{"id":10351,"date":"2025-10-03T04:18:09","date_gmt":"2025-10-03T04:18:09","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10351\/"},"modified":"2025-10-03T04:18:09","modified_gmt":"2025-10-03T04:18:09","slug":"inimene-masina-ees-i-sirp","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/10351\/","title":{"rendered":"Inimene masina ees. I – Sirp"},"content":{"rendered":"

Probleem: me r\u00e4\u00e4gime tehisintellektist, m\u00f5tlemata, mis see on<\/p>\n

Tehisintellekt h\u00e4irib naksitrallide tasakaalu nii maal, \u00f5hus kui vees, sest kui selle t\u00f5eline v\u00f5imekus meid parasjagu ei hulluta, m\u00f5jub kohutavalt hoopis monstrumile loodud kuvand v\u00f5i siis uue ajastu alguse mahamagamise tunnetuslik oht. Teemaga seostub igatahes \u00fcht- v\u00f5i teistpidine pakilisus ja palju arusaamu, millega meil siis \u00f5igupoolest tegemist on. Need s\u00f5ltuvad nagu ikka peamiselt sellest, kas pimedale arvajale meeldib n\u00e4ppida oma elevandi tundlikku ja intelligentset londiotsa v\u00f5i on ta juba kimpus toas toimetavate tonniste jalam\u00fcrakatega.<\/p>\n

Mis siis kah on see tehisintellekt?<\/p>\n

Selge, et \u201etehisintellekt\u201c s\u00f5nana h\u00f5lmab v\u00f5i v\u00e4hemalt t\u00e4hendab inimeste jaoks palju erinevaid asju. Sinna hulka kuulub nii end aastak\u00fcmneid praktikas t\u00f5estanud rakendusi kui ka v\u00e4liselt k\u00fcll meheks kasvanud, ent seestpoolt v\u00e4ikeseks poisiks v\u00f5i segaduses teismeliseks j\u00e4\u00e4nud mullimiljard\u00e4ride fantaasiaid. Selle t\u00f5demuse juures tehisintellekti aruteluobjektina siiski m\u00e4\u00e4ratleda soovides tuleb v\u00e4lja, et sageli k\u00e4sitletakse seda tehnoloogiana, mida usutakse olevat midagi inimtaolist \u2013 et see on v\u00f5imeline tegema asju, mis oma olemuselt eeldavad inimlikku tunnetust, otsustusv\u00f5imet ja loovust. See populaarne fantaasia masinteadvusest elavneb h\u00f5lpsalt seal, kus mitme funktsiooni automatiseerimisv\u00f5imekus (nt info klassifitseerimine, automaatotsused v\u00f5i -soovitused) on \u00fchendatud samasse kasutajaliidesesse. Nii on see paljude suurte keelemudelite ja ka massidele k\u00e4ttesaadava tehisintellekti vormi puhul, milles inimlikkuse illusioonile annab ebaproportsionaalse v\u00f5imenduse keelefunktsioon (nt teksti transkriptsioon, t\u00f5lge v\u00f5i genereerimine). Keel on inimeste omavahelise taju m\u00f5ttes nii tsentraalne, et k\u00e4sitleme seda genereerivat \u00fcksust vaikimisi inimlikuna.<\/p>\n

