vaimse kultuurip\u00e4randi konventsioonile<\/a> on vaimne kultuurip\u00e4rand kultuurilise mitmekesisuse edasiviija ja s\u00e4\u00e4stva arengu tagatis, mis kaitseb traditsioonilist kultuuri ja folkloori ning arvestab ainelise kultuuri- ja loodusp\u00e4randi tiheda omavahelise seotusega.<\/p>\nKultuurip\u00e4randiks peame Kihnu kontekstis paljuski looduse ja universumiga seotud tavasid, mida antakse edasi p\u00f5lvkonnalt p\u00f5lvkonnale, mida loob kogukond pidevalt uuesti, m\u00f5jutatuna oma keskkonnast, loodusest ja ajaloost.\u00a0<\/p>\n
2026. aasta jaanuaris ilmutas end p\u00e4randkultuur \u00fcle pika aja taas k\u00f5ige t\u00e4henduslikumas m\u00f5ttes \u2013 tuli talv ja meri j\u00e4\u00e4tus. Isegi noorte leksikas muutusid keskseks operatiivsed j\u00e4\u00e4olude kirjeldused meres olevate kohanimede abil ja terminoloogia, mis justkui vahepeal keelest kadumise m\u00e4rke ilmutas.<\/p>\n
Jah, talv j\u00f5udis k\u00e4tte, \u00f5ig\u00f5 taelv. Liivi lahe j\u00e4\u00e4tumine on kihnlaste lihasm\u00e4lus, selle silla \u00fcletamine loomulik, oodatud ja tuttav n\u00e4htus. Ka kogukonda \u00fchendav fenomen, sest toimub aktiivne liikumine ja pidev infovahetus sel akuutsel teemal.<\/p>\n
Mis siis on p\u00e4rimuskultuuri \u00fche tahu ehk talvise argieluga juhtunud enam kui k\u00fcmnekonna aasta v\u00e4ltel?<\/p>\n
Muutunud on v\u00e4ikesaarte elanike eluviis ja t\u00f6\u00f6 iseloom, mis eeldab senisest aktiivsemat liikumise vajadust. T\u00f6\u00f6kohad ei pruugi enam asuda vaid saarel, vaid toimub pidev liikumine t\u00f6\u00f6 ja kodu vahel. Laste linnakoolides k\u00e4imine koos koduigatsusega pole ajas muutunud ehk nemad on p\u00f5hilised liiklejad talvekuude reedetel ja p\u00fchap\u00e4evadel.<\/p>\n
Uudse n\u00e4htusena on lisandunud reisimine ehk pead lennukiga kusagile lendama ja seet\u00f5ttu \u00f5igeks ajaks lennujaama j\u00f5udma. Eluiga on tunduvalt pikenenud ja sellest tulenevalt sagenenud sotsiaals\u00f5idud. Muidugi on varasemast ajast sagedamini vaja kiirabi teenust.<\/p>\n
V\u00e4ikesaarel elades ehk siis olles teatavas isolatsioonis, ei tule mere t\u00f5kestav v\u00f5ime kellelegi \u00fcllatusena. Katkestusi liikumistes ikka esineb, eriti valus on kui mandrilt pikalt koju ei saa. T\u00e4nap\u00e4eval on seda juhtunud vaid ehk paari p\u00e4eva v\u00e4ltel, lisaks on kihnlane harjunud igap\u00e4evaselt j\u00e4lgima ilmateadet, kus t\u00e4htsaim indikaator tuul. Selle suunast ja tugevusest s\u00f5ltub laevaliikluse v\u00f5imalikkus.<\/p>\n
Aga, oh imet, n\u00fc\u00fcd siis tuli t\u00f5sisem katkestus! Seegi oli loodusrahvale etteaimatav. J\u00e4\u00e4 paksus hakkas p\u00e4evast p\u00e4eva enam t\u00f5kestama laeva liikumiskiirust kuniks veetase langes alla kriitilise piiri ja parvlaev j\u00e4i seisma.<\/p>\n
Muidugi oli sellistes oludes paralleelne j\u00e4\u00e4tee juba olemas, kuid selle l\u00e4bijate algsed kirjeldused v\u00e4ga erinevad: s\u00f5iduautoga l\u00e4bimatu, T\u00f5stamaa pool rikne, kivikummid v\u00e4lles, pragu puruks s\u00f5idetud, t\u00fckk praost v\u00e4lles jne. Samal ajal tee kasutamine intensiivistus, selle meie Elutee kasutus.<\/p>\n
Mulle ei meeldi s\u00f5na isetekkeline j\u00e4\u00e4tee, sest see ei teki ise. J\u00e4\u00e4le tekib tee kahe komponendi koosm\u00f5jul. Need on ilmataat ja inimene. Kusjuures viimane pole ainsuses, vaid tee tekitavad inimesed, ennek\u00f5ike inimesed, kes merest midagi teavad, usaldusv\u00e4\u00e4rsed inimesed. Nemad on loojad, iseenesest ei juhtu mitte midagi.<\/p>\n
Kus siis mure on? Mure on selles, et sellel ajakirjanduses nimetatud isetekkelisel j\u00e4\u00e4teel, mida mina nimetaksin pigem illegaalseks j\u00e4\u00e4teeks, ei kehti seadused, seal ei tohi s\u00f5ita alarms\u00f5idukid, sotsiaaltransport, tavas\u00f5idukite puhul ei kehti kasko ja see pole kindlasti see, mis looks v\u00f5imalusi turismimajanduse arendamiseks.<\/p>\n
