\u201eProbleem on selles, et kroonilisi haigusi pigem ainult diagnoositakse, kuid ei ravita. 21. sajandi arst ei ravi mitte patsienti, vaid anal\u00fc\u00fcse ja uuringuid. See on tupik!\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n
jagas ta m\u00f5tteid ajalehega MK-Estonia.<\/p>\n
\u201eArstina olen alati k\u00fcsinud: miks peavad rikaste ja m\u00f5jukate riikide valitsused (ning nende survel ka v\u00e4ikeste riikide omad) s\u00f5jaliste kulutuste rahastamist tervishoiu rahastamisest t\u00e4htsamaks? Kui suunaksime need vahendid, mida maailm kulutab viie aasta jooksul s\u00f5jalisteks vajadusteks, siis leiaksime kahtlemata ravimi nii v\u00e4hi kui ka diabeedi vastu\u2026 Kahjuks on reaalsus selline, et tankide ja kahurite ostmist peetakse olulisemaks kui inimeste terviseprobleeme,\u201c tunnistas dr Levin Eesti P\u00e4evalehele.<\/p>\n
Pediaatriast<\/p>\n
\u201eMis puudutab endist s\u00fcsteemi, siis imestan t\u00e4naseni, kuidas see 90ndatel \u00f5nnestus \u00e4ra l\u00f5hkuda. Ja ma protesteerisin siis palju. Isegi akadeemilise haridusega meedikud andsid j\u00e4rele kiusatusele, uskudes, et L\u00e4\u00e4nes on k\u00f5ik definitsiooni j\u00e4rgi parem. Nad osutusid enamuseks ja h\u00e4\u00e4letasid suhteliselt h\u00e4sti toiminud \u201evana\u201c pediaatria lammutamise poolt. Meie oponendid olid L\u00e4\u00e4nest pimestatud, p\u00f5genedes k\u00f5ige n\u00f5ukoguliku eest\u2026 ehkki minu Saksa kolleegid palusid endist pediaatriat kui s\u00fcsteemi mitte l\u00f5hkuda,\u201c r\u00e4\u00e4kis Adik Levin v\u00e4ljaandele Zdorovje dlja vseh.<\/p>\n
Toitumisest<\/p>\n
\u201e\u2026Tuleb uuesti \u00f5ppida supermarketist toitu ostma, soetada luup ja lugeda t\u00e4helepanelikult, mis etiketil ikkagi kirjas on. Mahla tuleb teha ise. Vorstide ja viinerite asemel osta liha ja k\u00fcpsetada ise ahjupraadi. Eelistada merest p\u00fc\u00fctud l\u00f5het. Seedetrakt ei ole konteiner, kuhu v\u00f5ib k\u00f5ike valimatult sisse loopida,\u201c jagas doktor soovitusi ajalehega MK-Estonia.<\/p>\n
\u201eInimene peab teadma, et tema tervis s\u00f5ltub esmaj\u00e4rjekorras toitumisest ja seej\u00e4rel liikumisest. Et saada terveks, ei pea me tegema midagi muud, kui mitte s\u00f6\u00f6ma k\u00f5ike valimatult,\u201c nentis ta \u00fches intervjuus v\u00e4ljaandele.<\/p>\n
\u201eEnne kui hakkate tablette v\u00f5tma, jooge hommikul klaas sooja vett, et magu \u00e4ratada\u2026 Kui joome vett, uhutakse minema j\u00e4\u00e4kained, mis on hommikuks seedetrakti limaskestale kogunenud. See on \u00fcks t\u00f5husamaid viise onkoloogiliste haiguste ennetamiseks,\u201c m\u00e4rkis Levin Arvamusfestivalil (ERR).<\/p>\n
Saates \u201eKohv+\u201c loetles doktor tervisliku toitumise p\u00f5him\u00f5tteid: \u201eEsiteks \u2013 individuaalne toitumine. Teiseks \u2013 kaalu j\u00e4lgimine. Kolmandaks \u2013 suhkrut ei tohi palju s\u00fc\u00fca. Soola \u2013 minimaalselt. K\u00f6\u00f6giviljad: kui lillkapsas on kaks n\u00e4dalat seisnud, pole selles enam midagi kasulikku \u2013 tuleb osta k\u00fclmutatult. Magama heites m\u00f5elge, kuidas ja kus te s\u00f6\u00f6te, nii saate end aidata.\u201c<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/adik_levin-foto_karin_kaljulate_delfi_meedia-300x214.jpg\")
