei nimetatud Semperit kordagi kodanlikuks natsionalistiks.<\/p>\n
\u00dcsna teravalt astus Semperi vastu v\u00e4lja Magnus M\u00e4lk, kes t\u00f5des, et on k\u00fcll “kirjanike kollektiivis uus inimene”, kuid pidas senise juhatuse t\u00f6\u00f6d passiivseks.41 Loomulikult oli kriitiline ka Max Laosson, kelle arvates oli Semperi ettekanne registreeriv ja l\u00e4ks m\u00f6\u00f6da “kosmopolitismi ja formalismi k\u00fcsimusest ja oma suurtest vigadest”. Kirjanike juhina ei ole Semper lootusi \u00f5igustanud, kuna “soodustas Andresenit”.42<\/p>\n
Eduard P\u00e4ll r\u00f5hutas, et Semper ei ole “vanadest kirjanikest” oma varasemale loomingule hinnangut andnud ning on sel moel j\u00e4tnud kasutamata v\u00f5imaluse “v\u00f5idelda kosmopolitismi ja formalismi vastu”. Samuti t\u00f5des k\u00f5neleja, et Semperi ettekandes j\u00e4i ideoloogilist lahtim\u00f5testamist v\u00e4heseks, kuid ta ei pannud\u00a0vastutust ainult kirjanike liidu juhatuse esimehele. P\u00e4ll s\u00f5nas:<\/p>\n
\n“Andresenit tr\u00fckiti, loeti ja tema vigu ei n\u00e4htud \u2013 selles oleme k\u00f5ik s\u00fc\u00fcdi, ka Teie sm. Laosson. Seda v\u00f5itlust oleks Semper pidanud oma aruandes m\u00e4rkima. V\u00e4ita, et on l\u00f5ppenud see v\u00f5itlus, nagu M\u00e4lk kirjutas “Sirbis ja Vasaras”, on j\u00e4me poliitiline viga.”43<\/p>\n<\/blockquote>\n
Semperilt k\u00fcsiti ettekande j\u00e4rel, et mida ta ise peab oma suurimateks vigadeks. Semper vastas:<\/p>\n
\n“Suurim viga on see, et ma ei ole aegsasti n\u00e4inud kod. nats. ja formalismiavaldusi kirjanduskriitikas \u2013 vigu ja moonutusi Andreseni, Kase jt. s\u00f5nav\u00f5ttudes, ega andnud \u00f5igel ajal vastul\u00f6\u00f6ki. Vigu leidub ka minu kirjutustes. Samuti ei ole ma s\u00f5na v\u00f5tnud, mida minu loomingus minevikus lugeda progressiivseks. Olen 40 aasta jooksul kirjutanud \u00fcle 300 artikli, tuleb need l\u00e4bi vaadata ja bol\u0161evistlikult hinnata, see on suur t\u00f6\u00f6.”44<\/p>\n<\/blockquote>\n
Konverentsi l\u00f5pus esines Semper pikema enesekriitikaga ja n\u00f5ustus enamiku s\u00f5nav\u00f5tjate etteheidetega. Samas ei olnud ta n\u00f5us, et oleks ettekandes peat\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ranud vaid kirjanike liidu organisatsioonilistele probleemidele ja r\u00f5hutas, et suurem “osa tema ettekandest on p\u00fchendatud ideoloogilistele k\u00fcsimustele”.45<\/p>\n
Kirjanike konverents oli Semperile selgeks hoobiks, tema senine \u00fcsna turvaline elukorraldus hakkas kiiresti lagunema. Tollal ta veel ei teadnud, et 16. jaanuaril toimunu oli vaid esimene samm sellel teel. Semperi p\u00f5rmustamise ettevalmistamisega tegeles EK(b)P Keskkomitees propaganda ja agitatsiooniosakonna juhatajaks saanud Leonid Lentsman.<\/p>\n
Just tema allkirja kannab 1950. aasta jaanuaris koostatud mahukas teatis Semperi kohta, mis oli aluseks hilisemale komparteist v\u00e4ljaviskamisele.46 Teatis kinnitab \u00fchtlasi, et just propaganda ja agitatsiooni osakonna poolt “rakendati abin\u00f5ud” Semperi vabastamiseks Eesti NSV Kirjanike Liidu esimehe kohalt.<\/p>\n
Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu uueks juhatuse esimeheks sai August Jakobson. Kirjanike liidu juhatuse presiidiumi “valiti” veel Oskar Urgart (aseesimees), Magnus M\u00e4lk (sekret\u00e4r), Hans Leberecht ja August Alle.47<\/p>\n
Kirjanike liidu juhtkonna kiirkorras v\u00e4ljavahetamist tuli ka Moskva suunal kommunikeerida. Semper oli teatanud, et tuleb 25. jaanuaril seal algavale NSV Liidu Kirjanike Liidu juhatuse pleenumile.48 N\u00fc\u00fcd j\u00e4i s\u00f5it \u00e4ra ja tema asemel komandeeriti Moskvasse hoopis Ralf Parve ja Feliks Kotta.49 NSV Liidu Kirjanike Liidu juhatuse sekret\u00e4r Anatoli Safronov aga omalt poolt soovis, et kirjanike 16. jaanuari konverentsi materjalid ning juhtkonna vahetuse otsus saadetaks Moskvasse.50<\/p>\n
Konverentsi kajastati ka ajakirjanduses. \u00d5htulehe \u00fclevaates kirjutatakse, et v\u00e4ga kriitiliselt arvustas Semperi kui kirjanike liidu esimehe tegevust Feliks Kotta. Leht t\u00f5des, et “kriitikarohke konverents” kestis kuni hilis\u00f5htuni. Liidu juhatuse uut koosseisu tutvustades ei mainita s\u00f5nagagi Semperi mahav\u00f5tmist ega ka n\u00e4iteks\u00a0Tuglase k\u00f5rvalej\u00e4\u00e4mist.51 Sama lakooniline oli juhtkonna vahetuse osas ka Noorte H\u00e4\u00e4l. Semperile heideti ette, et ta oli varem maha teinud Aadu Hindi n\u00e4idendi (“Kuhu l\u00e4hed, seltsimees direktor?”, 1949), kuid hiljem seda toetama hakanud. Oluline on aga viide, et konverentsil osales ka EK(b)P KK sekret\u00e4r Ivan K\u00e4bin.52<\/p>\n
Pikem \u00fclevaade ilmus ajalehes Sirp ja Vasar,53 kus avaldati l\u00fchendatult ka Ralf Parve ettekanne,54 kuid mitte Semperi oma. Sirp ja Vasar kirjutas, et Semperi ettekanne oli k\u00fcll “\u00fcsna ulatuslik”, kuid kokkuv\u00f5ttes siiski pealiskaudne ning sai “\u00f5igustatult range kriitika osaliseks”.<\/p>\n
16. jaanuari konverentsil osalenud Friedebert Tuglas v\u00f5ttis selle p\u00e4eva l\u00e4bi oma silmade kokku j\u00e4rgmiselt: “Kogu p\u00e4ev raskeid r\u00fcnnakuid senise juhatuse vastu. Olin nii n\u00f5rk, et l\u00f5puni ei j\u00f5udnud ollagi. Nagu osutus, Semper, Viiding ja mina juhatusest v\u00e4lja visatud. Ma poleks ju niikuinii suutnud enam edasi olla ja oleksin isegi keeldunud. Kuid nii poleks see tarvitsenud ka toimuda nagu n\u00fc\u00fcd. K\u00fcsimust aga tulebki n\u00e4htavasti hoopis s\u00fcgavamalt v\u00f5tta\u2026”55<\/p>\n
\u00a0Semper ja EK(b)P KK 8. pleenum<\/p>\n
Tuglasel oli t\u00f5epoolest \u00f5igus, sest punav\u00f5im oli k\u00fcsimuse “hoopis s\u00fcgavamalt” ette v\u00f5tnud. Tasub meeles pidada, et mitte ainult kirjanikkonnale ei pandud p\u00e4he ideoloogilisi p\u00e4itseid, vaid seda tehti ka k\u00f5ikides teistes \u00fchiskonnaelu valdkondades. Veelgi olulisem on, et tollast kodanliku natsionalismi vastast v\u00f5itlust ja selle sihtm\u00e4rkide v\u00e4ljavalimist m\u00f5jutas suurel m\u00e4\u00e4ral \u00fcha \u00e4genev v\u00f5imuv\u00f5itlus Eesti NSV ladvikus, mille keskmes oli K\u00e4bini ja Karotamme vastasseis.<\/p>\n
