Peagi j\u00f5uab k\u00e4tte kevad, mis t\u00e4hendab \u00fchtlasi seda, et p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petajad peavad m\u00f5tlema, mida nad edasi teevad. Tallinna tehnoloogiakolled\u017ei direktor Ott P\u00e4rna r\u00e4\u00e4kis saates “Hommik Anuga”, et enam ei vasta tegelikkusele arusaam, et inimene \u00f5pib \u00fche eriala ja teeb seda kogu t\u00f6\u00f6elu.<\/p>\n
“Kui \u00fcks asi on siin kindel, siis unustage \u00e4ra see asi, et \u00f5pite \u00fche asja v\u00f5i ameti selgeks ja sellest piisab. Ei piisa! Unustage \u00e4ra ka see asi, et kui te midagi l\u00e4hete \u00f5ppima, et te teete vale otsuse. Te lihtsalt kogute neid puslet\u00fckke oma taskusse juurde. Mida rohkem erinevaid kogemusi on, tehnoloogilisi v\u00f5i v\u00e4hem tehnoloogilisi, seda lihtsam on teil seda p\u00e4riselu asju lahendada,” leiab ta.<\/p>\n
Tema s\u00f5nul liigub \u00fchiskond suunas, kus inimestel on mitu ametit ja rolli. Selle p\u00f5hjuseks on nii rahvastiku v\u00e4henemine kui ka kiire tehnoloogiline areng.<\/p>\n
“V\u00f5tame n\u00e4iteks Islandi \u2013 sama inimene on telesaatejuht, kiriku\u00f5petaja, v\u00f5ib-olla vabatahtlik p\u00e4\u00e4stja, oma lapsele treener. Tal erinevad \u00fchiskondlikud rollid, m\u00f5ned toovad raha sisse, m\u00f5ned on vajalikud, et \u00fchiskond toimida saaks. Selliseks asjaks peame valmis olema ja seet\u00f5ttu tasub \u00f5ppida rohkem kui \u00fcht asja, tasub p\u00fc\u00fcda aru saada, kuidas on erinevad valdkonnad omavahel seotud.”<\/p>\n
P\u00e4rna juhitav uus kolled\u017e s\u00fcnnib nelja Tallinna kutsekooli \u2013 Lasnam\u00e4e mehaanikakooli, pol\u00fctehnikumi, t\u00f6\u00f6stushariduskeskuse ja ehituskooli \u2013 liitmisel. “\u00dcksk\u00f5ik, mida sa \u00f5pid, sa \u00f5pid teisi valdkondi tundma. Sa saad \u00f5ppida \u00fcht asja p\u00f5hierialal, teist asja k\u00f5rvale ja p\u00e4risellu minnes, sa oled 18 v\u00f5i 19 aastat vana, sul on v\u00e4ga korralik \u00fcldkeskharidus, aga sa tead juba mitut tehnoloogiat, mitu eriala,” avas ta kooli \u00f5ppekorraldust.<\/p>\n
Tema s\u00f5nutsi on kolled\u017ei eeliseks see, et noor siseneb t\u00f6\u00f6turule neli-viis aastat p\u00e4rast p\u00f5hikooli l\u00f5petamist.<\/p>\n
“Alternatiiv on see, et sa l\u00e4hed teoreetilisse g\u00fcmnaasiumisse ja \u00f5pid kolm aastat g\u00fcmnaasiumis. Kusjuures 40 protsenti g\u00fcmnaasiumisse l\u00e4inutest ei l\u00f5peta kunagi. Nii et nad l\u00e4hevad t\u00f6\u00f6turule osalt ilma g\u00fcmnaasiumihariduseta. Enamus saab selle k\u00e4tte, aga kindlasti ei ole neil oskusi, arusaama, kus neid oskusi tulevikus kasutada, mist\u00f5ttu nad peavad kuskil edasi \u00f5ppima. \u00dclikoolis 3+2 [aastat] otsa, sul on p\u00f5hikoolist kaheksa aastat t\u00f6\u00f6turule,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
P\u00e4rna hinnangul ei ole hea p\u00f5hjus g\u00fcmnaasiumisse minekuks see, et noor ei oska veel otsustada. “Tihti ma n\u00e4en, et p\u00f5hikooli l\u00f5petaja \u00fctleb, et ma ei tea, kelleks ma saada tahan, ma l\u00e4hen igaks juhuks g\u00fcmnaasiumisse. \u00c4rge tehke seda. M\u00f5elge, \u00f5ppige midagigi ja p\u00e4rast otsustate ringi. Elu on selles m\u00f5ttes vahva, et sa v\u00f5id alati \u00fcmber otsustada, kunagi keegi ei \u00fctle, et nii j\u00e4\u00e4b. V\u00f5ib-olla see on see, mida ma julgustan. Ja ei ole seda, et meil on \u00fcks amet, \u00fcks oskus ja see viib meid haljale oksale,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