Tehisintellekti kuvandi teine t\u00e4htis komponent on, et see on hea t\u00f6\u00f6riist. See on loogiline just seoses eeltooduga, sest domineerima on ju ka inimese toonud v\u00e4gev m\u00f5tlemisv\u00f5ime mitmek\u00fclgse t\u00f6\u00f6vahendina. Paraku on tehisintellekti t\u00f6\u00f6riista renomeele end kaasa haakinud ka klassikaline haamriillusioon, et kui meil viimaks ometi on niiv\u00f5rd hea lahendus, siis k\u00fcllap eksisteerib igas valdkonnas ka vastav suur probleem, mida sellega \u2013 ja ainult sellega \u2013 hoogsalt naelutada. Paljudele m\u00f5jub tehisintellekti v\u00e4gevus k\u00f5ike unustama paneva valguss\u00e4hvatusena filmist \u201eMehed mustas\u201c, mille valgusel otsitakse lahendusi isegi seal, kus probleemi polegi. Seda trendi illustreerivad n\u00e4iteks OpenAI riikide valitsustega tehtavad ulatuslikud koost\u00f6\u00f6lepped, kus on j\u00e4etud m\u00e4rkimata, mis probleemi \u00f5igupoolest lahendatakse. Kodumaal ennustab Ardo Reinsalu viimaks ometi \u201etehisaru p\u00f5hiseid kultuurikompasse, mis [\u2014] aitavad meil leida tee raamatute, muusika, filmide ja kunstiteosteni, mis meid k\u00f5netavad\u201c.1 Sest seni on inimkond t\u00fchja r\u00fchmates kaootiliselt mekkinud kord Prousti, kord JMKEd, tunnistanud vaikivas lummas, kuidas aatomite juhusliku \u00fcmberpaiknemise tulemusel kerkib Sagrada Familia ja t\u00e4itub Kumu ning igasuguse kompassita hoidnud maailma tarbimisedetabeli tipus tolle Laulasmaa Arvo. \u201e\u00c4kki ikka oli teadus, kultuur, tekstide kirjutamine jm ka paar-kolm aastat tagasi olemas?\u201c k\u00fcsib Tiit Hennoste haruldase tervem\u00f5istusliku h\u00e4\u00e4lena.2<\/p>\n

Nimetatud inimlikkuse m\u00f5\u00f5tme ja hea t\u00f6\u00f6riista renomee k\u00f5rval on t\u00f5ele au andes paljude huvitatud osaliste jaoks tehisintellekti t\u00e4psem m\u00e4\u00e4ratlemine kasulik kas taotluslikult h\u00e4guseks j\u00e4tta v\u00f5i pole suurema selguse loomine isegi parima tahtmise juures v\u00f5imalik. Sellist olukorda, kus \u00fchiskonna katseklaasis ei saa enam s\u00f6\u00f6det ja kultuuri eristada, tuleb heas laboripraktikas t\u00e4histada s\u00f5naga \u201ehaip\u201c. Ka eespool toodud \u00fcldistus tehisintellektist millegi inimtaolisena on vaid tagumine pool Emily Benderi ja Alex Hanna raamatus \u201eAI-pettus\u201c (\u201eThe AI Con\u201c, Harper 2025) toodud m\u00e4\u00e4ratlusest. T\u00e4psemalt kasutatakse nende j\u00e4rgi tehisintellekti m\u00f5istet seal, kus teatud tehnoloogiaid ehitavad v\u00f5i m\u00fc\u00fcvad inimesed saavad sellest kasu, kui teised usuvad, et nende kraam on inimtaoline. Haibi p\u00f6\u00f6rdtahk on aga see, et kui sa tehisintellekti erilisust ei usu, siis oled moodsate oskuste p\u00f5lglik regressiivne ludiit, kelle t\u00f6\u00f6 varsti automatiseeritakse. Selline troostitu v\u00e4ljavaade teeb naksitrallid muidugi \u00e4revaks (ingl fear of missing out, FOMO) ning paneb tegutsema.<\/p>\n

Rakendajate kasvatamine<\/p>\n

N\u00e4iteks t\u00f5statatakse oktoobris riigikogu teaduspoliitika konverentsil3 diskussiooni \u00e4rgitamiseks k\u00fcsimusi \u201etehism\u00f5istuse edukaks rakendamiseks vajalike poliitikate \u00fcle\u201c: \u201eKuidas tagada, et tehisintellekt ei ohustaks demokraatiat ja riiklikku julgeolekut, vaid toetaks nende tugevnemist? Kuidas saame ennetada ohtu, et otsustus\u00f5igus ja seega v\u00f5im kandub \u00fcle l\u00e4bipaistmatutele algoritmidele? Kuidas suunata tehisintellekti arengut nii, et see kujuneks Eesti majanduse konkurentsiv\u00f5ime mootoriks?\u201c On t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne, et fookuse teravikku on v\u00f5etud tehisintellekti riskantsed aspektid, ent l\u00f5puks on haip v\u00f5imukandja siiski segadusse ajanud ja \u00f5hku on visatud ka: \u201eKuidas aidata rohkem inimesi tehism\u00f5istust targalt rakendama? Kuidas kasvatada inimesi tehism\u00f5istust targalt rakendama?\u201c Nurjatu probleem: kuidas \u00f5nnestuks aidata ja kasvatada kodanikke rakendama tehnoloogiat, mille praegusest funktsionaalsusest oskame v\u00e4lja tuua, et see v\u00f5ib ohustada demokraatiat ja riigi julgeolekut ning et v\u00f5im v\u00f5ib kanduda l\u00e4bipaistmatutele algoritmidele?<\/p>\n

