T\u00f5lkijad on need, kes liiguvad vaikselt kultuuride vahel ja teevad n\u00e4htavaks selle, mis muidu j\u00e4\u00e4ks keelepiiri taha. L\u00e4ti kirjandus on eesti keeles olemas suuresti t\u00e4nu v\u00e4ga p\u00fchendunud tegijatele. Selles intervjuus r\u00e4\u00e4gib \u00fcks neist oma teekonnast l\u00e4ti keeleni, t\u00f5lkimise k\u00e4sit\u00f6\u00f6st, auhindade paradoksaalsusest ning Eesti ja L\u00e4ti kultuuriv\u00e4lja erinevatest r\u00fctmidest.<\/p>\n
L\u00e4tlased on k\u00fcll \u00fcleaedsed, aga l\u00e4ti keel ei ole meil kuigi laialdaselt levinud. Kuidas sina l\u00e4ti keeleni j\u00f5udsid?<\/p>\n
L\u00e4ti s\u00f5naraamat oli mul juba varajasest lapsep\u00f5lvest. Tahtsin seda v\u00e4ga, sest tahtsin aru saada, mida l\u00e4ti televisioonis r\u00e4\u00e4gitakse. Kui esimest korda L\u00e4tti l\u00e4ksin, oli s\u00f5naraamat mul kaasas, et vajadusel t\u00e4naval n\u00e4htud s\u00f5nade t\u00e4hendust j\u00e4rele vaadata. See k\u00f5ik oli siiski pisiasi v\u00f5rreldes sellega, mis juhtus 2009. aastal.<\/p>\n
Mida murrangulist t\u00f5i 2009. aasta?<\/p>\n
Siis toimus Kristjan Jaak Petersoni ja Eduard Veidenbaumsi auks jalgsimatk Riiast Tartusse. Veidenbaumsi muuseumis anti meile kaks tema teksti eesti keelde t\u00f5lkida ning mulle k\u00f5las tema luule peaaegu nagu minu enda oma. Sealt alates hakkas Veidebaumsi luule t\u00f5lkimine mind j\u00e4rjest rohkem huvitama. J\u00e4rjest leidsin tema uusi tekste ja muudkui t\u00f5lkisin. L\u00e4ti luulet\u00f5lkija ja filoloog Guntars Godi\u0146\u0161 vaatas tekste aeg-ajalt oma kogenud pilguga \u00fcle. Nelja aasta p\u00e4rast saigi luuleraamat valmis. L\u00f5puks juhtus isegi nii, et mul oli Veidenbaumsi luuletusi rohkem kui Veidenbaumsil endal.<\/p>\n
Kes selle matka korraldas?<\/p>\n
See oli Andra Teede projekt. Kui ma Andrat n\u00e4en, siis t\u00e4nan teda alati selle korraldamise eest. Sellel projektil on v\u00e4ga konkreetne tulemus: k\u00f5ik see, mida ma praegu teen. V\u00f5ib \u00f6elda, et ilma selle projektita ei oleks minust l\u00e4ti keele t\u00f5lkijat saanud. K\u00f5ik oleks olnud hoopis teistmoodi.<\/p>\n
Nii et 2009. aastal ei osanud keegi arvata, et 2026. aastaks on Margus Konnula rind t\u00f5lkeauhindu t\u00e4is?<\/p>\n
See oleks olnud puhas huumor \u2013 umbes sama, nagu \u00f6elda, et saan viieteistk\u00fcmne aasta p\u00e4rast Nobeli preemia.<\/p>\n
Milliseid preemiaid oled L\u00e4ti poolelt saanud?<\/p>\n