K\u00e4bini sihiks oli Moskvale n\u00e4idata, et senine liiduvabariigi parteijuht Karotamm mahitab kodanlikke natsionaliste ning on nende m\u00f5ju all. 1949. aasta detsembris oli Eestisse saabunud Moskva inspektorite r\u00fchm, et olukorra ja vajalike dokumentidega tutvuda ning kohtuda kompartei juhtkonnaga. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on t\u00f5siasi, et k\u00f5ige v\u00e4\u00e4rtuslikumat informatsiooni said kontrollijad just K\u00e4binilt, kes oligi nn Eesti s\u00fc\u00fcasja \u00fcks peamisi initsiaatoreid ning organiseerijaid. 1950. aasta jaanuaris saatis ta pika kirja ka \u00dcK(b)P KK sekret\u00e4rile Georgi Malenkovile.56<\/p>\n
1950. aasta jaanuaris arutati Eestit v\u00e4isanud kontrollbrigaadi l\u00f5pparuannet \u00dcK(b)P KK sekretariaadis ning vastu v\u00f5etud otsuses j\u00e4i k\u00f5lama seisukoht, et Karotamm liiduvabariigi juhina toetus “poliitilist usaldust mitte p\u00e4lvivale kaadrile”.57 Nii saigi Karotamme-vastaste s\u00fc\u00fcdistuste peamiseks punktiks vale kaadripoliitika. Asjaolude edasiseks uurimiseks moodustati \u00dcK(b)P KK sekret\u00e4ri Panteleimon Ponomorenko juhtimisel komisjon, mis tutvus omakorda materjalidega ning kuulas \u00e4ra ka osapooled.<\/p>\n
M\u00f5istes olukorra t\u00f5sidust, ei istunud Karotamm sel ajal samuti k\u00e4ed r\u00fcpes, vaid p\u00fc\u00fcdis enda tegevust \u00f5igustada osaliselt “vigu” tunnistades, kuid veelgi enam raporteerida Moskvasse enda edusammudest kodanike natsionalistide paljastamisel. Seda tegi ta \u00dcK(b)P KK sekret\u00e4r Georgi Malenkovile ja peasekret\u00e4r Jossif Stalinile saadetud kirjades.58<\/p>\n
Karotamme ponnistused ei olnud aga enam tulemuslikud. 20. veebruaril oli Eesti NSV k\u00fcsimus arutlusel \u00dcK(b)P KK Orgb\u00fcrool, kus v\u00f5eti vastu otsus “Puudustest ja vigadest Eestimaa K(b)P Keskkomitee t\u00f6\u00f6s”.59 7. m\u00e4rtsil kinnitas \u00dcK(b)P KK Poliitb\u00fcroo selle otsuse.60 Moskva k\u00e4sulauad tuli l\u00e4bi arutada koha peal ning selleks kutsutigi 21.\u201326. m\u00e4rtsini Tallinnas kokku EK(b)P KK 8. pleenum, mis p\u00e4\u00e4dis kodanliku natsionalismi vastase v\u00f5itluse kattevarjus liiduvabariigi juhtkonna v\u00e4ljavahetamisega \u2013 Nikolai Karotamme asemel sai Eesti NSV etteotsa Ivan K\u00e4bin.61<\/p>\n
1950. aasta m\u00e4rtsipleenumi kui meie l\u00e4hiajaloo \u00fche murrangulise s\u00fcndmuse telgitaguseid on senises ajalookirjanduses juba p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsitud. Siinse artikli seisukohast on t\u00e4htis, et selle kurikuulsa pleenumi \u00fcks “kangelasi” oli ka Johannes Semper. Ta ise pleenumist osa ei v\u00f5tnud, kuid teda nimetasid oma s\u00f5nav\u00f5ttudes peaaegu k\u00f5ik esinejad.<\/p>\n
Selle p\u00f5hjuseks oli t\u00f5siasi, et Karotamme-vastaste s\u00fc\u00fcdistuste konstrueerimisel k\u00e4sitleti Semperit kui \u00fchte m\u00f5jukamat “kodnatsi”, keda kohalik parteijuht olevat soosinud ja toetanud. S\u00fc\u00fcdistustest koorub \u00fcsna selgelt v\u00e4lja, et kui liiduvabariigi k\u00f5ige m\u00f5jukamad “kodnatsid” olid Nigol Andresen ja Hans Kruus, siis neile j\u00e4rgneski kohe Johannes Semper.<\/p>\n
Ta oli koos Andreseni, Kruusi ja Aleksander J\u00f5e\u00e4\u00e4rega nimeliselt \u00e4ra m\u00e4rgitud 7. m\u00e4rtsi 1950. aasta Poliitb\u00fcroo otsuses. See omakorda t\u00e4hendas, et pleenumi s\u00f5nav\u00f5tjad pidid tahes-tahtmata ka Semperit kui Karotamme (ja veelgi enam Andreseni) usaldusalust materdama.<\/p>\n
Semperi nimetamine otsuses tuli aga teistele \u00fcllatusena. Kui vahetult enne pleenumi algust 21. m\u00e4rtsi hommikul arutati EK(b)P KK B\u00fcroos etteruttavalt juba pleenumi l\u00f5pus vastu v\u00f5etava otsuse projekti, siis teatas Eduard P\u00e4ll teistele b\u00fcroo liikmetele, et tema (ja samuti endine julgeolekuminister Boris Kumm) ei saa aru just Semperile esitatud s\u00fc\u00fcdistustest ning leiab, et teda ei oleks \u00fcldse vaja nimetada.62 Semperi nimi j\u00e4i siiski sisse ka pleenumi otsusesse.<\/p>\n
Semperi materdamist arvukates s\u00f5nav\u00f5ttudes ei ole m\u00f5tet anal\u00fc\u00fcsida, kuna see oli \u00fche\u00fclbaline ning primitiivne. Hoopis olulisem on, et pleenumil sai temast n-\u00f6 ametlikult kodanlik natsionalist. Seni ei olnud teda selle “austava” epiteediga sildistatud. \u00dchtlasi t\u00e4hendas kodanlikuks natsionalistiks tembeldamine seda, et teda v\u00f5is n\u00fc\u00fcd valimatult r\u00fcnnata kui N\u00f5ukogude v\u00f5imu \u00f5\u00f5nestajat. Enam ei olnud p\u00e4evakorral lihtsalt vigade ja puuduste kritiseerimine, vaid kodanliku natsionalisti sihiteadliku tegevuse paljastamine laiema avalikkuse ees.<\/p>\n
Nii k\u00f5ik toimuski.<\/p>\n
P\u00e4rast EK(b)P KK 8. pleenumit tuuakse Semperi “patud” avalikkuse ette. See oli talle endale ootamatu:<\/p>\n
\n“\u00dchel aprillikuu p\u00e4eval \u2013 vist 11-ndal \u2013 leian “Rahva H\u00e4\u00e4lest” oma nime ees kod. nats. Lugesin seda juhtkirjast puiesteel k\u00f5ndides ja j\u00e4in nagu kinnitinutatult seisma. Ei uskunud oma silmi. Mina ja kod nats! Lihtsalt ei uskunud. See on ju p\u00e4ris absurdsus ise. Aga ei, lehes seisab n\u00f5nda.”63<\/p>\n<\/blockquote>\n
T\u00f5epoolest, 11. aprilli Rahva H\u00e4\u00e4les kirjutatigi eelseisva Moskva kirjandusdekaadi ettevalmistustega seoses, et “saime t\u00f5sise hoiatuse, et seal, kus meie ei tegutse, t\u00f5stab pead vaenlane”. Silmas peeti kirjanike liitu ja selle juhtimist. Rahva H\u00e4\u00e4l kui kompartei ruupor nimetas Andreseni k\u00f5rval n\u00fc\u00fcd ka Semperit kodanlikuks natsionalistiks.64<\/p>\n
Semper ilmselt lootis selle ajani, et asjalood piirduvad organisatsiooniliste meetmetega \u2013 kirjanike liidu esimehe ametikohast ilmaj\u00e4\u00e4misega \u2013 ning kodnatside “auv\u00e4\u00e4rsesse” seltskonda teda ei arvata. Ta oli juba 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rdest peale olnud re\u017eiimitruu v\u00f5imur ega saanud ennast kuidagi pidada kodanlikuks natsionalistiks.<\/p>\n
