M\u00f6\u00f6dunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane s\u00fcndide arv j\u00e4i alla 10 000 ning see sai ka koheselt leiliviskeks kerisele, mis pani poliitikud otsekohe lahendusi otsima. Kes karmimalt, kes leebemalt, kuid peamiselt keskenduti sellele, mis midagi (noore) pere jaoks maksab ning kes selle eest maksab.<\/p>\n
Rahvastikuteadlane Mare Ainsaar ja sotsiaalpoliitika professor Dagmar Kutsar kirjeldavad1, et majanduslike k\u00fcsimuste k\u00f5rval on lisandunud uued asjaolud, mis takistavad pere loomist, \u00fcks nendest \u00fcleilmne ebakindlus, \u00e4revus ja teadmatus ning \u00fchtlasi tuuakse v\u00e4lja, et Eesti perepoliitika ei paku kindlustunnet ja stabiilsust.<\/p>\n
Nii ei olene s\u00fcndimus ainult maksupoliitilistest valikutest, vaid oluliselt ka suuremast pildist, kindlustundest oleviku ja tuleviku suhtes. Kujundlikult v\u00f5ime \u00f6elda, et s\u00fcndimus peegeldab meie inimeste sisemaailma hetkeseisu, seda kui lootusrikkalt tulevikku vaadatakse. Seda ilmestab h\u00e4sti laulva revolutsiooni periood, mil Eesti riigi ja \u00fchiskonna tulevik oli v\u00e4ga ebakindel, kuid sellele vastupidiselt oli \u00fclimalt tugev inimeste sisemine usk paremasse homsesse.<\/p>\n
Nii registreeriti 1989. aastal 15 700 eestlase s\u00fcnd (millest rohkem, 17 700, on olnud vaid 1923. aastal), kes tulid siia ilma vaatamata teadmatusele, milliseks l\u00e4hitulevik kujuneb. Kuigi N\u00f5ukogude okupatsiooniperioodil p\u00fc\u00fcti laulupidu ehk eestlaste iseolemise \u00fcht suurimat s\u00fcmbolit, rakendada ideoloogia teenistusse, siis saavutati vastupidine ning vaim sai hoopis v\u00f5itu v\u00f5imust. Just kultuuri kaudu leidis v\u00e4ljundi \u00fchiskondlik \u00fchtehoidmine, mis andis julgust ja s\u00fcstis lootust tulevikku.<\/p>\n
N\u00fc\u00fcd, 35 aastat p\u00e4rast taasiseseisvumist on Eesti elatustase m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt t\u00f5usnud ning elu h\u00fcvede ja mugavuste m\u00f5ttes kordades paremaks l\u00e4inud. Nii v\u00f5iks eeldada, et hoopis julgem on ka lapsi planeerida ja saada. Ometi on olukord kujunenud hoopis vastupidiseks, kus s\u00fcndimuse puhul n\u00e4eme negatiivseid rekordeid, sest selle hea eluga k\u00e4ivad muuhulgas kaasas ka ebakindlus, \u00e4revus ja teadmatus.<\/p>\n
Kultuur kui esimene kaitseliin<\/p>\n
Ebakindlus ja \u00e4revus v\u00f5ib k\u00e4ia k\u00e4sik\u00e4es ka kultuuri\u00fcrituste korraldamisega. 2022. aastal kogesime seda lauluv\u00e4ljakul eriti ehedalt, mil suvise Rammsteini kontserdi eel saime v\u00e4lismaalastelt p\u00f6\u00f6rdumisi, milles tunti muret, kas nii l\u00e4hedal Venemaale on ikka turvaline suur\u00fcritust korraldada. Jah, seda k\u00fcsimust ikka veel k\u00fcsitakse, aga vaatamata neile kahtlustele pingutasime teadlikult selle nimel, et pakkuda inimestele tugevaid ja \u00fchendavaid elamusi.<\/p>\n
M\u00f6\u00f6dunud aastal sai just Tallinna lauluv\u00e4ljakust kogu Baltikumi ja P\u00f5hjamaade kuumim kontserdipaik. Kui emotsioonide tipps\u00fcndmuseks oli \u00fcldlaulupidu, siis oma emotsionaalse m\u00e4rgi \u2013 kes suurema, kes v\u00e4iksema \u2013 j\u00e4tsid publikusse ka teised esinejad, olgu siis Imagine Dragons, AC\/DC v\u00f5i hoopis Justin Timberlake.<\/p>\n
Maailmakuulsate esinejate taustaj\u00f5ud teevad kontserttuure korraldades v\u00e4ga p\u00f5hjaliku eelt\u00f6\u00f6 ning ega Eestit esinemispaigaks valitaks, kui siin poleks turvaline ning puuduks mitmek\u00fclgne potentsiaal. See eeldab aga ka meie endi usku ja \u00fchist pingutust ning valmisolekut n\u00e4idata, et siin toimub elu, et me ei ole hirmul ning suudame luua ja hoida tugevaid ja \u00fchiseid elamusi. Poliitikakujundamise kontekstis ei oska me paraku seda potentsiaali piisavalt ise oma riigis v\u00e4\u00e4rtustada ja enda kasuks t\u00f6\u00f6le rakendada.<\/p>\n
Eesti vajab tulevikuks elamuste strateegiat<\/p>\n
Miks siis mitte arutleda selle \u00fcle, et Eesti vajab elamuste strateegiat? See ei ole sugugi pelgalt pidutsemise v\u00f5i suve\u00fcrituste kalender ja selle tihendamine, vaid \u00fchiskondlik kokkulepe, et v\u00f5tame riikliku t\u00e4helepanu alla \u00fche teistsuguse v\u00f5imekuse, nimelt inimeste koosolemise v\u00f5imekuse.<\/p>\n
“Eestis alahinnatakse j\u00e4tkuvalt kultuuri m\u00f5ju \u00fchiskondlikule tervisele ning valdkonna potentsiaali tulu teenida.”<\/p>\n