R\u00e4\u00e4kides t\u00f6\u00f6turu tulevikust, \u00fctles P\u00e4rna, et tehisaru m\u00f5ju on v\u00f5rreldav varasemate muutustega t\u00f6\u00f6stuses. Tema s\u00f5nul kaovad eelk\u00f5ige keskastme rutiinsed t\u00f6\u00f6d, kuid vastutus j\u00e4\u00e4b inimesele.<\/p>\n
“Sisenevad t\u00f6\u00f6kohad on alles \u2013 bensiinijaamas on keegi, kes m\u00fc\u00fcb teile seda kohvi v\u00f5i bensiini, juuksurid on olemas, v\u00e4ga palju selliseid t\u00f6id on olemas. V\u00e4ga palju strateegilisi t\u00f6id on ka olemas \u2013 see sama tarkvara, tehisaru kirjutab tarkvara valmis, aga s\u00fcsteemi eest vastutab inimene. S\u00fcsteem on see, kes annab tehisarule \u00fclesande, s\u00fcsteem on see, kes kontrollib tehisaru t\u00f6\u00f6d, kas me saime selle koodi, m\u00e4ngu, rakenduse valmis v\u00f5i mitte,” kirjeldas ta.<\/p>\n
Selleks, et praegused lapsed ja noored tuleviku \u00fchiskonnas hakkama saaksid, on P\u00e4rna s\u00f5nul k\u00f5ige olulisem lahendusi leida.<\/p>\n
“\u00dckski t\u00f6\u00f6andja ei taha ju seda, et ma \u00f5ppisin seda, teist ja kolmandat. Tema k\u00fcsib, mis probleemi sa oskad lahendada. Ja siis on see, et kui probleemi lahendada, mul on vaja erinevat sorti oskuseid, kust ma neid saanud olen. V\u00f5ib-olla sain tunnist, v\u00f5ib-olla sain mingisugusest projektit\u00f6\u00f6st, mis ma tegin koolis, v\u00f5ib-olla sain mingisugusest hobiringist, mida ma tegin, v\u00f5ib-olla on mingid kontaktid, et ma ise ei tea seda, aga ma tean, kes teab,” arutles ta.<\/p>\n
P\u00e4rna t\u00f5i v\u00e4lja, et muutused ei puuduta ainult noori, vaid ka vanemaid inimesi. Ta viitas Maailma Majandusfoorumi uuringutele, mille j\u00e4rgi vajab ligi pool t\u00f6\u00f6turul olevatest inimestest l\u00e4hiajal \u00fcmber- v\u00f5i t\u00e4iend\u00f5pet.<\/p>\n
“Harjumaal l\u00f5petab p\u00f5hikooli aastas 8000 [noort], kes otsivad kohta, kas ma l\u00e4hen g\u00fcmnaasiumisse v\u00f5i kolled\u017eisse, aga samal ajal on sul Eestis 350 000 [inimest], kes tegelikult peaks minema keskmise pikkusega aastaks kooli midagi \u00f5ppima,” t\u00f5i ta v\u00e4lja.<\/p>\n
P\u00e4rna s\u00f5nul on oluline, et ka t\u00e4iskasvanud silmad lahti hoiaksid ja iga p\u00e4ev midagi juurde \u00f5piksid.<\/p>\n
“Aga t\u00f5esti ka m\u00f5elda selle peale, kuhu ma oma huvide, hobide, tugevustega v\u00f5iksin edasi \u00f5ppida, mitte suvaliselt. Kui k\u00f5ik tahavad saada superstaariks, aga enamus ei oska laulda, siis ei ole sellest hobist m\u00f5tet endale t\u00f6\u00f6d teha, k\u00fcll aga on mingid baasoskused, huvid, mis mind motiveerivad, et p\u00fc\u00fcda seda tuleviku juurde\u00f5pitut sellega siduda. Nagu \u00f6eldakse, et kui sa teed endale t\u00f6\u00f6st hobi, sa ei pea p\u00e4evagi t\u00f6\u00f6d tegema.”<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Peagi j\u00f5uab k\u00e4tte kevad, mis t\u00e4hendab \u00fchtlasi seda, et p\u00f5hikooli ja g\u00fcmnaasiumi l\u00f5petajad peavad m\u00f5tlema, mida nad edasi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103418,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[37,33,35,173,34,36,140,32950],"class_list":["post-103417","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-meelelahutus","tag-ott-parna"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116034703459265293","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103417"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103417\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103418"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103417"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103417"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}