FOMO-h\u00fcpe<\/p>\n

Kui k\u00f5ik lahedad lapsed kasutavad AI-d ja see igal juhul on tehnoloogia, mille senine puudumine on k\u00f5igi meie h\u00e4dade juurp\u00f5hjus, siis ei ole p\u00e4\u00e4su veendumusest, et parim, mida teha, on v\u00e4listada v\u00f5imalus, et \u00fchiskond seda ei kasuta. Idee tehisintellektist v\u00e4ltimatu universaalse t\u00f6\u00f6vahendina l\u00f5i kodumaa kevades \u00f5itsema seal, kus rahvale \u201eparimat \u00f5pitehnoloogiat\u201c soovides4 l\u00fckati liikuma TI-h\u00fcppe algatus. Kahtlemata on globaalne tehisintellekti laine v\u00e4ikse Eesti niikuinii juba kaasa t\u00f5mmanud ning k\u00f5ik selle v\u00e4\u00e4ramatu j\u00f5u toodud ja loodud hea ja halb j\u00f5uab meieni igal juhul, hoiatab TI-h\u00fcppe n\u00f5ukogu liige Oleg Shvaikovsky.5 Siiski on TI-h\u00fcppel erakordne potentsiaal selle stiihia m\u00f5ju v\u00e4ikses \u00f5hukeses \u00fchiskonnas v\u00f5imutasandilt tagant utsitamisega v\u00f5imendada.<\/p>\n

Nagu Tartu \u00fclikooli infovastupidavuse nooremteadur Diana Poudel t\u00e4helepanu juhib, on tegemist mitmekordse \u00f5nnem\u00e4nguga.6 Otsus anda m\u00f5nele suurkorporatsioonile v\u00f5imalus Eesti noorte peal katsetada, kas uue eksperimentaalse tehnoloogia n\u00e4ol ikkagi on tegemist \u201eparima\u201c v\u00f5i \u00fcle\u00fcldse \u00f5pitehnoloogia potentsiaaliga n\u00e4htusega, on v\u00e4ga julge samm. Karta on, et meil on kordades rohkem t\u00f5endusmaterjali isegi J\u00fcrgen Rooste pakutud7 \u201et\u00e4itsa ilma tehisintellektita\u201c teekonna kohta parima \u00f5pitehnoloogiana. Kujutlegem hetkeks hariduse suure prioriteedina hoopis kirjandust ja laiendatuna inimese\u00f5petust ning sellel veendumusel p\u00f5hinevat \u00fchendavat pingutust, et k\u00f5ik g\u00fcmnasistid saaksid v\u00e4ikestes r\u00fchmades \u00fcheskoos arutada seda, mis teeb meist inimese. Tehisintellekti kasutamisele eelnevaid haridusvajadusi \u2013 enesetunnetus, tundekasvatus, loodustunnetus, eetika ja identiteediteema, mida k\u00f5ike saab \u00f5petada vaid teine inimene, on r\u00f5hutanud Marju Lauristin,8 m\u00f5tlemis\u00f5petuse, filosoofia ja eetika \u00f5ppekavade keskmesse toomise vajadust on kirjeldanud ka emakeele\u00f5petaja Karl P\u00fctsepp,9 kelle meelest h\u00f5lmab see ka tehisintellekti ja seda arendavate eraettev\u00f5tete huvide varjuk\u00fclgede avamist.<\/p>\n