\u00d5petuss\u00f5nad: \u201eInimene peab teadma, et tema tervis s\u00f5ltub esmaj\u00e4rjekorras toitumisest ja alles seej\u00e4rel \u2013 liikumisest.\u201c Foto: Karin Kaljul\u00e4te \/ Delfi Meedia
\nVaktsineerimisest<\/p>\n
\u201eMeie riigi vaktsineerimispoliitika on hambutu. K\u00f5ik on j\u00e4etud lapsevanemate otsustada. Sotsiaalministeerium \u00fctleb, et vanemaid tuleb veenda, nendega tuleb r\u00e4\u00e4kida, neile tuleb pai teha, ja vaat siis ehk l\u00e4hevad nad vaktsineerima. Nemad aga istuvad Googles, loevad sealt midagi, loovad kohe oma gruppe, kirjutavad seal, ja tulemusena on immuniseerimise tase riigis langenud juba 93\u201394 protsendini\u2026 Kui immuniseerimise tase langeb veelgi madalamale, siis arvestage, kallid lapsevanemad, et teie lapsed hakkavad lasteaedades ja koolides haigestuma,\u201c hoiatas doktor intervjuus ERR-ile.<\/p>\n
Armastusest ja abielust<\/p>\n
\u201eKui sa kavatsed lahutada, siis \u00e4ra abiellu. Ma ei m\u00f5ista seda. Ma v\u00f5itlesin selle nimel, et Dinast saaks minu naine. Ja ta p\u00fchendas mulle oma elu Kui ma olen midagi saavutanud, siis t\u00e4nu temale. Ja mina pean talle samaga tasuma. Arvan, et minu p\u00f5lvkonna inimestel on abielust veidi teistsugune arusaam \u2013 oleme s\u00fcgavamad ja t\u00f5sisemad. Ja oskame hinnata, mis on hea ja mis on halb,\u201c tunnistas ta Raadio 4 eetris.<\/p>\n
Lastest<\/p>\n
\u201eMinu arvates on lastel praegu v\u00e4ga suur koormus. Ja nad v\u00f5ivad v\u00e4ga kiiresti l\u00e4bi p\u00f5leda. K\u00f5ik need huviringid, see k\u00f5ik on lapse ajule nii keeruline. Ma arvan, et \u201ekiirustada tuleb aeglaselt\u201c. Las ta tegeleb m\u00f5ne asjaga, aga sellistega, mis talle meeldivad,\u201c jagas Levin m\u00f5tteid Raadio 4 saatejuhtidega. \u201ePraegu on nii t\u00e4htis hoida iga last \u2013 sest s\u00fcndimus on meil jahmatavalt v\u00e4ike. Et Eesti ja eesti rahvas s\u00e4iliks, peaks igas peres olema 2,1 last. Aga meil on aga kuskil 1,3. Olukord on kohutav.\u201c<\/p>\n
Ja lisas: \u201ePaljusid vene lapsi sunnitakse nii kiiresti eesti keelele \u00fcle minema vaid seet\u00f5ttu, et poliitikud seda tahavad \u2013 see on vale. Sest venekeelsed lapsed kannatavad selle p\u00e4rast. See ei ole v\u00f5rd\u00f5iguslikkus. See on lihtsalt kirvega raiumine.\u201c<\/p>\n
TAUSTAINFO<\/p>\n
Adik Levin<\/p>\n
- \n
- 17. august 1940 \u2013 s\u00fcndis Valgas.<\/li>\n
- 1959 \u2013 l\u00f5petas P\u00e4rnu 1. Keskkooli.<\/li>\n
- 1968 \u2013 l\u00f5petas Leningradi Pediaatriainstituudi, seej\u00e4rel t\u00f6\u00f6tas Kasahstanis.<\/li>\n
- 1979\u20132024 \u2013 Tallinna Lastehaigla vasts\u00fcndinute osakonna juhataja.<\/li>\n
- \u00dcks Tallinna Lastehaigla Toetusfondi asutajatest.<\/li>\n
- Reisis l\u00e4bi kogu maailma, pidas loenguid enam kui 30 riigis.<\/li>\n
- Kirjutas \u00fcle 10 raamatu ja hulgaliselt artikleid tervise ja meditsiini teemadel.<\/li>\n
- P\u00e4lvis mitmeid k\u00f5rgeid autasusid, sealhulgas Eesti Punase Risti I klassi teenetem\u00e4rgi (2005) ja Tallinna teenetem\u00e4rgi (2017). 2015. aastal p\u00e4lvis elut\u00f6\u00f6preemia ja tiitli \u201eLaste ja noorte lemmik\u201c.<\/li>\n
- Eesti valitsus esitas ta kandidaadiks \u00dcRO Lapse \u00d5iguste Komiteesse.<\/li>\n