On Balti Assamblee medal (2024), see on \u00fcle kolme riigi antav tunnustus. Samuti L\u00e4ti presidendi orden (2019). Olen saanud Laligaba ehk l\u00e4ti kirjanduse aastapreemia (2024) eripreemia \u2013 l\u00e4ti kirjanduse t\u00f5lkijatele ei ole eraldi preemiat, kuid igal aastal antakse v\u00e4lja eripreemia, mis on sisuliselt vabaauhind ning vahel otsustatakse see anda just t\u00f5lkijale. Veel Eduard Veidenbaumsi preemia (2017), mida antakse tegevusele v\u00f5i raamatule, mis vastab Veidenbaumsi vaimule. Ilmselt ainsa mittel\u00e4tlasena olen saanud ka Dzintars Sodumsi preemia. See ei olnud mitte t\u00f5lkimise, vaid minu l\u00e4tikeelse raamatu eest, millest osa on t\u00f5lkinud Guntras Godi\u0146\u0161 ning umbes kolmandik on minu enda l\u00e4tikeelsed luuletused. See on vahva preemia, sest seda antakse kiiksuga raamatutele. Sodums ise oli samasugune omamoodi t\u00fc\u00fcp. Muide, tema on t\u00f5lkinud l\u00e4ti keelde Joyce’i raamatu “Ulysses”.<\/p>\n
Kas need preemiad on tulnud \u00fcllatusena?\u00a0<\/p>\n
Tavaliselt on nii, et sealt, kust arvad preemia tulevat, seda ei tule \u2013 ja tuleb hoopis mujalt. Veidenbaumsi preemia mitte niiv\u00f5rd, sest olen tema loominguga v\u00e4ga spetsiifiliselt tegelenud. \u00dclej\u00e4\u00e4nud on olnud pigem ootamatud. N\u00e4iteks ma ei teadnudki, et Eesti Kultuurkapitalil on olemas m\u00f5ttekirjanduse t\u00f5lkeauhind. Olin nomineeritud Alvis Hermanise raamatuga “P\u00e4evik” ja see tuli t\u00e4iesti ootamatult. Viimased kaks aastat on ilmunud ka luulet\u00f5lke antoloogiad ning olen olnud nomineeritud August Sanga luulet\u00f5lke preemiale \u2013 m\u00f5lemal aastal Anna Auzina luulega (“Kuskil karjamaal p\u00f5\u00f5sas on pesa”, 2023; “Teadvus”, 2024). Auhindu on alati tore saada. Sellest ei ole midagi, et iga aastal mulle ei j\u00e4tku.<\/p>\n
2000. aastate alguses teati Eestis l\u00e4ti kirjandusest \u00fcsna v\u00e4he. Kui sinu huvi l\u00e4ti keele vastu tekkis, siis mida sa ise lugesid ja kust alustasid?<\/p>\n
\u00dcks esimesi, mille l\u00e4ti keeles l\u00e4bi lugesin, oli J\u0101nis Jo\u0146evsi “Jelgava 94”, mille hiljem t\u00f5lkis eesti keelde Mikk Grins. Aga p\u00e4ris alguses, esimesed viis aastat, ma pigem ei lugenud muud kui ainult Veidebaumsi.<\/p>\n
“Karutapja” l\u00fchikokkuv\u00f5tet lugesin juba lapsena. See oli p\u00f5nev seiklusjutt, kuigi kooliprogrammis seda polnud. Kindlasti olin lugenud K\u0101rlis Skalbe muinasjutte ning Imants Ziedonise “V\u00e4rvilisi muinasjutte”, mida ma teadsin v\u00e4ga h\u00e4sti. Teismelisena lugesin l\u00e4bi Zigmunds Skuji\u0146\u0161i “Noore inimese memuaarid”.<\/p>\n
Vanemast ajast on mul veel palju avastada, n\u00e4iteks Albert Bels. Tema teoseid on eesti keelde t\u00f5lgitud, aga ma pole neid veel lugenud. Samuti Skuji\u0146\u0161i t\u00e4htteos “Kuldjalaga voodi” \u2013 n\u00fc\u00fcdseks on see eesti keeles olemas ja j\u00e4relikult ei pea mina seda t\u00f5lkima. Tegelikult on varasemad t\u00f5lkijad Ita Saks, Valli Helde, Kalev Kalkun ja Oskar Kuningas teinud \u00e4ra v\u00e4ga suure t\u00f6\u00f6. N\u00f5ukogude ajast on l\u00e4ti kirjandust ilmunud eesti keeles k\u00fclluses.<\/p>\n