Ent mingil veidral p\u00f5hjusel n\u00e4ime praegu olevat teinud teistsuguse valiku ja inimesena arenemise v\u00e4ljavaate asemel peame k\u00fcsima, kuidas kasutusele v\u00f5etavad tehisintellektimudelid sihikule v\u00f5etud p\u00f5lvkondade m\u00f5tlemist ja suver\u00e4\u00e4nsust m\u00f5jutama hakkavad. Tehisintellekt aitab neid, kes seda kontrollida suudavad, arutleb akadeemik Dan Bogdanov.10 Et aga seda \u2013 nagu iga teist asja \u2013 k\u00e4sutab ikka see, kellele asi kuulub, on tehisintellekti praeguse kuvandi sisse sedav\u00f5rd k\u00f5hedust tekitavalt h\u00e4sti \u00e4ra peidetud, et levib ka arvamus, et seda \u201ev\u00f5ivad k\u00e4sutada k\u00f5ik\u201c.11 Siiski \u2013 kui pole kokku lepitud teisiti, s\u00f5ltub see, mida kasutaja teha saab, omaniku \u00e4ri- ja disainivalikutest. T\u00e4pselt n\u00f5nda, nagu Facebooki \u00e4ri- ja disainivalikud on soosinud noorte kehakuvandi h\u00e4ireid12 ja genotsiidi.13<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kui pole kokku lepitud teisiti, s\u00f5ltub see, mida kasutaja teha saab, omaniku \u00e4ri- ja disainivalikutest. \u00a0\u00a0\u00a0<\/p>\n

\u00a0\u00a0Elon Musk on X<\/p>\n

Seni kuni me pole saanud p\u00f5hjalikult uurida TI-h\u00fcppe raames s\u00f5lmitavaid lepinguid Eesti riigi ja valitud tehisintellektimudeli(te) omanike vahel, tuleb siiski arvestada, et riik v\u00f5imendab mitmesuguseid tehisaru \u00fcle kontrolli puudumisest tulenevaid riske. Missugused piirangud seatakse AI-mudeli omaniku \u00f5igusele mudelit vastavalt oma vajadustele suunata? Halvimal juhul (m\u00f6\u00f6ndes, et ma tegelikult ei kujuta ilmselt ette, mis on t\u00f5eliselt halvim) t\u00e4hendab see midagi sellist, nagu lubas \u00fche tehisintellektimudeli omaniku Elon Muski jaanip\u00e4eva-aegne postitus<\/a>14 \u2013 \u201ekogu inimkonna teadmistepagasi kriitilist \u00fcmberkirjutamist puuduva info lisamiseks ja vigade kustutamiseks\u201c, et oma AI-mudel Grok siis sellel ainult \u201et\u00f5elisele t\u00f5ele\u201c tugineval keelekorpusel \u00fcmber treenida ja inimkonnale \u00f5ige m\u00f5tlemise kujundamiseks tagasi kinkida. \u201eKes vastutab, miks mudel k\u00fcsimuste peale just niisuguseid vastuseid (v\u00f5i suuniseid) annab?\u201c k\u00fcsib Cybernetica vanemteadur Jan Willemson.15<\/p>\n

\u00d5nneks juhtusin kuulma, kuidas neuroteadlane Jaan Aru \u00fctles, et TI-h\u00fcppe eesm\u00e4rk peaks olema, et inimene ei j\u00e4\u00e4ks AI-st s\u00f5ltuvaks.16 Ent selle tagamine n\u00e4ib isegi suurem eksperimentaalne v\u00e4ljakutse kui tehisintellekti t\u00f5estamine \u00f5pitehnoloogiana. Mugavus on inimlik patt ja t\u00f5en\u00e4osus suur, et paljud abituriendid lukustuvad just sellesse s\u00fcsteemi, kuhu riik neid praegu orjaks m\u00fc\u00fcb. Juba on m\u00e4rke selle kohta, kuidas tehisintellekti-ettev\u00f5tted kasvatavad oma p\u00f5hifunktsioonide k\u00fclge seniste \u00fchismeedia v\u00f5rgustikega sarnanevaid teenuseid, kuna on selge, et parim viis kasutajate oma platvormile lukustamiseks on neile tegevuste pakkumine ja seel\u00e4bi nende profileerimine v\u00f5imalikult rohke andmekogumise p\u00f5hjal.17 Tragikoomiliselt on TI-h\u00fcppe meediatiim t\u00e4pselt seda ohtu \u2013 et riik kohustab g\u00fcmnasiste jagama oma m\u00f5tlemise arengut puudutavaid andmeid \u2013 kirjeldava anal\u00fc\u00fctilise arutluse patroneerivalt tembeldanud: \u201ehelilooja Gregor Kulla avab oma hirme\u201c.18<\/p>\n