- Suri 12. detsembril 2025.<\/li>\n<\/ul>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
Alla Jakobson, vandeadvokaat, \u00fcle 20 aasta Eesti Juudi Kogukonna esinaine, kogukonna n\u00f5ukogu liige<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/alla_jakobson-foto_erakogu-300x255.jpg\")
Alla Jakobson, vandeadvokaat, \u00fcle 20 aasta Eesti Juudi Kogukonna esinaine, kogukonna n\u00f5ukogu liige. Foto: erakogu<\/p>\nMeie teed ristusid tihedalt viimase kahek\u00fcmne aasta jooksul. Adik Levin oli arst, mina jurist. Oli teemasid, kus mina vajasin tema professionaalset ja tema omakorda minu juriidilist abi.<\/p>\n
Ta esines korduvalt juudi foorumitel \u201eJahad\u201c \u2013 see s\u00f5na t\u00e4hendab \u201ekoos\u201c \u2013, kohtus kogukonna liikmetega, jagas oma teadmisi ja muidugi raamatuid. Viimastel aastatel k\u00f6itis teda eriti \u00f5ige toitumise teema. Ta oskas r\u00e4\u00e4kida v\u00e4ga huvitavalt.<\/p>\n
Adik Levin oli h\u00e4mmastavalt delikaatne ja pehme inimene. Temas oli tunda elujanu.<\/p>\n
Tema saatus ei olnud lihtne: ta s\u00fcndis Eesti v\u00e4ikelinnas, elas pikka aega Kasahstanis ja naasis kodumaale juba t\u00e4iskasvanud mehena. Siin ehitas ta \u00fcles karj\u00e4\u00e4ri ja kujundas omaenda professionaalse visiooni \u2013 ning oskas seda ka kaitsta. Ta ei kartnud kunagi. Kui idee v\u00f5is tuua kasu patsientidele, eriti lastele, tegutses ta sihikindlalt ja j\u00e4rjepidevalt.<\/p>\n
Tema peamisteks patsientideks olid vasts\u00fcndinud \u2013 enneaegsed lapsed, terviseprobleemidega imikud, ja nende k\u00f5rval noored, segaduses emad\u2026 Neisse suhtus ta erakordse t\u00e4helepanuga, samas kui personaliga v\u00f5is ta olla range.<\/p>\n
\n
Tema peamised omadused \u2013 abivalmidus ja kaastunne \u2013 on see, mida v\u00f5ib nimetada meditsiini humaansuseks.<\/p>\n<\/blockquote>\n
Ta r\u00e4\u00e4kis vabalt nii vene kui ka eesti keelt. Oli hooliv abikaasa ja p\u00fchendas perele palju t\u00e4helepanu. N\u00e4gi alati laitmatu v\u00e4lja ja paistis silma igas seltskonnas.<\/p>\n
Tal oli irooniline iseloom ja peen, intelligentne huumorimeel. Temas oli haruldast inimlikku sarmi ja sisemist positiivset energiat \u2013 ta oskas inimesi enda poole v\u00f5ita.<\/p>\n
Paljud pered on talle t\u00e4nulikud oma laste elu eest. Lisaks oli ta ju Eesti propageerija \u2013 reisis palju maailmas, pidas loenguid ja esindas Eesti meditsiini v\u00e4lismaal, r\u00e4\u00e4kides siin s\u00fcndinud lahendustest ja l\u00e4henemistest, mis said hiljem tuntuks kaugel v\u00e4ljaspool riigipiire.<\/p>\n
KOMMENTAAR<\/p>\n
Priit Reedik, arst Tallinna Lastehaiglas<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-content\/uploads\/2026\/02\/priit_reedik-foto_erakogu-300x279.jpg\")
Priit Reedik, Tallinna Lastehaigla arst. Foto: erakogu<\/p>\n1986. aastal kui l\u00f5petasin Tartu \u00dclikooli, nappis Tallinna Lastehaigla vasts\u00fcndinute ja imikute osakonnas arste, sest mitmed neist olid lastehoolduspuhkusel. Nii juhtuski, et dr. Levin kutsus mind enda juurde t\u00f6\u00f6le ning t\u00f6\u00f6tasin temaga koos mitmeid aastaid.<\/p>\n