Elutee kasutajad kardavad seda viimast k\u00f5ige rohkem, kuna liigne v\u00e4line huvi v\u00f5ib tee l\u00f5hkuda ja seet\u00f5ttu kellegi elu ohtu seada. Kusjuures sellise k\u00e4itumise puhul on alati olemas s\u00fc\u00fcdlane, see kes ei tunne v\u00f5i rikub kirjutamata seadusi.<\/p>\n
“Riiki oli antud juhul vaja regionaalpoliitika teostamiseks, et lapsed ja mandril t\u00f6\u00f6l k\u00e4ijad saaksid koju tulla ja t\u00f6\u00f6le minna.”<\/p>\n
Miks on siis riigil riigis riiki vaja? Riiki oli antud juhul vaja regionaalpoliitika teostamiseks, et lapsed ja mandril t\u00f6\u00f6l k\u00e4ijad saaksid koju tulla ja t\u00f6\u00f6le minna. Et oleks lihtne kiiret abi vajav inimene \u00fcle toimetada. Et oleks v\u00f5imalik majandust elavdada. Et oleks kohustus ja vastutuse selle \u00fcha haruldasema loodusn\u00e4htusega seonduvalt.<\/p>\n
Kihnu ei saanud riigilt abi, selle asemel kuulasime ETV “Esimese stuudio” vahendusel <\/a>taristuministri Kuldar Leisi ehmatavalt ebakompetentset juttu, selget arulagedust j\u00e4\u00e4l\u00f5hkujatest ja muust jamast, mis kuidagi ei ole koosk\u00f5las vaimse kultuurip\u00e4randi konventsioonist tuleneva s\u00e4\u00e4stlikkuse printsiibiga.<\/p>\nSamal ajal saime aru, et j\u00e4\u00e4tee rajamise kulu oleks maksumaksjale ja riigieelarvele h\u00e4vitavalt m\u00f5junud. Ega siis midagi, antud juhul j\u00e4i j\u00e4\u00e4tee rajamise \u00fclesanne kohaliku omavalitsuse kanda, aga kas ka vastutuse k\u00fcsimus?<\/p>\n
Kuna riik on suutnud antud juhul maksumaksja raha meeletult s\u00e4\u00e4sta, tekib ikkagi k\u00fcsimus kompensatsiooni v\u00f5imalustest kohalikele omavalitsustele v\u00f5i tegelikult kohalikele omavalitsustele senisest suuremate \u00f5iguste andmise \u00fcle, sest riik ei jaksa selle perifeeriaga j\u00e4nnata ega sinna raha kulutada. Olemas on ju linnad, kus k\u00f5ik normaalsed inimesed v\u00f5iksid \u00fcheskoos r\u00f5\u00f5msalt elada!<\/p>\n
Siiski, nii palju v\u00f5iks veel selles k\u00fcsimuses riigiga asja olla, et kanname illegaalsed j\u00e4\u00e4teed Eesti vaimse kultuurip\u00e4randi nimistusse ja siis muutuvad need illegaalsed praktikad riikliku t\u00e4htsusega asjaks kultuurip\u00e4randi hoidmise seisukohalt vaadates.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Liivi lahe j\u00e4\u00e4tumine on kihnlaste lihasm\u00e4lus, selle silla \u00fcletamine loomulik, oodatud ja tuttav n\u00e4htus. Ka kogukonda \u00fchendav fenomen,…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103334,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,11578,47872,47875,26800,4039,10230,28,29,22816,25194,19,25,2836,23,24,22,20,49541,30],"class_list":["post-103333","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-jaa","tag-jaatee","tag-jaateed","tag-kihnu","tag-kuldar-leis","tag-kultuuriparand","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liivi-laht","tag-mare-matas","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-talv","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vaikesaared","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116034156804695639","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103333","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103333"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103333\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103334"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103333"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103333"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103333"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}