Raske on olla julge, kui oled tibatilluke loom, \u00fctles Notsu, ning tuleb kinnitada, et TI-h\u00fcpe meenutab praegu ikkagi pea ees tundmatus kohas vette h\u00fcppamist. K\u00f5igi v\u00e4heste g\u00fcmnasistidega \u00fchekorraga. Kas j\u00e4\u00e4me ratastooli v\u00f5i saame kohapeal surma? V\u00f5i kerkime ahhetavate kaaslaste silme all elusa ja tervena pinnale, veepiisad hommikup\u00e4ikese valguses julgel rinnal p\u00e4rlendamas?<\/p>\n

Reaalsus: AI on niigi suure v\u00f5imu ohtlik fantaasia<\/p>\n

Et meie \u00fchiskonnas pole selge, millest me r\u00e4\u00e4gime, kui r\u00e4\u00e4gime tehisintellektist, illustreerib selle s\u00f5na kasutamine \u00fcldnimetajana siis, kui selle kohta konverentse korraldame v\u00f5i sellest arenguh\u00fcppeid loodame. Meie tehnoloogilise tuleviku kuvandiloome on juba niigi suure v\u00f5imuga huvipoolte k\u00e4tes, kes peamiselt r\u00e4\u00e4givad v\u00f5imalustest ja parimal juhul t\u00f5devad, et riske on ka, aga j\u00e4tavad need kellegi teise mureks, sest fantaasiate t\u00e4itumiseks \u201eon usku vaja\u201c. TI-h\u00fcpe illustreerib, kuidas lubame teadmata m\u00f5juga eksperimentaalsel tehnoloogial selle \u00fcmber loodud fantaasia t\u00f5ttu koloniseerida k\u00f5ik, mida eelnevalt sedav\u00f5rd v\u00e4\u00e4rtustasime, et otsustasime need \u00f5ppekavadesse toppida ja seal hoida.<\/p>\n

Fantaasiad on ohtlikud, kui need satuvad elama inimeste p\u00e4he, kelle k\u00e4tte on koondunud v\u00f5im. N\u00e4eme seda praegu nii paremal kui vasakul, idas kui l\u00e4\u00e4nes. Tehisintellekt meeldib v\u00f5imule, sest v\u00f5imule meeldib v\u00f5imendus ja tehisintellekt lubab enneolematut v\u00f5imendust. Nii on praegu k\u00fcll erakordselt h\u00f5lbus r\u00e4\u00e4kida tehisintellektist, kuna see on k\u00f5igil nina all. Aga kogu tehisintellekti reaalse ja potentsiaalse tehnoloogilise v\u00f5imekuse juures ei ole see ise k\u00f5ige t\u00e4htsam teema, vaid ainult ere illustratsioon, seinal rippuv loosung.<\/p>\n