Osakonna juhatajana oli ta suurep\u00e4rane. Pean \u00fctlema, et ta oli inimene, kes kaitses oma t\u00f6\u00f6tajaid ja kolleege peaaegu isalikult. Kui kellelgi tekkis probleeme, p\u00fc\u00fcdis ta neid alati lahendada rahulikult, viisakalt ja heatahtlikult. Ta ei t\u00f5stnud kunagi h\u00e4\u00e4lt \u2013 see ei olnud tema loomuses. Ta v\u00f5is k\u00fcll pahaseks saada, kuid ei \u00f6elnud kunagi midagi halba. Kui suurtel visiitidel tekkis probleeme, lahendati need rahuliku arutelu k\u00e4igus.<\/p>\n
Ta oskas leida lahendusi ka keerulistes oludes. Tol ajal ei olnud meditsiinis alati lihtne vajalikke vahendeid saada, kuid temal \u00f5nnestus need ikka kuidagi v\u00e4lja v\u00f5luda. Selles m\u00f5ttes oli ta t\u00f5esti leidlik.<\/p>\n
T\u00e4nu temale k\u00e4isin kunagi ka Moskvas t\u00e4ienduskoolitusel. Kui mul seal kohapeal probleeme tekkis, aitas ta neid lahendada. Tal olid tutvused paljudes kohtades \u00fcle kogu tollase N\u00f5ukogude Liidu ning ta oskas neid kasutada kolleegide toetamiseks.<\/p>\n
Otseselt selline \u00f5petaja ta ei olnud, kes oleks sind eraldi k\u00f5rvale v\u00f5tnud ja s\u00fcstemaatiliselt juhendanud. Osakonnas tuli palju ise \u00f5ppida. Kuid k\u00f5rvalt vaadates j\u00e4id mulle k\u00fclge tema k\u00e4itumismudel, suhtlusviis ja hoiakud. Usun, et midagi sellest on mul endalgi t\u00e4naseni meeles ja kasutusel. Minu jaoks on k\u00f5ige olulisem see, mida temalt \u00f5ppisin emadega suhtlemise kohta \u2013 tuleb osata inimesi \u00e4ra kuulata.<\/p>\n
Kui r\u00e4\u00e4kida tema panusest meditsiini, siis see oli kahtlemata v\u00e4ga suur. Ta m\u00e4\u00e4rati osakonna juhatajaks kohe, kui siia tuli, ning juba kaheksak\u00fcmnendatel aastatel hakkas ta j\u00e4rjekindlalt ellu viima suunda, mis oli talle eriti s\u00fcdamel\u00e4hedane. Esmakordselt lubati emadel viibida haiglas \u00f6\u00f6p\u00e4evaringselt oma enneaegsete ja haigete vasts\u00fcndinute k\u00f5rval. See oli midagi, mille t\u00e4htsust on raske \u00fcle hinnata ka maailma mastaabis. Just see l\u00e4henemine, mille ta osakonnas juurutas, tegi temast teerajaja. See, millega ta omal ajal alustas, on n\u00fc\u00fcdseks paljudes riikides, eriti P\u00f5hjamaades, j\u00e4rele tehtud ja viidud v\u00e4ga k\u00f5rgele tasemele.<\/p>\n
Vahetult enne tema lahkumist Lastehaiglast renoveeriti tema eestvedamisel osakond \u2013 see oli justkui punkt, mille ta oma t\u00f6\u00f6le pani.<\/p>\n
Usun, et patsiendid ja lapsevanemad hindasid teda v\u00e4ga. Seda oli n\u00e4ha juba sellest, kui sageli tema ukse taga k\u00e4idi. Ma ei kujuta ette, et ta oleks kedagi halvasti kohelnud \u2013 isegi kui ta m\u00f5nikord pidi kedagi korrale kutsuma, j\u00e4i ta valdavalt lugupidavaks ja rahulikuks. Kindlasti austasid teda ka vanemad.<\/p>\n
Meil oli palju toredaid kohtumisi ka p\u00e4rast seda, kui ta oli osakonnas aktiivse t\u00f6\u00f6 l\u00f5petanud. Ta k\u00e4is seal endiselt, tundis huvi toimuva vastu ning olime pidevalt telefonikontaktis. K\u00fclastasime teda ka V\u00e4\u00e4na-J\u00f5esuus asunud suvilas. Need olid v\u00e4ga soojad \u00f5htud: ta suitsutas kala ja tema abikaasa Dina tegi suurep\u00e4raselt s\u00fc\u00fca. Need olid t\u00f5esti v\u00e4ga meeldivad koosviibimised.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4n teda alati m\u00e4letama kui suure s\u00fcdamega suurep\u00e4rast arsti ja kolleegi.<\/p>\n