“Aga ei, lehes seisab n\u00f5nda,” tuli tal siiski hirmunult 1950. aasta aprillis t\u00f5deda. Rahva H\u00e4\u00e4le veergudel “kodnatsiks” tembeldamine ei olnud t\u00fchipaljas ajakirjanduslik n\u00e4puviibutus, vaid hoopis t\u00f5sisem hinnang. See t\u00e4hendas \u00fcsna \u00fchem\u00f5ttelist poliitilist p\u00f5lustamist ning edasiste meetmete rakendamist.<\/p>\n
\u00a0Komparteist v\u00e4ljaviskamine<\/p>\n
EK(b)P KK 8. pleenumi toimumise kohta anti avalikkusele teada alles paar n\u00e4dalat hiljem. Loomulikult olid kuuldused hakanud levima varem, segunedes hirmu, teadmatuse ja eripalgeliste kuulujuttudega. Ametliku info edastamiseks oli aga vaja \u00e4ra oodata, et Moskvas pleenumi otsused heaks kiidetakse. Seda tehtigi \u00dcK(b)P KK Poliitb\u00fcroos aprilli alguses.65 Alles seej\u00e4rel hakati ette valmistama ametlikku teadaannet, mis ilmus vabariiklikes ajalehtedes\u00a09. aprillil 1950. aastal.66<\/p>\n
Sellest hetkest sai tuule tiibadesse uus kodanlike natsionalistide paljastamiste laine, mille kaudu toodi laiema avalikkuse ette m\u00e4rtsipleenumil p\u00f5lustatud tegelased ja nende “patud”. Ja loomulikult said hoogu juurde ka paljastuskampaaniad erinevate eluvaldkondade ettev\u00f5tetes ja asutustes.<\/p>\n
Semperit aga ootas ees parteiline kadalipp.<\/p>\n
17. aprillil oli Semperi k\u00fcsimus arutlusel EK(b)P KK B\u00fcrool, kus ta arvati partei liikmeskonnast v\u00e4lja p\u00f5hjusel, et ta olevat 1940. aastal vastu v\u00f5etud partei p\u00f5hikirja rikkudes.67 See oli lihtsalt ettek\u00e4\u00e4ne, kuna 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rde j\u00e4rel laiendati kompartei liikmeskonda Moskva heakskiidul k\u00f5igis kolmes Balti liiduvabariigis lihtsustatud korra alusel.<\/p>\n
B\u00fcroo otsus s\u00fc\u00fcdistas Semperit, et Loomingu pikaaegse peatoimetajana v\u00f5ttis ta avaldamiseks vastu n\u00f5ukogudevastase sisuga artikleid ning oli ise \u00fcks peamisi kodanliku natsionalismi ideolooge kirjanduselus. M\u00f5istagi ei mindud m\u00f6\u00f6da Semperi seotusest sotsiaal-revolutsion\u00e4\u00e4ride parteiga, tema majaomaniku staatusest ning sellestki, et ta oli abielus suurkaupmehe t\u00fctrega.<\/p>\n
Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja ametipostil olles v\u00f5tnud ta t\u00f6\u00f6le kodanlikke natsionaliste, venitanud nende lahtilaskmisega ega ei pidanud tegusat v\u00f5itlust vaenuliku ideoloogia vastu kunstnike, kirjanike ja heliloojate seas. Semperit s\u00fc\u00fcdistati selleski, et ta olevat kunstnikelt kokku ostnud \u00fcle 1,6 miljoni rubla eest v\u00e4\u00e4rtusetut kunsti.<\/p>\n
Asjaosaline tunnistas b\u00fcrool, et tegi kaadrivalikul suuri vigu ning ei kontrollinud korralikult inimeste poliitilist tausta.68 Semper kinnitas b\u00fcroolastele, et tal endal kirjanike seas s\u00f5pru ei ole.<\/p>\n
T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne on, et selle parteilise \u00fclekuulamise k\u00e4igus tunnistas Semper, et oli juba 1949. aasta m\u00e4rtsis EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakonnas k\u00f5nelenud kahest leerist kirjanike seas. Tema s\u00f5nul olid \u00fche leeri eesotsas August Jakobson ja Oskar Urgart ning teise juhtfiguurideks olevat olnud Nigol Andresen ja Mart Raud. Semper kinnitas, et ta ei kuuluvat kumbagi gruppi, mist\u00f5ttu teda r\u00fcnnatakse m\u00f5lemalt poolt.69<\/p>\n
Iseloomulikud on teisedki Semperile esitatud s\u00fc\u00fcdistused. K\u00e4bini silmis oli Semperi loodud Eesti NSV h\u00fcmni esimese variandi l\u00f5puosa “kodanlik-natsionalistlik”. Lisaks oli vastne liiduvabariigi parteijuht veendunud, et Semper pole toonud parteile mingisugust kasu, vaid on “teeninud kodanlikke natsionaliste”, olles ka ise \u00fcks nendest.<\/p>\n
K\u00e4bin k\u00fcll m\u00f6\u00f6nis, et Semper on vahel kirjanikuna kirjutanud “h\u00e4id asju”, kuid kompartei liikmelisuse osas oli ta resoluutne \u2013 tuleb v\u00e4lja heita. Samas lisas K\u00e4bin, et v\u00e4ljavisatu v\u00f5ib parandada oma “poliitilist n\u00e4gu, kui edaspidi kirjutab kui kirjanik”. Ja kui Semper seepeale paluski alandlikult v\u00f5imalust t\u00f6\u00f6tada edasi kirjanikuna, siis vastas K\u00e4bin talle armulikult, et keegi ei v\u00f5ta seda \u00f5igust temalt \u00e4ra. Allpool n\u00e4eme, kuidas parteijuht oma s\u00f5na pidas.<\/p>\n
\u00dchtlasi leidis koos olnud parteiladvik, et Eesti NSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumil tuleb Semperilt \u00e4ra v\u00f5tta teenelise kirjaniku aunimetus,70 mida \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidium kuulekalt m\u00f5ned p\u00e4evad hiljem tegi.71<\/p>\n
Kirjanike liidust v\u00e4ljaheitmine<\/p>\n
Sama rada m\u00f6\u00f6da sammuti ka kirjanike liidus. Teen\u00e4itajaks oli liidu parteialgorganisatsioon, mille 15. aprilli koosolekul edastati kohalolijatele teave kuu aega tagasi l\u00f5ppenud pleenumi kohta. M\u00f5ne p\u00e4eva p\u00e4rast tuldi uuesti kokku, et n\u00fc\u00fcd juba tegudega n\u00e4idata, kuidas uusi\u00a0suuniseid ellu viiakse.<\/p>\n
Parteialgorganisatsiooni laiendatud koosolek toimus 19.\u201320. aprillil, mil arutati Paul Viidingu, Mart Raua, Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi personaalk\u00fcsimusi. Need arutelud kujunesid isegi tollases vaenust tiines ajas pretsedenditult inetuks musta pesu pesemiseks, mille detailid ei ole siinse artikli huviorbiidis.<\/p>\n
Loomulikult tuli pleenumi k\u00e4sulaudu hakata ellu rakendama ja kirjanike liidul oma liikmeskonnas puhastus l\u00e4bi viia. Seda silmas pidades teatas Oskar Urgart 19. aprillil kokkutulnutele sissejuhatavalt:<\/p>\n
\n“Pleenumi otsuses on paljastatud EN Kirj. Liidu ja juhatuse endist esimees Joh. Semperit kui kodanlikku natsionalisti ja n\u00e4idatud tema tegevuse tihedaile sidemeile teiste natsionalistidega ja nende tegevusega. Kirjanike Liidu tegevuse osas on Semper tihedalt seotud Andreseni, Viidingu j.t. kodanlike natsionalistide kahjuliku tegevusega. Semperi ja Andreseni s\u00fcgavalt kahjulikus tegevuses Kirj. Liidu raamides oli neile l\u00e4hemaks kaast\u00f6\u00f6liseks ja abimeheks Paul Viiding.”72<\/p>\n<\/blockquote>\n