K\u00f5ige t\u00e4htsam teema on tehnoloogia inimese v\u00f5imestaja ja v\u00f5imendajana. T\u00f5ele au andes v\u00f5imendab iga jalgrattale j\u00e4rgnev tehnoloogia \u00fcha v\u00e4hem ja v\u00e4hem demokraatlikult iga\u00fche enda j\u00f5udu ja pingutust ja \u00fcha rohkem kellegi teise huve \u2013 j\u00e4ttes indiviidi \u00fcha passiivsemaks. Nii illustreerib ka AI-temaatika ajatut trendi, kuidas tehnoloogiad on pahatihti erikujulise ja -tujulise (nii avaliku kui eraviisilise) v\u00f5imu t\u00f6\u00f6riistad \u00fcksikisiku allutamiseks (muide, tehnoloogiate vastupidist rakendamist nimetavad paljud v\u00f5imud terrorismiks). Nii ei v\u00f5ta teie t\u00f6\u00f6d ilmselt \u00e4ra mitte tehisintellekt, vaid inimesed, kes seda kasutavad ja maailma \u00fcle ei hakka ilmselt v\u00f5imutsema mitte tehisintellekt, vaid inimesed, kes seda omavad ja kontrollivad. See v\u00f5im v\u00f5ib realiseeruda nii vahetu t\u00f6\u00f6riistana (nagu n\u00e4iteks autonoomne n\u00e4otuvastusv\u00f5imekusega tapjadroon) kui ka \u201epehme t\u00f6\u00f6riistana\u201c, nagu on kontroll narratiivi ja sellest tingituna m\u00f5tlemise \u00fcle.<\/p>\n

Kui riigikogu teaduspoliitika konverents neid k\u00fcsimusi arutab, tuleb teadvustada sedagi, et ohuks demokraatiale v\u00f5ivad saada ka need l\u00e4bipaistmatud algoritmid, mis kodanikeni j\u00f5uavad riiklikult edendatud \u201eparimate \u00f5pitehnoloogiate\u201c vahendusel. Nii illustreerib juba otsus meie \u00fchiseid ressursse TI-h\u00fcppesse paigutada Tallinna tehnika\u00fclikooli Ragnar Nurkse instituudi teaduri ja Eesti tuleviku-uuringute instituudi tegevjuhi Johanna Vallistu kirjeldatud ajaloolist mustrit, mille puhul v\u00e4ike r\u00fchm tehnoloogiasektori eestvedajaid ja nende m\u00f5jukaid toetajaid teeb valikuid, mis sisult ei kuulu nende kompetentsi.19 Paraku pole ime, et selliseid otsuseid on ikka veel lihtne esitada kuvandiloome \u201eeestlased on tehnoloogiarahvas\u201c v\u00e4ite kastmes, mille sisuks on praeguseks \u00f5pitud abitus v\u00f5i omamoodi Stockholmi s\u00fcndroom \u2013 me ei tule enam selle pealegi, et \u00fchiskonna tehnologiseerimise otsused demokraatlikku arutelu eeldaksid.<\/p>\n

Mis oleks \u00fchiskondlik reaalsusekontroll?<\/p>\n

Tehisintellekti hoogsalt rakendava v\u00f5i sellest fantaseeriva \u00fchiskonna ees seisvate \u2013 ehkki praegu arutelude ja projektide ulatusest v\u00e4lja j\u00e4\u00e4vate \u2013 k\u00fcsimuste esitamiseks saaks riigikogus teha eraldi ettelugemisp\u00e4eva.20 Et need ei ole enam ulmeraamatute valdkond, vaid maailm, mille kohta me peame normaalsuse s\u00e4ilitamise lootuses k\u00fcsimusi esitama, illustreerib kui s\u00fcgavale tehisintellekti-vaimustuse\/v\u00e4ltimatuse metastaasid ja neist tingitud riskide eiramine \u00fchiskonnas ulatuvad. Ent kas tegeleme k\u00fcsimusega, missugune on s\u00f5numi inimlikustamiseks rakendatud tehisintellekti keskkonnam\u00f5ju,21 v\u00f5i k\u00fcsimusega, kas t\u00f5esti soovime, et pettus \u2013 panna elutu masin andma inimlikuna n\u00e4ivat v\u00e4ljundit, oleks v\u00f5imalikult osav?<\/p>\n