Adik Levin endast<\/p>\n
\u201eMind kavandasid mu vanemad Dveira Levin-\u0160ames ja Nehemia (Naum) Levin Eesti ajal, aga s\u00fcndisin ma juba n\u00f5ukogude ajal \u2013 1940. aasta augustis. 2010. aastal t\u00e4itus mul 70 eluaastat ja arvan, et meie p\u00f5lvkond on v\u00e4ga \u00f5nnelik p\u00f5lvkond. Seda, mida meil tuli \u00fcle elada ning mida oma silmaga n\u00e4ha ja tunda, pole inimkonna ajaloos n\u00e4inud \u00fckski teine p\u00f5lvkond!<\/p>\n
Meie pere evakueeriti Siberisse\u2026 Kui naasime \u2013 stalinism\u2026 M\u00e4letan, kuidas isa taheti tappa\u2026 ta saadeti kolhoosi t\u00f6\u00f6le, ent ta oli p\u00e4rast s\u00f5da \u00fche k\u00e4ega\u2026 Gagarin lendas kosmosesse\u2026 Siis tuli mustvalge ekraaniga teler, v\u00e4rviteler, seej\u00e4rel internet, mobiiltelefon\u2026<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
Ema poolt on meie sugupuu Baltimaades j\u00e4lgitav alates seitsmeteistk\u00fcmnendast sajandist. Vanavanavanaisa on p\u00e4rit Vilniusest. Vilniuses olevat isegi tema-nimeline t\u00e4nav, ta oli rabi. Baltimaad j\u00e4\u00e4vad mulle terveks eluks kodumaaks. Minu vanaisa, perekonnanimega \u0160ames, oli omamoodi \u00e4rimees, ostis-m\u00fc\u00fcs. Kahjuks ei tahtnud ta s\u00f5ja alguses koos minu ema ja isaga evakueeruda. Ta ei uskunud, et midagi halba v\u00f5ib juhtuda, ta ei tahtnud j\u00e4tta oma kodu ja j\u00e4i Eestisse. Ja ema noorem vend j\u00e4i samuti Eestisse\u2026 Nad tapeti\u2026 See oli barbaarsus! K\u00f5ik juudid, kes Eestisse j\u00e4id, k\u00f5ik h\u00e4vitati\u2026<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
Minu vanemad on Valgast. Isa t\u00f6\u00f6tas \u2013 nagu toona \u00f6eldi \u2013 voja\u017e\u00f6\u00f6rina: ta s\u00f5itis ringi ja s\u00f5lmis kaubatehinguid. Kui vanemad abiellusid, t\u00f6\u00f6tasid nad koos Valgas \u00fches kaupluses.<\/p>\n
Kasvasin \u00fcles juudi perekonnas. M\u00e4letan, kuidas k\u00e4isin lapsena rabi juures, \u00f5ppisin heebrea keelt. Kodus oli meil ko\u0161\u0161ertoit, t\u00e4histati k\u00f5iki juudi p\u00fchi, muidugi niiv\u00f5rd, kuiv\u00f5rd see tollal v\u00f5imalik oli. See oli v\u00e4ga vaene aeg. Isa oli kommunist ja tal oli keelatud s\u00fcnagoogis k\u00e4ia, sest n\u00f5ukogude ajal oli see juba ohtlik. Ta hoolitses oma pere eest, kus kasvas kolm poega \u2013 neid oli vaja toita, riietada ja harida\u2026<\/p>\n
P\u00e4rast seda, kui me 1945. aastal Siberist naasime, sain s\u00f5braks eesti poistega. Kui tuli aeg kooliteed alustada, l\u00e4ksin ma eesti kooli. Minu vennad s\u00f5brunesid vene poistega ja nemad l\u00e4ksid vene kooli\u2026<\/p>\n
Minu nimi oli Hatskel, aga kuidas seda nime k\u00fcll ei v\u00e4\u00e4natud! Keegi ei osanud mu nime \u00f5igesti kirjutada, kirjapildis tehti alati vigu. Kui \u00fctlesin kusagil avalikus kohas oma nime, hakati kohe sosistama\u2026 V\u00e4sisin k\u00f5igile t\u00f5estamast, et ma pole \u201ckaamel\u201d\u2026 Nii lasingi passi saades oma nimeks kirjutada Adik \u2013 nii kutsuti mind kodus. N\u00fc\u00fcd on mul selle p\u00e4rast h\u00e4bi. N\u00fc\u00fcd m\u00f5istan, et see oli viga. Aga see oli minu v\u00f5itlusmeetod, kuna keegi ei saanud mind kaitsta ja ma elasin seda k\u00f5ike v\u00e4ga valuliselt \u00fcle.\u201d<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