Kuidas seda lugemislaua valikut teha? Ilmus ju ka palju ideoloogilist kirjandust.<\/p>\n
L\u00e4ti klassikat hakati eesti keelde t\u00f5lkima juba Eesti Wabariigi ajal. Peamisteks t\u00f5lkijateks olid Mart Pukits ja Karl Aben. Kui kohtuda m\u00f5ne vana Euroopa t\u00f5lkijaga, on huvitav n\u00e4ha, kuidas nemad alles otsivad klassikat, mida t\u00f5lkida. T\u00f5lgete ja avaldamistega on igasuguseid lugusid \u2013 n\u00e4iteks An\u0161lavs Egl\u012btise “Pansion lossis”, mille Valli Helde t\u00f5lkis n\u00f5ukogude aja l\u00f5pus, aga mis ilmus alles 2015. aastal.<\/p>\n
Kuidas on lood l\u00e4ti keelest t\u00f5lkijate j\u00e4relkasvuga?<\/p>\n
P\u00e4rast Ita Saksa, Valli Helde ja Kalev Kalkuni lahkumist j\u00e4i l\u00e4ti keelde t\u00f5lkimisse l\u00fcnk, mida pisut suutis t\u00e4ita Livia Viitol ja peagi ka Hannes Korjus. Ka Lembit Vaba, kes suudaks vabalt t\u00f5lkida sisuliselt \u00fcksk\u00f5ik millist teksti. Koos minuga tuli t\u00f5lkimisse uus hingamine ja t\u00e4na, suures osas t\u00e4nu Ilze T\u0101lberga l\u00e4ti keele \u00f5ppesuunalisele tegevusele Tartu \u00dclikoolis, on praegu konkurents selline, et ma ei pea kaugeltki k\u00f5iki raamatuid ise t\u00f5lkima. T\u00f5lkijaid on p\u00e4ris palju \u2013 aktiivseid ja passiivseid.<\/p>\n
\u00d5ppej\u00f5ud Ilze T\u0101lberga on asunud just nimelt l\u00e4ti kirjandust eesti keelde t\u00f5lkima. Temalt ilmub v\u00e4hemalt \u00fcks raamat aastas. Tema tudengid, nende hulgas ka mina, t\u00f5lkisid eelmisel aastal terve raamatu jagu Inga Piz\u0101ne luulet. Mitu Ilze tudengit on saanud tuleristsed Eesti-L\u00e4ti-Leedu noorte \u00fchisettev\u00f5tmistel ja neil on hea v\u00e4ljund V\u00e4rske R\u00f5hu veergudel. \u00dcksikuid raamatuid on t\u00f5lkinud Mikk Grins, Aive Mandel, Tauno N\u00f5ulik, Merle Vare ja m\u00f5ned teised.<\/p>\n
Kas sul on t\u00f5lkimisel oma kindel rutiin?<\/p>\n
Jah, mul on kuue korra reegel. Ma t\u00f5lgin teksti kuus korda l\u00e4bi, enne kui saadan selle toimetajale. Seej\u00e4rel algab t\u00f6\u00f6 toimetajaga \u2013 faile p\u00f5rgatame edasi-tagasi seni, kuni k\u00f5ik k\u00fcsimused on l\u00e4bi hekseldatud.<\/p>\n
See k\u00f5lab t\u00f5elise k\u00e4sit\u00f6\u00f6na.<\/p>\n
On k\u00fcll ning see on ka vajalik. M\u00f5nes tekstis on l\u00e4bivad metafoorid v\u00f5i kujundid, mida ei saa lihtsalt asendada. Raamatuga “Emapiim” oli nii, et saad aru, et mingi valge aine teema on kogu aeg l\u00e4biv ja seda ei saa niisama lihtsalt asendada,ei saa lihtsalt t\u00f5lkida Linnuteeks, kui see on L\u00e4ti keeles Piimatee (Milky Way). Siis sa istud sellega ja m\u00f5tled. T\u00f5lkijale on need kohad omamoodi magustoit \u2013 v\u00e4ljakutsed, mida ei saa kohe otse t\u00f5lkida. L\u00f5puks tuleb siiski otsus teha ja tekst \u00e4ra t\u00f5lkida.<\/p>\n