Urgarti loetletud nimedega ei piirdutud. Liikmeskonna puhastamise \u00fcle pikemat arupidamist ei olnud ning koosolek oli selles osas napis\u00f5naline, kuid resoluutne: “Teha ettepanek EN Kirjanike Liidu juhatusele heita v\u00e4lja Kirjanike Liidu koosseisust kodanlik natsionalist Semper, dekadendid B. Alver, K. Merilaas, A. Sang; n\u00f5ukogude korra ja kirjanduse laimajad, fa\u0161istide k\u00e4silased M. Hubel-Metsanurk ja H. Raudsepp; pikemat aega vaikinud kirjanikud Anvelt, Kajara-Taar, P. Vallak ja A. Tassa.”73 Ei ole kahtlust, et see info j\u00f5udis \u00fcsna pea ka Semperini.<\/p>\n
Parteipiletist ilmaj\u00e4\u00e4nuna adus Semper etten\u00e4gelikult, et sellega tema karistamine ei piirdu ning p\u00e4evakorrale t\u00f5useb ka v\u00e4ljaheitmine kirjanike liidust. Parteist v\u00e4ljaviskamise ettepanekust teada saades p\u00f6\u00f6rdus ta kohe v\u00f5imuladvikusse t\u00f5usnud ametivenna August Jakobsoni poole. EN Kirjanike Liidu esimehe ametikohale lisaks oli Jakobsonist 8. pleenumi j\u00e4rel saanud Eesti NSV seadusandliku v\u00f5imu pea,\u00a0\u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi esimees ning sugugi mitte v\u00e4het\u00e4htsana \u2013 EK(b)P KK B\u00fcroo liige.<\/p>\n
Semperi 24. aprillil Jakobsonile saadetud kiri v\u00e4\u00e4rib pikemat tsiteerimist:<\/p>\n
\n“Nagu Sa arvatavasti tead, heideti mind 17. apr. s. a. EK(b)P KK b\u00fcroo otsusega Parteist v\u00e4lja.<\/p>\n
Oma l\u00f5pps\u00f5nas sm. K\u00e4bin m\u00e4rkis \u00e4ra, et ma olin kirjutanud m\u00f5ndagi head, ja toonitas, et ma v\u00f5in ja mul tuleb edasi t\u00f6\u00f6tada parteitu kirjanikuna. N\u00e4idaku ma oma t\u00f6\u00f6dega oma otsustavat eraldumist kodanlikest natsionalistidest, v\u00f5itlust nende vastu, v\u00f5itlust n\u00f5ukogude korra kindlustamise eest. Kui mul v\u00f5imalus j\u00e4etakse kirjutada, vastasin ma, siis tahan ma neile \u00fclesandeile p\u00fchenduda kogu oma loomingu. Seepeale kinnitas Sm. K\u00e4bin, et keegi mu t\u00f6\u00f6tamist kirjanduse alal ei takista.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd aga kuulen, et mind on arvatud kirjanike hulka, keda kavatsetakse ENKL-st v\u00e4lja heita. Need on, peale minu, kirjanikud, kes Suure Isamaas\u00f5ja ajal viibisid okupeeritud ENSV territooriumil.<\/p>\n
ENKL-u liikmete nimestikust kustutamine t\u00e4hendaks mulle t\u00e4ielikku eraldamist kirjanike kollektiivist, igasugusest moraalsest ja ideoloogilisest toest minu edaspidises loomingulises t\u00f6\u00f6s, igasugusest abistamisest, k\u00f5nelemata muidugi niisugustest asjadest nagu lisapind ja elektrilimiit, ilma milleta siiski veel kuidagi saaks t\u00f6\u00f6tada. Kirjutamisv\u00f5imalused muutuksid tegelikult igas suhtes niiv\u00f5rd piiratuks, et ma vaevalt suudaksin nendes kirjanikuna palju edasi t\u00f6\u00f6tada.<\/p>\n
Sellep\u00e4rast p\u00f6\u00f6rdungi Sinu poole palvega \u2013 seista selle eest, et mind siiski ENKL liikmete hulgast ei kustutataks.”74<\/p>\n<\/blockquote>\n
Jakobson oma abik\u00e4tt Semperile ei ulatanud.75<\/p>\n
Tal ei olnud ilmselt m\u00f5tteski ametivenda aidata. Vastupidi, Jakobson oli ise telgitaguse niidit\u00f5mbajana kirjanikkonnas 1950. aastal l\u00e4biviidud puhastuse \u00fcks peamisi arhitekte ning koos Max Laossoniga K\u00e4bini l\u00e4hemaid n\u00f5uandjaid. 1945. aasta l\u00f5pus k\u00f5rvaldati ta EN Kirjanike Liidu eesotsast ning asendati Semperiga.<\/p>\n
Jakobson selliseid asju ei unustanud ega andestanud, kuigi 1950. aasta jaanuaris sai temast taas Semperi mahav\u00f5tmise j\u00e4rel kirjanike liidu esimees. Ja mis k\u00f5ige olulisem, tema k\u00e4si oli m\u00e4ngus ka kirjanike “musta nimekirja” \u2013 nende, kel tuli liidu liikmelisusega h\u00fcvasti j\u00e4tta \u2013 kokkupanekul 1950. aasta alguses.<\/p>\n
Jakobsoni roll 1950. aasta kirjanikkonna puhastamise \u00fche v\u00f5tmetegelasena on seni teenimatult varju j\u00e4\u00e4nud. Sageli on selle aktsiooni ettevalmistamise v\u00f5tmefiguuriks peetud liidu sekret\u00e4ri Magnus M\u00e4lku. Tema ei olnud siiski otsustaja, vaid K\u00e4bini poolt 1949. aasta s\u00fcgisel liitu saadetud truu k\u00e4sut\u00e4itja, v\u00f5imuladvikult saadud korralduste ja suuniste edastaja ning ellu rakendaja.<\/p>\n
\u00dchiskonna vaimuelu ohjamise praktiliste k\u00fcsimustega tegeles EK(b)P KK propaganda- ja agitatsiooniosakond ja selle aset\u00e4itja Endel Jaanim\u00e4gi. Kui K\u00e4binist sai 1950. aasta m\u00e4rtsi l\u00f5pus liiduvabariigi parteijuht, siis j\u00e4tkas tema tegevust “kirjandusrindel” uus ideoloogiasekret\u00e4r Aleksandr Kelberg.<\/p>\n
Magnus M\u00e4lk on meenutanud, et esialgse kirjanike nimekirjaga tuli keskkomiteesse Jaanim\u00e4gi juurde Oskar Urgart. Nimekirja oli ta M\u00e4lgu s\u00f5nul koostanud koos August Jakobsoniga. 1950. aasta aprilli alguses toimus Jaanim\u00e4e juures n\u00f5upidamine koos liidu juhatuse liikmetega, arutamaks k\u00fcsimust \u2013 kes tuleb kirjanike liidust v\u00e4lja visata. M\u00e4lk kinnitab, et kokkusaamisel oli liidu juhatus Jaanim\u00e4e ees oma liikmeid kaitsnud ning kokkusaamine l\u00f5ppenudki tulemusteta.<\/p>\n
Nii see ei j\u00e4\u00e4nud, kuna pisut hiljem samal p\u00e4eval olevat Jaanim\u00e4gi enda juurde tagasi kutsunud kirjanike liidu aseesimehe Eduard M\u00e4nniku ja sekret\u00e4ri M\u00e4lgu ning teinud “v\u00e4ljaheitmisele kuuluvate kirjanike nimed kategoorilises toonis teatavaks”.76 M\u00e4lgu arvates oli Jaanim\u00e4e korralduse taga Kelbergi sekkumine.<\/p>\n
Lisainfot tollaste s\u00fcndmuste kohta saame Semperi p\u00e4evikust. Vanda Kruusi s\u00fcnnip\u00e4eval 1967. aasta detsembris r\u00e4\u00e4kis Feliks Kauba “pikalt-laialt 1950. a. s\u00fcndmustest ja tegelastest”. Kirjastuse peatoimetajana oli Kauba informeeritud inimene ning tema s\u00f5nul oli hoopis Max Laosson kirjanike “musta nimekirja” algne koostaja. Oskar Urgart t\u00f5i selle keskkomiteesse Jaanim\u00e4e k\u00e4tte, kes omakorda olevat \u00f6elnud, et see “tuleb viia A. Jakobsoni k\u00e4tte koosk\u00f5lastamiseks”.77<\/p>\n