P\u00e4rast k\u00f5ike l\u00e4bielatut ei tahtnud ma j\u00e4tkata haridusteed Eestis, tahtsin p\u00f5geneda sellest keskkonnast, kus kasvasin. Otsustasin j\u00e4tkata haridusteed Leningradis ja suundusin Leningradi Pediaatriainstituuti sisse astuma. Kuna olin l\u00f5petanud eesti kooli, tuli mul paljud asjad vene keeles \u00fcmber \u00f5ppida. See oli 1961. aasta. Sel aastal ma sisse ei saanud ja s\u00f5itsin tagasi koju Eestisse. Kuid \u00fctlesin endale: \u201eMa saan sisse!\u201c<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
Helistasin Eesti NSV Tervishoiuministeeriumi kaadrite osakonda ja samal p\u00e4eval s\u00f5itsime isaga Tallinna. Meid v\u00f5ttis vastu inspektor, s\u00fcmpaatne naine, kellele olen siiani t\u00e4nu v\u00f5lgu. Ta \u00fctles: \u201eLeningradi Pediaatriainstituudi rektor vaatas teie rahvust ja \u00fctles, et te pole rahvuslik kaader(!). Selgitasin talle, et tegu on noormehega Eestist, kes on l\u00f5petanud eesti kooli ja kelle k\u00f5ik esivanemad on p\u00e4rit Eestist\u2026\u201c<\/p>\n
See keeldumine oli minu jaoks katastroof!<\/p>\n
\u2026Ja siis \u00e4kki turgatas mulle p\u00e4he: \u201eMul on dokumendid, et ma kandideerisin Leningradis ning mulle tagastati dokumendid ja saadeti Eestisse eksameid tegema.\u201c P\u00f6\u00f6rdusin uuesti sama ministeeriumi inspektori poole. Ta helistas kohe minu juuresolekul instituudi rektorile ja hakkas valjuh\u00e4\u00e4lselt telefoni r\u00e4\u00e4kima: \u201eMe valisime ta Eestist, ta l\u00f5petas eesti kooli, ta on ju N\u00f5ukogude Liidu t\u00e4ie\u00f5iguslik kodanik!\u201c Seepeale kostis Leningradi rektor: \u201cNo hea k\u00fcll, las tuleb.\u201d<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
P\u00e4rast instituudi l\u00f5petamist soovisin Eestisse naasta. Olin selleks ajaks juba abielus. Paraku ei v\u00f5etud minu abikaasat Eestis kuskile t\u00f6\u00f6le, mist\u00f5ttu olin sunnitud s\u00f5itma Kasahstani. Seal avanes mulle t\u00e4iesti teistsugune maailm. Minu jaoks oli Kasahstan justkui n\u00f5ukogude Aafrika. Enamikul kasahhidest on lasterikkad pered.<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
Kasahstani juudid v\u00f5tsid kasahhidelt \u00fcle k\u00fclalislahkuse. Toon n\u00e4iteks \u00fche juhtumi. Pidin s\u00f5itma haigete patsientide v\u00e4ljakutsetele \u00fcle terve rajooni. Kord talvel paukus aga v\u00e4ga kange, 30-kraadine pakane. Meie auto suri v\u00e4lja. Hakkasime stepis k\u00fclmuma, autojuhil oli lisaks suhkruhaigus ja tal tekkisid krambid\u2026<\/p>\n
Ja siis leidsime \u00fche hurtsiku, kus elasid t\u0161abanid. Nad viisid meid majja, andsid klaasi viina, s\u00f6\u00f6tsid k\u00f5hu t\u00e4is ja alles siis k\u00fcsisid, kes me sellised oleme. Nad andsid \u00e4ra viimase, esmalt toitsid k\u00fclalisi ja alles siis oma lapsi. See on kasahhi kultuur! Olin sellest rabatud!<\/p>\n
*\u00a0 *\u00a0 *<\/p>\n