Mis me ise oleme?<\/p>\n

Nii tehisintellekti praeguseks realiseerunud funktsioonid kui ka fantastilised narratiivid m\u00f5jutavad seda, kuidas inimene ja inimkond tajub maailma ja iseennast selle sees. Pole isegi t\u00e4htis, kas tehisintellekt \u201em\u00f5tlemise abivahendina\u201c kunagi realiseerub, andes selle omanikule kontrolli kasutajate m\u00f5tlemist m\u00f5jutada kordades s\u00fcgavamal tasandil kui \u00fchismeedia. Sest ainu\u00fcksi implitsiitse loo keerutamine sellest, justkui inimese enda v\u00f5imed pole enam piisavalt head, et ilma tehisintellekti abita e-kirja kirjutada, sisukat m\u00f5tet s\u00f5nastada v\u00f5i et iga\u00fcks peaks tehisintellekti kasutama ja et sellest hoidumine t\u00e4hendab mahaj\u00e4\u00e4must, m\u00f5jutab miljardite inimeste enesetaju. Nii toimib kunstliku m\u00f5tlemisproteesina esitletav tehisintellekt masside m\u00f5tlemise kontrollimise vahendina v\u00e4ga h\u00e4sti ka siis, kui see \u00fcldse neid asju ei tee, mida sellele omistatakse (mis \u00fcldjuhul ka t\u00f5ele vastab).<\/p>\n

Kes me oleme? Et vastamist alustada, siis laiemas m\u00f5ttes toob tehisintellekti intensiivne tulek vajaduse korrata vana teemat, et me ei ole tehnoloogiarahvas. See v\u00e4ide on mingile osale meie \u00fchiskonnast palju l\u00f5bu toonud mainekujunduslik s\u00f5num. Keegi ei ole rohkem v\u00f5i v\u00e4hem tehnoloogiarahvas. Me v\u00f5ime leiutada ja kasutada tehnoloogiaid, aga me oleme ikkagi osa loodusest. Loodus h\u00f5lmab meid.<\/p>\n

Tehisintellekt on virtuaalmaailm. See ei ole f\u00fc\u00fcsiline maailm. Virtuaal\u00admaailma minnes on suurem t\u00f5en\u00e4osus t\u00f5eline maailm unustada. Aga me ise oleme siinses maailmas. Veel. On inimesi, kes tunnevad, et v\u00f5iksime oma sideme f\u00fc\u00fcsilise maailmaga minetada ja unustada. Selle \u00fcle v\u00f5ib arutleda. Aga tehnoloogiate kasutamine ei saa olla kohustus. Me v\u00f5ime otsustada seda teha, kui see on m\u00f5istlik ja v\u00f5ime otsustada ka, et see ei ole m\u00f5istlik.<\/p>\n

Tehnoloogiate kasutamine v\u00f5i mittekasutamine peaks olema iga\u00fche ja iga \u00fchiskonna vaba valik. Nagu on vabatahtlik palju muudki kuni ennastkahjustava tegevuseni, n\u00e4iteks ebatervislik eluviis.<\/p>\n

Kui teeme \u00fche t\u00e4na laheda v\u00f5i t\u00e4htsa tehnoloogia kasutamise kohustuslikuks v\u00f5i suuname sellesse ebaproportsionaalselt palju \u00fchiseid ressursse, tuleb see millegi muu arvelt. Me kipume iseenesestm\u00f5istetavalt v\u00f5tma oma \u00fchiskonna \u2013 eriti, mis puudutab meie \u00fchiste avalike ressursside arvelt toimuvat, \u00fcha digitehnoloogilisemaks muutumist ilma sellekohase demokraatliku aruteluta. Kui tehnoloogia teatab nii valjult, et see teeb elu paremaks, siis on meil vaja topelt k\u00f5vasti pingutada, et mitte unustada k\u00fcsida, mis hinnaga, ja et \u00e4kki oleks ilma selleta veel parem? Iga asja juures, mida tehisintellektiga parendada plaanime, tuleb k\u00fcsida, kas isegi parim saavutatav tulemus viib meid inimeseks olemisele l\u00e4hemale v\u00f5i kaugemale.<\/p>\n

1 Ardo Reinsalu, Aeg p\u00e4rast masinaid. <\/a>\u2013 Sirp 16. V 2025.<\/p>\n

2 Tiit Hennoste, Kateedrist hullupalati.<\/a> \u2013 Sirp 27. II 2025.<\/p>\n

3 XII teaduspoliitika konverents \u201eTeadus kui Eesti arengumootor. Riik, inimesed, tehisaru\u201c.<\/a><\/p>\n

4 Uus peat\u00fckk Eesti haridusloos: tehisaru teeb eestlastest targemad \u00f5ppijad.<\/a> \u2013 Vabariigi Presidendi Kantselei 25. II 2025.<\/p>\n