Kas see “l\u00e4bin\u00e4rimine” on pigem nauding v\u00f5i piin?<\/p>\n
M\u00f5lemat. Vahel on kibe tunne, et kuidas ma kohe aru ei saanud, mis metafooriga tegu on. Vahel tundub m\u00f5ni asi niiv\u00f5rd v\u00f5imatu, siis ma k\u00fcll m\u00f5tlen, et kuramuse kirjanik, pole t\u00f5lkijate peale \u00fcldse m\u00f5elnud! No loomulikult \u00fckski normaalne kirjanik nii ei m\u00f5tle.<\/p>\n
Kas t\u00f5lkimist on \u00fcldse v\u00f5imalik \u00f5petada?<\/p>\n
Ei ole v\u00f5imalik kirjutada universaalset t\u00f5lkimise teooriaraamatut. T\u00f5si, meil on ka eesti-l\u00e4ti-eesti t\u00f5lkijate grupp Facebookis. Ja Ilze korraldab meile iga aasta seminari. Samuti toimub iga kahe aasta tagant L\u00e4tis \u00fclemaailmne l\u00e4ti keelest t\u00f5lkijate assamblee, kus arutame k\u00fcsimusi v\u00e4iksemates ja suuremates ringides. See on v\u00e4ga p\u00f5nev ning annab ideid ja n\u00e4pun\u00e4iteid. N\u00e4iteks Andris Kalnozolsi raamatu “Kalender on mu nimi” t\u00f5lkes sai m\u00f5nigi asi paika just teistega arutades.<\/p>\n
Kui suur see ring on?<\/p>\n
Osalejaid on mituk\u00fcmmend ja alati on esindatud eri riigid \u2013 T\u0161ehhi, Poola, Jaapan, Leedu, Soome, Rootsi, Austria, Saksamaa. Keeled on erinevad ja paljud probleemid samuti, aga teiste kogemuste kuulamine paneb sageli ka enda m\u00f5tte liikuma.<\/p>\n
Milline on sinu tulevikuunistus t\u00f5lkijana?<\/p>\n
Tegelikult ootan v\u00e4ga hetke, mil saaks rohkem luulet t\u00f5lkida. Majanduslikult tasub proosa siiski paremini \u00e4ra. Aasta ringi ainult luulet t\u00f5lkida ei saa, aga v\u00f5ib-olla saab ka, kui k\u00f5rval on kirjanikupalk v\u00f5i stipendium.<\/p>\n
Sinu t\u00f5lgitud raamatud puudutavad sageli haavatavust ja identiteeti. Kas tunned nende valikul ka mingit nii-\u00f6elda kohustust just neid oma aineks valida?<\/p>\n
Jah, valik on \u00fcsna isiklik. Need raamatud on mind puudutanud. M\u00f5ne puhul olen t\u00f5lkima hakanud juba tutvustuse ja vastukaja p\u00f5hjal.\u00a0<\/p>\n
Kuidas hindad Eesti ja L\u00e4ti kultuuriruumi erinevusi?<\/p>\n
Mulle tundub, et Eestis on kirjanikel \u00fcldiselt lihtsam toetusi saada. T\u00f5lkimisega on parem lugu. Nii Latvian Literature kui ka Eesti Kultuurkapitali Traducta programm teevad v\u00e4ga head t\u00f6\u00f6d. Noorte kirjanike puhul on oluline, et V\u00e4rske R\u00f5hk p\u00fcsib ja mulle tundub, et p\u00fcsib. L\u00e4tis ilmuvad analoogsed v\u00e4ljaanded pigem \u00f5hinap\u00f5hiselt \u2013 tulevad ja kaovad. Seal on kultuurkapital olemas, aga toetusi jagub v\u00e4hem.\u00a0<\/p>\n
Kui h\u00e4sti tuntakse L\u00e4tis eesti kirjandust?<\/p>\n