M\u00f5istagi tuleb m\u00e4lestustesse allikakriitiliselt suhtuda, kuid kahtlemata ei nimetata August Jakobsoni nime siin juhuslikult. Ta oli tollaste s\u00fcndmustega seotud. Samuti ei ole juhuslik, et Jakobson oli ainuke kirjanik, kes EK(b)P KK 8. pleenumil s\u00f5na sai ja andis oma panuse “kodnatside” paljastamisele. Ta k\u00f5neles “kurjast k\u00e4est” ehk “kodanlike natsionalistide r\u00fchmast”, kes on takistanud n\u00f5ukoguliku kultuuri edendamist Eestis. S\u00f5nav\u00f5tust selgub, et sellesse r\u00fchma kuulusid esijoones Andresen, Kruus ja Semper.78<\/p>\n
Nii ei olnud Semperil mingit lootustki Jakobsonilt abi v\u00f5i toetust saada.<\/p>\n
Kirjanike liidu parteialgorganisatsiooni suunised olid kohustuslikud juhatusele, mis koguneski 4. mail 1950. aastal. Koosolekut juhatas Eduard M\u00e4nnik ja kohal olid juhatuse liikmed M\u00e4lk,\u00a0Urgart, Raud, Smuul ja Sikem\u00e4e. Esmalt arutati kirjanike dekaadiga seotud k\u00fcsimusi, kuid seej\u00e4rel olid p\u00e4evakorras n-\u00f6 kaadrik\u00fcsimused. Semper arvati koos Eduard P\u00e4lliga v\u00e4lja ajakirja Looming toimetuskolleegiumist.<\/p>\n
Seej\u00e4rel kuulati “M\u00e4lgu ettepanekut seoses Kirjanike Liidu parteialgorganisatsiooni otsusega liikmete kustutamise kohta EN Kirjanike Liidu nimekirjast”.79 Juhatus t\u00e4itis seda suunist kuulekalt, sealjuures 7 liidu liikme (Johannes Semper, Paul Viiding, August Sang, Kersti Merilaas, Betti Alver, Hugo Raudsepp, Mait Metsanurk) v\u00e4ljaviskamisel oli formaalne alus liidu p\u00f5hikirja II osa, l\u00f5ik 5 ja punkt B (“liikme tegevus on vastuolus sotsialistliku \u00fclesehitust\u00f6\u00f6ga”). Kolme kirjaniku (Leo Anvelt, Agnes Kajar-Taal, Aleksander Tassa) puhul aga tugineti p\u00f5hikirja II osa, l\u00f5ik 5 ja punkt D-le. (“kirjanduskunstilise ja kirjandusarvustusliku tegevuse l\u00f5petamise puhul rea aastate jooksul”).80<\/p>\n
1950. aasta algupoole “pereheitmisega” kirjanike liidus \u2013 Semperi ja teiste v\u00e4ljaviskamisega \u2013 saavutas puhastuslaine oma haripunkti.81<\/p>\n
Ajakirjanduslik turmtuli<\/p>\n
Semperile oli tema parteist ja kirjanike liidust v\u00e4ljaviskamine ning sellele j\u00e4rgnev suureks \u0161okiks. See kumab l\u00e4bi isegi aastaid hiljem kirja pandud p\u00e4evikukatkest, milles ta kirjeldab oma tundeid parteist v\u00e4ljaheitmise j\u00e4rel:<\/p>\n
\n“Tulen trepist alla nagu l\u00e4bipekstu. N\u00fc\u00fcd on k\u00f5ige raskem m\u00f6\u00f6das, m\u00f5tlen. Aga ei. Iga p\u00e4ev s\u00f5imatakse, m\u00f5nitatakse, teotatakse ajalehtedes, koosolekuil. Kuna mu n\u00e4gu tuntakse, siis on raskem t\u00e4navatel liikuda: inimesed vahivad, p\u00f6\u00f6rduvad \u00fcmber, m\u00fcksavad \u00fcksteisele k\u00fclge, sosistavad. P\u00e4ris v\u00f5imatu on trammis s\u00f5ita. Kaks purjus meest istuvad kuskil trepil, kes mind n\u00e4hes mu nime h\u00fc\u00fcavad. Nii kestab see kevade ja suve l\u00e4bi. Tunnen enese olevat h\u00fcljatu, p\u00f5lualuse, j\u00e4litatu”.82<\/p>\n<\/blockquote>\n
Semperi avalikkuse silmis “kodnatsiks” vormistamisel oli keskne roll ajakirjanduslikul s\u00f5narahel, mis vallandus laiap\u00f5hjaliselt alates 1950. aasta aprilli keskpaigast. Sealjuures olid\u00a0turmtulel ajakirjanduses erinevad kihistused ja eesm\u00e4rgid.<\/p>\n
Semperi h\u00e4bim\u00e4rgistamine ei piirdunud Eesti ajakirjandusega, vaid temast kui p\u00f5lualusest kirjutati ka \u00fcleliidulistes v\u00e4ljaannetes. Seegi oli kindlasti koordineeritud tegevus. Semper on p\u00e4evaraamatusse olulisemad “paljastajad” kirja pannud: “Kuusberg ja Kelberg kirjutasid laimavaid ridu minu kohta.”83<\/p>\n
Tegelikult oli kirjutajaid rohkem ning nende kirjat\u00f6\u00f6de fookuses ei olnud \u00fcksnes Semper ja tema looming, vaid N\u00f5ukogude Eesti kirjanduse “edusammud” tervikuna. Eesti kirjanduse teema sai \u00fcleliidulisel tasemel t\u00e4helepanu osaliseks seoses ettevalmistamisega Moskvas 1950. aasta mais toimuvaks Eesti NSV kirjanduse dekaadiks.<\/p>\n
Aval\u00f6\u00f6gi selles vallas tegi Paul Kuusbergi artikkel 26. aprillil NSV Liidu \u00fches olulisemas kirjandusv\u00e4ljaandes Literaturnaja Gazetas, kus autor Semperit materdas. See oli asjaosalisele kindlasti valus l\u00f6\u00f6k. Ta kirjutas ajalehe peatoimetajale Konstantin Simonovile pikema protesti- ja \u00f5igustuskirja, kus vastustas Kuusbergi s\u00fc\u00fcdistusi.84<\/p>\n
Loomulikult ei olnud protestimisel tulemust. Semperile siiski vastati l\u00fchidalt ning teatati, et toimetus peab artiklis esitatud seisukohti \u00f5igeks.85 See olevat Semperi enda s\u00f5nul ka ainus kord, mil ta p\u00fc\u00fcdis ajakirjanduses ilmunud s\u00fc\u00fcdistuste ees t\u00f5tt jalule seada.<\/p>\n
Kuusbergi kirjat\u00fckile j\u00e4rgnesid “raskekahurv\u00e4e” kirjutised keskajakirjanduses 1950. aasta mais: K\u00e4bini sulest ilmus artikkel Pravdas (13. mail),86 Laossonilt Izvestijas (23. mail)87 ning\u00a0Kelbergilt Literaturnaja Gazetas (24. mail).88 K\u00f5igis neis kirjutistes nimetati negatiivses v\u00f5tmes ka Semperit, kuid siiski tunduvalt leebemas vormis kui Nigol Andresenit.<\/p>\n
Tooni andis K\u00e4bini seisukoht, et Semperi n\u00e4idend “Murrang” on k\u00fcll teatud edusammuks n\u00f5ukoguliku kirjanduse edendamisel, kuid autor ei ole suutnud \u00fcmber hinnata oma varasemaid t\u00f6id. Laossoni ja Kelbergi hinnangud Semperile langesid \u00fcldjoontes parteijuhi omaga kokku.<\/p>\n
Ajakirjanduslikele tavar\u00fcnnakutele lisandusid programmilised tekstid, kompartei esindusv\u00e4ljaandes Eesti Bol\u0161evik aprillis avaldatud juhtkiri ning Magnus M\u00e4lgu \u00fcleni ideoloogilisse vahtu r\u00fc\u00fctatud artikkel maikuu Loomingus. Nendest tekstidest ammutasid teised v\u00e4ljaanded eeskuju, millise retoorikaga kodanlikke natsionaliste paljastada.<\/p>\n