Kui viimastel aastatel on kultuurivaldkonnas leitud \u00fcha loovamaid lahendusi eelarve k\u00e4rpimiseks, siis n\u00fc\u00fcd peaksime sisse l\u00fclitama vastupidise k\u00e4igu. Olen tegelikult varemgi t\u00e4helepanu juhtinud2;3, et Eestis alahinnatakse j\u00e4tkuvalt kultuuri m\u00f5ju \u00fchiskondlikule tervisele ning valdkonna potentsiaali tulu teenida.<\/p>\n
Ka rahvusvahelised teadusuuringud ja -anal\u00fc\u00fcsid viitavad, et just kultuur on parim toetusmeede ebakindlal perioodil4 ning kultuurivaldkonnale tervikliku t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ramine t\u00f5stab ka perede heaolu5, samuti hoiatatakse asjaolu eest, et kultuurivaldkonna k\u00e4rped m\u00f5jutavad negatiivselt inimsuhteid.<\/p>\n
Taanis katsetati6, stressi, depressiooni v\u00f5i \u00e4revush\u00e4ire t\u00f5ttu raskustesse sattunud inimeste kaasamist \u00fchiskondlikku ellu l\u00e4bi kultuuri\u00fcritustel osalemise ning kultuuriliste kogemuste, mille j\u00e4rgselt paranes nende vaimne heaolu, kasvas motivatsioon ja enesehinnang.<\/p>\n
Mitmed Euroopa riigid, n\u00e4iteks Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa on kasutusele v\u00f5tnud kupongide s\u00fcsteemi nn kultuurivaut\u0161erite jagamine, et tuua noored kultuuri juurde ning toetada seel\u00e4bi ka nende vaimset tervist.<\/p>\n
Vaimse tervise teemadele tasub demograafilisi probleeme lahendama asudes kindlasti t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata ka meil, sest inimarengu aruande kohaselt7 esineb Eesti t\u00e4iskasvanutest 28 protsendil depressioonirisk, 20 protsendil risk \u00e4revush\u00e4ireks, 39 protsendil uneh\u00e4irete risk ning 43 protsendil vaimse kurnatuse ilmingud.<\/p>\n
Samas aruandes tuuakse v\u00e4lja, et kui v\u00f5rrelda Eesti koolinoori naaberriikidega, siis on oluliselt rohkem noori, kes on tundnud kurbust ja masendust sagedamini kui kord n\u00e4dalas8. V\u00f5ib eeldada, et Euroopas ja kogu maailmas valitseva \u00e4revuse t\u00f5ttu on need n\u00e4itajad n\u00fc\u00fcdseks veelgi kehvemaks muutunud.<\/p>\n
Elame \u00e4reval ajal, mil pidev infovoog nutitelefoni vahendusel annab \u00e4revusele \u00fcha hoogu juurde ning pole midagi imestada kui pere planeerimine sealjuures liialt keeruline v\u00e4ljakutse tundub.<\/p>\n
Sellistes tingimustes tasub t\u00f5siselt kaaluda elamuste strateegia kallale asumist, mis aitaks rakendada Eesti potentsiaali kultuurivaldkonnas ning tuua meie inimestele helgemaid m\u00f5tteid. (Suur)\u00fcritused spordiv\u00f5istlustest kontsertideni, mis loovad positiivset meeleolu ning annavad v\u00f5imaluse vaimustuda ja saada inspiratsiooni.<\/p>\n
Tegemist on julgeolekuolukorra m\u00f5jutamisega inimeste peades, mida ei maksa sugugi alahinnata v\u00f5rdluses f\u00fc\u00fcsilise julgeolekuga. Selline emotsionaalne ja vaimne kindlustunne on eeldus, et julgetaks teha ka k\u00f5ige pikema vaatega otsuseid, sealhulgas luua pere. Ega p\u00f5hiseaduse preambulas pole ilmaasjata kokku kirjutatud rahvus, keel ja kultuur. Ei saa need \u00fcksteiseta ning nende s\u00e4ilimist tahame ju l\u00e4bi aegade.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"M\u00f6\u00f6dunud aasta oli teine kord ajaloos, kui aastane s\u00fcndide arv j\u00e4i alla 10 000 ning see sai ka…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":21506,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,176,28,29,19,25,1321,49563,12349,23,24,22,12351,20,4213,30],"class_list":["post-103374","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-kultuur","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-rahvastik","tag-suurkontserdid","tag-tallinna-lauluvaljak","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-urmo-saareoja","tag-uudised","tag-vaimne-tervis","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103374","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103374"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103374\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/21506"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103374"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103374"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103374"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}