M\u00f5ne aasta p\u00e4rast naasin Kasahstanist koju. Selleks ajaks oli mul juba teaduste kandidaadi kraad. Kuid Eesti ei tahtnud mind vastu v\u00f5tta. Taaskohanemine oli v\u00e4ga keeruline. Teist korda elus sain eitava vastuse seet\u00f5ttu, et olen juut. Kuulsin, kuidas eestlased ei m\u00f5istnud: \u201eKuidas nii, tuli Kasahstanist ja r\u00e4\u00e4gib veel eesti keelt?\u2026\u201c Mul oli nii valus, et mind niimoodi ignoreeriti\u2026 Ja otsustasin s\u00f5ita tagasi Kasahstani. Neil aastatel m\u00f5tlesin kogu aeg, kuidas edasi elada? Ei unusta kunagi 1974. aasta s\u00fcgist\u2026 Istusin kohvikus \u201eTallinn\u201c ja m\u00f5tlesin emigreerumisest Iisraeli, Ameerikasse\u2026 Arvan, et kui oleksin kasvanud eesti inkubaatoris, oleksin v\u00f5ib-olla \u00e4ra s\u00f5itnud. Kuid 6 aastat \u00f5pinguid Leningradis ja 7 aastat t\u00f6\u00f6d Kasahstanis andsid mulle m\u00f5ista, et olin siiski baltlane, juudi p\u00e4ritolu baltlane. J\u00e4in Eestisse.\u201c<\/p>\n
Allikas: Eesti Juudi Kogukond, Galia Kelenzon<\/p>\n
Mida r\u00e4\u00e4kisid patsiendid ja kolleegid<\/p>\n
\u201eMu poeg sattus avariisse. Olen noor ema. Ja Inimene, kes mind ei tunne, teeb k\u00f5ik v\u00f5imaliku. Poeg on terve. Ait\u00e4h!\u201c<\/p>\n
\u201eM\u00e4letan teda noore, rahuliku ja heas\u00fcdamliku arstina. Olin siis v\u00e4ikelapsena lastehaiglas\u2026 Arst Jumala armust.\u201c<\/p>\n
\u201eSuurep\u00e4rane arst. Kuidas ta k\u00fcll m\u00f5istis k\u00f5iki meie tervishoiu jooksvaid probleeme. Helge m\u00e4lestus.\u201c<\/p>\n
\u201eAndis meie r\u00fchmale koolis lastehaiguste tunde, oli range, n\u00f5udlik. See-eest teadsime tema ainet alati. Tippklassi professionaal.\u201c<\/p>\n
\u201e19 aastat tema osakonnas. Puhka rahus, Adik Levin. Me j\u00e4tkame, me ei vea alt.\u201c<\/p>\n
Allikas: sotsiaalmeedia<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"12. detsembril lahkus meie seast doktor Adik Levin. Silmapaistev lastearst, meditsiinidoktor, uuendaja ja pikaaegne Tallinna Lastehaigla vasts\u00fcndinute osakonna…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103673,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[80],"tags":[4745,26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,49737,3704,32341,28,29,95,15477,2538,19,49738,25,4016,308,23,24,22,20,5912,30,92,93,94,32342],"class_list":["post-103672","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-maailm","tag-arst","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-humanism","tag-lapsed","tag-lastearst","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-maailm","tag-malestus","tag-meditsiin","tag-news","tag-pediaatria","tag-populaarseimad-lood","tag-tallinna-lastehaigla","tag-tervis","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-vastsundinud","tag-viimased-uudised","tag-world","tag-world-news","tag-worldnews","tag-32342"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116036488658262692","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103672","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103672"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103672\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103673"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103672"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103672"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103672"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}