Eesti Bol\u0161eviku juhtkiri oli avalikkusele adresseeritud l\u00fchikokkuv\u00f5te EK(b)P KK 8. pleenumil toimunust, mis \u00fchtlasi loetles \u00fcles pleenumil paljastatud kodanlike natsionalistide “koorekihi” eesotsas Nigol Andreseni, Hans Kruusiga ning otsapidi ka Johannes Semperiga.89<\/p>\n
M\u00e4lgu paskvill oli aga suunatud personaalselt Johannes Semperi tegevuse “paljastamisele” kirjandus- ja kultuurivaldkonnas laiemalt. M\u00e4lk kirjutas: “Kauemat aega p\u00fcsis meie kultuurielu v\u00f5tmepositsioonil kodanlik natsionalist Johannes Semper, kes Kunstidevalitsuse juhatajana ja hiljem Kirjanike Liidu esimehena tegi t\u00f5kestamatult oma kahjurit\u00f6\u00f6d meie kultuurielu laostamiseks.”90 M\u00e4lgu s\u00f5nul oli Semperi peamine abimees “antipatrioot” Paul Viiding ja v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral ka Mart Raud.<\/p>\n
Eelk\u00f5ige selle kolmiku toetusel said kirjanikkonnas tegutseda erineva suunitlusega “kahjurid”: isehakanud “kriitikud” Rasmus Kango-Pool ja Karin Kask, “kodanluse ideoloog ja ustav teener” Friedebert Tuglas, “okupantide abistajad” Mait Metsanurk-Hubel ja Hugo Raudsepp, dekadendid ehk “k\u00f5dunemise ja reaktsiooniliste ideede kuulutajad” Betti Alver, Kersti Merilaas ja August Sang, n\u00f5ukogude korra vaenlane Leida Kibuvits ning “kosmopoliidikesed” Lembe Ongo, Ellen Hiiob ja Ain Kaalep.<\/p>\n
Nii raamistati M\u00e4lgu artiklis nende inimeste ring kirjanikkonnas, keda v\u00f5is n\u00fc\u00fcd valimatult kritiseerida ja materdada.<\/p>\n
Magnus M\u00e4lgu, Max Laossoni ja m\u00f5ne teisegi nn kolleegi r\u00fcnnakud ei tulnud\u00a0\u00fcllatusena. M\u00f5neti ootamatu v\u00f5is aga Semperile olla see, et ka Juhan Smuul, kellele ta oli s\u00f5ja ajal abik\u00e4e ulatanud, teda r\u00fcndas. 1950. aasta mai l\u00f5pus ajalehes Sirp ja Vasar ilmunud v\u00e4rss-pamfletis “Norra brigg” naeruv\u00e4\u00e4ristas Smuul juba p\u00f5rmustatud Andresenit, Kruusi, Viidingut, Adamson-Ericut ning ka Semperit.<\/p>\n
See ei olnud tavap\u00e4rane “kodnatside” hurjutamine, vaid Smuuli omapoolne panus nende h\u00e4bim\u00e4rgistamiseks. Selliseks r\u00fcnnakuks ei olnud 1950. aasta mais enam mingit vajadust, sest k\u00f5ik nimetatud olid selleks ajaks juba t\u00e4ielikult tasal\u00fclitatud. K\u00fcllap sel moel maaslamajaid l\u00fc\u00fces soovis Smuul kinnitada oma ustavust poliitilisele v\u00f5imule.<\/p>\n
Smuuli silmis olid ametlikult p\u00f5lu alla sattunud Andresen, Semper jt “meile vaenulikud ja v\u00f5\u00f5rad inimesed”. Nii k\u00f5neles Smuul veel 1953. aastal EKP Keskkomitee VIII pleenumil, kus ta oma s\u00f5nav\u00f5tus s\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate kirjanduselu iseloomustas.91 Smuuli jaoks oli seega aastatel 1949\u20131950 ette v\u00f5etud puhastus kirjanikkonnas \u00f5igustatud ning vajalik.<\/p>\n
Tuleb siiski tunnistada, et Semper ei leidnud “Norra briggis” samav\u00e4\u00e4rset t\u00e4helepanu kui Andresen, Kruus, Viiding ja Adamson-Eric. Suure t\u00f5en\u00e4osusega on selle p\u00f5hjuseks Smuuli kohtumine Semperiga N\u00f5ukogude tagalas 1943. aastal.<\/p>\n
Smuul oli 1941. aastal mobiliseeritud Punaarmeesse, kuid n\u00f5rga tervise t\u00f5ttu teda rindele ei saadetud. Ta sattus 1942. aastal Tutajevo puhkekodusse ravile, kus t\u00f6\u00f6tasid Aadu Hint ja Minni Nurme. Nad julgustasid kirjutamishuvilist noormeest loominguga edasi tegelema.92 Smuul on m\u00e4rkinud, et just t\u00e4nu nende heatahtlikule suhtumisele kirjutas ta esimese tr\u00fckki p\u00e4\u00e4senud luuletuse “Noorimale \u00f5ele”.93 Aadu Hint l\u00e4kitas noore “ande” Jaroslavli Eesti NSV Riiklike Kunstiansamblite juhi Johannes Semperi jutule.94<\/p>\n
1943. aasta alguses ilmuski Smuul Semperi palge ette koos Aadu Hindi kaaskirjaga, millest v\u00f5is lugeda:<\/p>\n
\n“Selle kirjaga tuleb Teie juurde noor, 20-ne aastane sms Juhan Schmuul, p\u00e4rit Muhu saarelt. Ta n\u00e4itab Teile oma laule, mis minu arust on nii noore inimese kohta k\u00fcllalt head, m\u00f5ned isegi v\u00e4ga omap\u00e4rased.— Sms Schmuuli huvi kirjanduse vastu on pidev \u2013 mitte juhuslik ja oleks kahju, kui sms Schmuuli noor, k\u00fcll veel v\u00e4lja kujunemata kirjanduslik p\u00fc\u00fcdlikkus \u2013 et mitte \u00f6elda anne \u2013 ei leiaks soodsaid arenguv\u00f5imalusi.”95<\/p>\n<\/blockquote>\n
Semper v\u00f5ttis Smuuli s\u00f5bralikult vastu. Smuul andis talle Hindi kirja ja oma luuletuse “Noorimale \u00f5ele”. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohtuti uuesti juba Semperi toas “Bristoli” v\u00f5\u00f5rastemajas. Smuul on seda kokkusaamist meenutanud aastaid hiljem j\u00e4rgmiselt:<\/p>\n
\n“J\u00e4rg tuli minu k\u00e4tte. “Noorimale \u00f5ele” oli tekkinud terve parv punase pliiatsi j\u00e4lgi \u2013 kirjavahem\u00e4rkide, riimide, m\u00f5ningate \u00f5igekirjutusest m\u00f6\u00f6dalaskmiste kohal. Semper r\u00e4\u00e4kis minuga kaua ja s\u00f5bralikult. Mulle tundus, et ta otsis lihtsamaid s\u00f5nu. Talle meeldivad minu luuletused. — Ma olen siiani t\u00e4nulik Semperile. Tema lihtsuse, tema inimlikkuse ja selle eest, et ta r\u00e4\u00e4kis minuga kui mees mehega.”96<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kuigi need meenutused on kirja pandud 1964. aastal seoses Semperile Eesti NSV rahvakirjaniku aunimetuse andmisega, ei ole ilmselt kahtlust, et Semperi heatahtlik suhtumine ja toetus 1943. aastal oli Smuulile oluline ja ei ununenud. Ka poliitiliste olude teisenemise j\u00e4rel on Smuul see, kes innukalt toetab Semperi hea nime taastamist. Nii kirjutas Smuul omapoolse \u00fclistava iseloomustuse, et Semper v\u00f5etaks tagasi kompartei liikmeks. Sealjuures nentis Smuul, et 1950. aastal koges Semper palju \u00fclekohut, kuid sellele vaatamata “k\u00e4itus ta mehiselt”.97<\/p>\n
Abi Moskvast: Aleksandr Fadejevi kiri K\u00e4binile<\/p>\n
Kirjanike liidust v\u00e4ljaviskamise j\u00e4rel 1950. aasta mai alguses oli Semper t\u00e4ielikult p\u00f5rmu paisatud. Tal ei olnud enam \u00fchtegi ametit ega sissetulekuallikat. Tema kui p\u00f5lualusega suhtlesid vaid \u00fcksikud ehk nagu ta tsiteeritud luuletuses kirjutas:<\/p>\n
\nKa s\u00f5bral vaikiv pilk ja keel on kinni.