P\u00e4ris h\u00e4sti. Kivir\u00e4hk on seal praktiliselt oma autor. Soojalt on vastu v\u00f5etud Rein Raua ja Reeli Reinausi raamatud, Mika Ker\u00e4neni looming ning Edgar Valteri pokuraamatud. “Apteeker Melchiori” lugude j\u00e4rgi on huvi suur. Peeter Sauteri “\u00c4ra j\u00e4ta mind rahule” raputas L\u00e4tit korralikult \u2013 Balti Assamblee preemiat v\u00f5etakse seal v\u00e4ga t\u00f5siselt ning k\u00f5ik premeeritud raamatuid p\u00fc\u00fctakse l\u00e4ti keelde t\u00f5lkida..<\/p>\n
Keelte piiril ei seisa t\u00f5lkija pasunaga, vaid kuulab, anal\u00fc\u00fcsib ja paigutab. Teadvustagem: seal, kus \u00fcks keel l\u00f5peb ja teine alles kogub hoogu, hingavad k\u00f5rvad aeglasemalt ja t\u00e4helepanelikumalt. Kahe keele piiril ei ole t\u00f5lkija valvepostil ega pjedestaalil. Ta on pigem kuskil vahepeal \u2013 k\u00f6\u00f6gilaua taga, poolik kohvitass k\u00f5rval, lause ekraanil lahti nagu mutter, mis ei taha kuidagi kinni minna.<\/p>\n
See t\u00f6\u00f6 ei t\u00f5mba t\u00e4helepanu, aga hoiab kultuuriruumi koos samamoodi nagu vaikselt tehtud remont: kui see on h\u00e4sti tehtud, ei pane keegi seda t\u00e4hele, aga kui tegemata j\u00e4\u00e4b, hakkab k\u00f5ik logisema. Kodu ja selle \u00fcmbruse eest tuleb aga hoolt kanda \u2013 muuhulgas ka selleks, et keelepiir ei muutuks vaimseks \u00e4\u00e4remaaks.<\/p>\n
Ja kui te n\u00e4ete Margus Konnulat m\u00f5tlikult seismas, siis teadke: ta ei passi t\u00fchjuses, vaid keskendub. S\u00fcndimas on j\u00e4rgmine lause, j\u00e4rgmine sild, j\u00e4rgmine v\u00f5imalus, et \u00fcleaedse h\u00e4\u00e4l heliseks kokku meie omaga \u2013 nii tuttavalt ja omaselt, et piiri pole vaja enam kuulda.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"T\u00f5lkijad on need, kes liiguvad vaikselt kultuuride vahel ja teevad n\u00e4htavaks selle, mis muidu j\u00e4\u00e4ks keelepiiri taha. L\u00e4ti…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103545,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[16],"tags":[21904,37,33,35,173,34,36,21905,140],"class_list":["post-103544","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-meelelahutus","tag-contra","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-entertainment","tag-estonia","tag-estonian","tag-margus-konnula","tag-meelelahutus"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116035525249046617","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103544","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103544"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103544\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103545"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103544"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103544"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103544"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}