5 Oleg Shvaikovsky, Tehisaru on juba klassiruumides ja kodudes. \u2013<\/a> ERR 10. VI 2025.<\/p>\n

6 Diana Poudel, Palun paneme TI-h\u00fcppele pidurit.<\/a> \u2013 ERR 27. V 2025.<\/p>\n

7 J\u00fcrgen Rooste, Elagu v\u00e4ikesed asjad!<\/a> \u2013 \u00d5petajate Leht 28. VIII 2025.<\/p>\n

8 Tiia K\u00f5nnussaar, Marju Lauristin, Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine.<\/a> \u2013 Sirp 11. IV 2025.<\/p>\n

9 Karl P\u00fctsepp, TI-h\u00fcppe algatus on tervitatav, kui m\u00f5testatakse sisu.<\/a> \u2013 Sirp 27. II 2025.<\/p>\n

10 Dan Bogdanov, Tehisintellekt aitab neid, kes seda kontrollida suudavad.<\/a> \u2013 ERR 19. IX 2025.<\/p>\n

11 Jaak Vilo, Hea d\u017einn, t\u00e4ida k\u00f5ik mu k\u00e4sud.<\/a> \u2013 ERR 27. V 2025.<\/p>\n

12 Jasmine Fardouly, Phillippa C. Diedrichs, Lenny R. Vartanian, Emma Halliwell, Social comparisons on social media: The impact of Facebook on young women\u2019s body image concerns and mood<\/a>. \u2013 Body Image 2015, 13.<\/p>\n

13 Matt Schissler, Beyond Hate Speech and Misinformation: Facebook and the Rohingya Genocide in Myanmar.<\/a> \u2013 Journal of Genocide Research 2024, 27(3).<\/p>\n

14 Elon Musk on X<\/a><\/p>\n

15 Jan Willemson, TI kasutamise paradoks.<\/a> \u2013 \u00d5petajate Leht 17. VI 2025.<\/p>\n

16 Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Vabariigi Riigikogu \u00fcrituste sarja \u201eVaimu ja v\u00f5imu dialoog Toompeal\u201c ava\u00fcritus \u201eTehisaru: teooriast praktikani\u201c.<\/a> 17. VI 2025.<\/p>\n

17 Matteo Wong, The Great AI Lock-In Has Begun. OpenAI is coming of age.<\/a> \u2013 Atlantic 22. IV 2025.<\/p>\n

18 Gregor Kulla: TI-hype \u2013 h\u00fcpata saab ka alla<\/a>. \u2013 ERR 24. VIII 2025.<\/p>\n

P\u00e4risaru koos tehisaruga. Sihtasutuse TI-H\u00fcpe uudiskiri IX 2025.<\/a><\/p>\n

19 Johanna Vallistu, Tehisaru ei pruugi olla Eesti hariduse keskne k\u00fcsimus.<\/a> \u2013 ERR 7. V 2025.<\/p>\n

20 Tanel M\u00e4llo, Tehisintellekti k\u00fcsimused.<\/a> \u2013 tanelmallo.com 2025.<\/p>\n

21 Robert Israel, Priit Vahter, Maaja Vadi, Kas sada magusat s\u00f5na on v\u00e4\u00e4rt pudelit vett ehk Kuidas inimlikustamine m\u00f5jutab tehisintellekti s\u00f5numi tajumist.<\/a> \u2013 Sirp 22. VIII 2025.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Probleem: me r\u00e4\u00e4gime tehisintellektist, m\u00f5tlemata, mis see on Tehisintellekt h\u00e4irib naksitrallide tasakaalu nii maal, \u00f5hus kui vees, sest…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":10352,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,7405,373],"class_list":{"0":"post-10351","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-tanel-mallo","16":"tag-tehisintellekt"},"share_on_mastodon":{"url":"","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10351","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10351"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/10351\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/10352"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10351"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=10351"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=10351"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}