Ei telefoni ega kirja.
Mu \u00fcmber n\u00f5iutud tumm s\u00f5\u00f5r.<\/p>\n<\/blockquote>\nSeda niigi keerulist olukorda raamistas s\u00fcvenev hirmu\u00f5hkkond ning tuleviku ebam\u00e4\u00e4rasus. Semper seisis silmitsi hirmuga, et ka teda v\u00f5idakse arreteerida, nii nagu m\u00e4rtsikuus oli juhtunud Nigol Andreseniga. Pikaajaline s\u00f5ber Hans Kruus, kellega nad l\u00e4hestikku elasid, k\u00e4is samuti p\u00f5lualusena ringi vahistamise ootuses.<\/p>\n
Semperi enda s\u00f5nul ei olnud ta millegi sarnasega oma elus kokku puutunud. 1955. aasta mais p\u00e4evikusse kirja pandud read tunnistavad:<\/p>\n
\n“Viis aastat m\u00f6\u00f6dub mu k\u00f5ige raskemast maip\u00fchast. Mis ma siis olin? K\u00fcmne s\u00f5rmega laviini vastu \u2013 oleks absurdsus olnud. Iga p\u00e4ev sadas mu peale s\u00fc\u00fcdistusi, valet, laimu. K\u00f5ik tuli vaikides alla neelata.”98<\/p>\n<\/blockquote>\n
Mida teha olukorras, kus abi ja toetust ei olnud kelleltki loota?<\/p>\n
\u00dcheks \u00f5llek\u00f5rreks oli K\u00e4bini \u00fctlus, et ta v\u00f5iks h\u00e4sti kirjutama hakates parandada oma “poliitilist n\u00e4gu”. Semper haaras sellest kinni, lootis “parteitu kirjanikuna edasi t\u00f6\u00f6tada”99 ning v\u00f5imutruu loominguga enda olukorda kergendada.<\/p>\n
Esmalt hakkas ta usinasti kokku panema luulekogu. 1950. aasta juulis p\u00f6\u00f6rdus Semper otse K\u00e4bini poole, et viimane annaks oma hinnangu tema uuele luulekogule. Semper kirjutas K\u00e4binile:<\/p>\n
\n“Toetudes Teie seletusele, et v\u00f5in edasi t\u00f6\u00f6tada kirjanikuna, olen ma kirjutanud luuletusi ja viimistlenud vanu. Selle tulemuseks on luulekogu “Meie p\u00e4evad”, mille k\u00e4sikirja Teile saadan. Enamik luuletusi selle teises osas on sihitud s\u00f5ja\u00f5hutajate vastu, on kirjutatud viimasel ajal. Kas tohib loota, et teie oma pilgu nendele heidaksite? \u00dche eksemplari k\u00e4sikirjast saatsin sm. A. Kelbergi nimele.”100<\/p>\n<\/blockquote>\n
Kirjale lisatud m\u00e4rkusest selgub, et see saadeti rohkem kui kuu aega hiljem hindamiseks kirjanike liidu sekret\u00e4rile Magnus M\u00e4lgule: “Seltsimees K\u00e4bini \u00fclesandel saadan kirjanike Liidule Semperi luuletuskogu “Meie p\u00e4evad”, millist palun tagastada seltsimees K\u00e4binile koos retsensiooniga v\u00f5imalikult kiiresti.” Ilmselgelt oli retsensioon eitav.<\/p>\n
Detsembris saatiski K\u00e4bini abi E. Int luulekogu k\u00e4sikirja Semperile tagasi ning teatas, et kirjanike liit ei soovita seda v\u00e4lja anda.101 Vahem\u00e4rkusena v\u00f5ib mainida, et K\u00e4bin on hiljem oma m\u00e4lestustes p\u00fc\u00fcdnud n\u00e4idata ennast kui suurt Semperi kaitsjat, mis kirjeldatu valguses ei vasta kuidagi tegelikkusele.102<\/p>\n
Ralf Parve on meenutanud, et 1950. aasta s\u00fcgisel andis Magnus M\u00e4lk talle retsenseerimiseks Semperi luulekogu, kus oli “suur hulk k\u00f5ige ehtsamaid n\u00f5ukogulikke luuletusi”. Parve s\u00f5nul kirjutas ta kogu kohta toetava retsensiooni: “Kiitsin nii k\u00f5vasti, kui j\u00f5udsin \u2013 teades, et Semperi situatsioon on selline, et kui n\u00fc\u00fcd t\u00f5esti see k\u00e4sikiri l\u00e4bi l\u00e4heks, siis see v\u00f5ib-olla veel p\u00e4\u00e4staks teda.”<\/p>\n
M\u00f5istagi ei l\u00e4inud see l\u00e4bi. M\u00e4lk andis Semperi k\u00e4sikirja teistkordseks retsenseerimiseks Arnold Tulikule, kes oli tollal EN Kirjanike Liidu luulekonsultant ja kes kirjutas ootustele vastava teksti.103 Selle retsensiooniga saadetud k\u00e4sikiri EK(b)P Keskkomiteesse. Autorile anti teada, et kirjanike liit ei pea vajalikuks nimetatud k\u00e4sikirja v\u00e4ljaandmist.104<\/p>\n
Semper ei piirdunud vaid luulekoguga. 1950. aasta suvel alustas ta oma n\u00f5ukogudeaegse suurteose kirjutamist.<\/p>\n
M\u00f5te kirjutada romaan intelligentsist p\u00f6\u00f6rdeaastatel oli tekkinud juba 1941. aastal. Konkreetsem kava sai paberile 1947. aastal, kuid kirjutamise v\u00f5ttis Semper ette alles p\u00e4rast seda, kui oli p\u00f5lu alla sattunud.105 Semper on ise \u00f6elnud:<\/p>\n
\n“Romaan “Punased nelgid”, mille kirjutamisega ma algust tegin juunis 1950, oma elu raskeimal perioodil, kus \u00fcks hoop teise j\u00e4rel selga langes ja ma nende eest oma fantaasia-maailma lendasin, tundes, et see hoopidesaaja polegi mina, vaid keegi v\u00f5\u00f5ras —.”106<\/p>\n<\/blockquote>\n
“Punased nelgid” pidi t\u00f5estama, et “parteitu kirjanik” suudab ja tahab kirjutada n\u00f5ukogulikku loomingut. Romaani kirjutamine oligi tema mitme j\u00e4rgneva aasta p\u00f5hiline loominguline tegevuseks. Teos valmis 1954. aasta l\u00f5pus, Semperi enda s\u00f5nul pani ta sellele l\u00f5pp-punkti 14. detsembril.<\/p>\n
Poliitiline v\u00f5im Semperi p\u00fchendumust ei hinnanud. Ta oli j\u00e4\u00e4nud igasuguse sissetulekuta. Tsensuuriamet keelustas tema teosed ja tal ei v\u00f5imaldatud ka t\u00f5lket\u00f6id teha. Eesti NSV h\u00fcmni s\u00f5nade autori nimi kadus avalikust ruumist. Viimases h\u00e4das p\u00f6\u00f6rdus Semper abi saamiseks NSV Liidu Kirjanike Liidu esimehe Aleksandr Fadejevi poole. 1951. aasta veebruaris s\u00f5itis ta Moskvasse, kus kohtus juba s\u00f5jaajast tuttava Fadejeviga ning kirjeldas sellele oma n\u00e4rust olukorda. Fadejev lubaski teda aidata.<\/p>\n
Sellelgi kohtumisel oli oma eellugu. Nimelt oli Semper esimest korda Fadejevi poole abi saamiseks p\u00f6\u00f6rdunud 1950. aasta aprillis komparteist v\u00e4ljaviskamise j\u00e4rel. Ta kirjutas Fadejevile kirja, paludes “teha k\u00f5ik, et ma v\u00f5in \u2013 kirjanikuks j\u00e4\u00e4da”.108<\/p>\n
Kirja viis Moskvasse Semperi abikaasa Aurora, kes aga Fadejeviga isiklikult kokku ei saanud, kuna sovetiriigi esikirjanik ei viibinud sel ajal Moskvas. Aurora Semper sai kirja ometi \u00fcle anda kirjanike liidu teisele ametimehele Aleksei Surkovile, kes olevat selle l\u00e4bi lugenud ning lubanud “k\u00f5ik teha”. Kuid lubadusele tegusid ei j\u00e4rgnenud. Hiljem sai Semper teada, et 1950. aastal tema osas Moskvas midagi ette ei v\u00f5etud. Surkov \u00fctles seda ise Semperile 1956. aasta l\u00f5pus Moskvas toimunud NSV Liidu kirjanike sekretariaadi laiendatud koosolekul, avalikult k\u00f5igi ees tunnistades: “Oleme argp\u00fcksid!”109<\/p>\n
1951. aasta veebruaris pidas Fadejev aga oma lubadust. Ta saatis K\u00e4binile kirja, kus palus parteijuhti kaasa aidata, et ilma sissetulekuta Semper v\u00f5iks tegeleda v\u00e4hemalt ilukirjanduse t\u00f5lkimisega. Kiri oli oskuslikult koostatud, selles tunnistati Semperi vigu, kuid samas t\u00f5deti, et teda ei saa “p\u00e4ris kadunud inimeseks pidada”.<\/p>\n
Fadejev kirjutab K\u00e4binile, et kui “nii eakas inimene nagu Ahmatova” osutus v\u00f5imeliseks kirjutama kaasaegseid v\u00e4rsse, siis “v\u00f5iks ja oleks p\u00f5hjust oletada, et ka Semper v\u00f5ib v\u00e4lja j\u00f5uda \u00f5igele teele ja luua v\u00e4\u00e4rtuslikke teoseid nii ideelises kui kunstilises m\u00f5ttes”. Samuti viitas ta sellele, et Semper kirjutab Eesti l\u00e4hiajaloost romaani ning j\u00e4tkab v\u00e4rsside loomist.<\/p>\n
Oma kirja l\u00f5petas Fadejev j\u00e4rgmiselt: “Palun Teid v\u00e4ga tema asja eraviisiliselt nii korraldada, et Eesti Kirjanike Liit ja ilukirjanduse kirjastus v\u00f5taksid tarvitusele abin\u00f5ud, et aidata J. Semperil v\u00e4lja j\u00f5uda \u00f5igele teele.”110<\/p>\n
Sellest Moskvas-k\u00e4igust oli kasu \u2013 K\u00e4bin ei j\u00e4tnud kirja t\u00e4helepanuta. Fadejevi kiri sai Semperile p\u00e4\u00e4ster\u00f5ngaks, kuna seej\u00e4rel tema enda s\u00f5nul “olukord kiiresti paranes”.111 See oli murdepunkt, mis hakkas teed sillutama Semperi p\u00f5lu alt vabanemisele. Seegi protsess, mis samm-sammult kiirenes p\u00e4rast Jossif Stalini surma 1953. aastal, ei kulgenud sirgjooneliselt ning v\u00e4\u00e4riks eraldi k\u00e4sitlemist.<\/p>\n
\u00a0Kokkuv\u00f5tteks<\/p>\n
Semperi kui \u00fche keskse 1940. aasta riigikaotuse ja ustava punav\u00f5imu toetaja p\u00f5lustamise lugu oli mitmes m\u00f5ttes \u00f5petlik ja ajastut iseloomustav.<\/p>\n
\u00dcldises plaanis oli tema lugu paljuski sarnane Nigol Andreseni, Hans Kruusi ja mitme teise sel ajal poliitilise v\u00f5imuga tihedalt seotud inimese saatusega s\u00f5jaj\u00e4rgsetel aastatel. Seda \u00fcldisemat v\u00f5imu toimimise loogikat olen varem riivamisi k\u00e4sitlenud.112<\/p>\n
Samas on k\u00f5ik need lood oma individuaalsete erip\u00e4rade ja tagaj\u00e4rgedega ning lisavad olulisi detaile konkreetse ajastu ja tollaste inimeste tehtud valikute m\u00f5istmiseks. Semperi jaoks oli tema p\u00f5lu alla panemine ja nende karmide aastate \u00fcleelamine katsumuseks, mida ta enda arvates kuidagi \u00e4ra ei olnud teeninud.<\/p>\n
Paradoksaalsel kombel v\u00f5is Semper aga 1950. aastal toimunule t\u00e4nulik olla, kuna see tegi temast teatud m\u00f5ttes l\u00f5plikult n\u00f5ukogude kirjaniku. Ei ole sugugi kindel, et ilma p\u00f5lu alla sattumata oleks Semper suutnud end mobiliseerida ning kirjutada romaani “Punased nelgid”, mille \u00fcle ta ise uhkust ja rahulolu tundis. Ta pidas oma romaani esimeseks t\u00f5eliseks n\u00f5ukogude romaaniks.<\/p>\n
Vaevalt oleks ta rahulikes oludes vaevunud end sel moel pingutama. Ehk just sel p\u00f5hjusel \u2013 p\u00f5lustamise j\u00e4rel taas mugavalt \u00fchiskondlikku lugupidamist nautima asudes \u2013 kuhtus ka loominguline ind ning kavandatud j\u00e4rg “Punastele nelkidele” j\u00e4igi l\u00f5petamata. K\u00fcllap heastas Semper end n\u00f5ukogulikele kaanonitele vastava romaani kirjutamisega ka parteijuht K\u00e4bini silmis. On \u00fcsna selge, et ilma K\u00e4bini heakskiiduta ei oleks Semperist saanud \u00fcks N\u00f5ukogude Eesti kirjanduselu esindusn\u00e4gusid 1960. aastatel.<\/p>\n
Inimese kogu elukaart silmas pidades l\u00e4ks Semperil, hoolimata 1950. aasta hirmust ja \u00fcleelamistest, mis kajastusid artikli alguses tsiteeritud luuletuses, siiski h\u00e4sti. \u00dckski teine 1940. aasta riigikaotajate seltskonnast ei saanud oma elu l\u00f5puaastatel nautida sellist austust, lugupidamist ning ka poliitilise v\u00f5imu toetust nagu Semper.<\/p>\n
Erinevalt Hans Kruusist ja Nigol Andresenist ei pidanud ta aastaid vangikongis veetma. Tema p\u00f5lu all olemine, avaliku alanduse ja materdamise talumine mitme aasta jooksul ei ole mingil moel v\u00f5rreldav Kruusi ja Andreseni l\u00e4bielamistega stalinlikes kinnipidamisasutustes.<\/p>\n
Ralf Parve on tabavalt \u00f6elnud, et Semper suhtus N\u00f5ukogude v\u00f5imu “ei kuidagi”. See on ehk pisut liialdatud \u00fctlemine, kuid v\u00f5ib-olla umbes samamoodi suhtus ta ka Eesti Vabariiki. Tundub, et Semperi jaoks oli esiplaanil tema enda mina ning olenemata \u00fcmbritsevast poliitilisest reaalsusest p\u00fc\u00fcdis ta end kohandada oludega selliselt, et v\u00f5imalikult h\u00e4sti toime tulla. Ta suutis v\u00e4ljapeetult oma eetilisi ja poliitilisi t\u00f5ekspidamisi painutada erinevate poliitiliste v\u00f5imude jaoks sobivaks.<\/p>\n
Nii v\u00e4ljapeetult ei teinud seda vist keegi teine. 1940. aasta juunip\u00f6\u00f6rdega kaasaminek ei olnud sundk\u00e4ik, vaid teadlik valik. Nii nagu ka kohanemine s\u00f5jaj\u00e4rgsete oludega. Seda on Semper ka hiljem ise tunnistanud. 1960. aastate l\u00f5pus \u00fctles ta Aksel Tammele s\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate artikleid ja tegemisi silmas pidades: “Keegi mind ei sundinud. Ma olin veendunud stalinist.”113 Semperi eluk\u00e4ik ongi ehk omamoodi kohanemise mustern\u00e4ide.<\/p>\n