Hariduss\u00fcsteemi on hakatud juhtima nagu projekti, mille k\u00f5ige olulisem t\u00e4his on pressiteates v\u00e4lja kuulutatud t\u00e4htaeg. Projekte v\u00f5ib edasi l\u00fckata. Haridust ja selle andmist ei saa, kirjutab Rando Kuustik.<\/p>\n
Eesti hariduse \u00fcmber on viimasel ajal tekkinud pilt, mis ei lase enam rahulikult k\u00f5rvale vaadata. See on nagu patsient, kellel pannakse kipsi \u00fcks k\u00e4si ja sama arsti visiidil leitakse, et ka teine k\u00e4si vajab fikseerimist. Seej\u00e4rel ilmneb, et jalad ei kanna ja need tuleb samuti fikseerida. L\u00f5puks vaatab inimene peeglisse ja n\u00e4eb, et ta pole enam ravi saamas, vaid on muutunud ise ravikabineti inventariks \u2013 liikumatuks, reageerimisv\u00f5imetuks, \u00fchelt probleemilt teisele lohisevaks.<\/p>\n
Nii tunneb end praegu Eesti kool. Mitte seet\u00f5ttu, et tal oleks midagi viga. Vastupidi, koolid teevad oma t\u00f6\u00f6d vapralt ja visalt. Aga s\u00fcsteem, mis peaks olema nende tugi, on j\u00e4rjest enam kipsis. \u00dcks s\u00fcsteemi rike ei j\u00f5ua veel paranema hakata, kui j\u00e4rgmine juba n\u00f5uab \u017egutti ja plaastrit.<\/p>\n
SAIS3-e hilinemine ei ole eraldiseisev juhtum, see on osa mustrist. Muster sellest, et meie hariduse juhtimises pole enam selget r\u00fctmi ega \u00fchist hingamist. Kui s\u00fcsteem hingab ebaregulaarselt, tekib v\u00e4simus, ja kui v\u00e4simus kestab liiga kaua, muutub see usalduse kaoks.<\/p>\n
K\u00f5ige kurvem on see, et mure ei ole vaid selles, et valitseb peataolek. Koolijuhid on aastaid \u00f6elnud, et koordinatsioon lonkab, koost\u00f6\u00f6 lonkab, prioriteedid lonkavad. Neid ei ole \u00f6eldud pahatahtlikkusest, vaid proovist s\u00fcsteemi p\u00e4\u00e4sta. Ometi kuulati neid enamasti nii, nagu kuulatakse ilmaennustust, viisakalt, ilma sisuliselt reageerimata. Kui ennustus l\u00e4heb t\u00e4ppi, \u00f6eldakse, et prognoosisite \u00f5igesti, ja lugu vaibub sinna. Aga ilm on m\u00f6\u00f6duv n\u00e4htus. Haridus ei ole. Haritus? K\u00fcllap vist.\u00a0<\/p>\n
Kogu probleemi olemus seisneb selles, et hariduss\u00fcsteemi on hakatud juhtima nagu projekti, mille k\u00f5ige olulisem t\u00e4his on pressiteates v\u00e4lja kuulutatud t\u00e4htaeg. Projekte v\u00f5ib edasi l\u00fckata. Haridust ja selle andmist ei saa. L\u00f5puks seisab \u00f5petaja klassi ees, laps teeb eksameid, koolijuht peab tegema otsuseid, \u00fcksk\u00f5ik, kas s\u00fcsteem t\u00f6\u00f6tab v\u00f5i mitte. Kool ei saa \u00f6elda: “Me ei j\u00f5udnud valmis, proovime j\u00e4rgmine aasta.” Seet\u00f5ttu ongi iga viivitus koolile palju suurem l\u00f6\u00f6k kui ametnikule.<\/p>\n
“Praegu tundub, et koolid ja \u00f5petajad on need, kes hoiavad riiki t\u00f6\u00f6s. Nad parandavad vigu, mida nad ise pole teinud.”<\/p>\n
Kui selline olukord kestab piisavalt kaua, muutub paratamatuks k\u00fcsimus: kas s\u00fcsteem juhib haridust v\u00f5i juhib haridus s\u00fcsteemi? Praegu tundub, et koolid ja \u00f5petajad on need, kes hoiavad riiki t\u00f6\u00f6s. Nad parandavad vigu, mida nad ise pole teinud. Nad lahendavad probleeme, mida nad ise pole p\u00f5hjustanud. Nad leiutavad lahendusi olukordades, kus lahendus oleks pidanud tulema mujalt.<\/p>\n
Aga Eesti on v\u00e4ike riik ja just see teeb meie positsiooni eriliseks. V\u00e4ikesel on kaks valikut, kas teha asju pealiskaudselt ja loota, et keegi ei m\u00e4rka, v\u00f5i teha asju t\u00e4pselt ja targalt. Eesti on seni suutnud olla teisel teel. Me oleme loonud digiriigi mitte sellep\u00e4rast, et meil oli rohkem raha kui teistel, vaid sellep\u00e4rast, et me otsustasime teha asju targemini kui teised. Praegune hariduss\u00fcsteemi rappumine on lihtsalt meeldetuletus, et tarkus ei ole iseeneslik n\u00e4htus, seda peab hoidma, uuendama ja julgelt kaitsma.<\/p>\n
Kui haridusvaldkond tahab edasi liikuda, ei vaja ta j\u00e4lle uut loosungit ega uut arengukava, vaid kahte lihtsat asja: keskendumist ja j\u00e4rjekindlust. Probleeme tuleb lahendada selles j\u00e4rjekorras, nagu need tekivad. K\u00f5igepealt need, mis halvavad s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6d, mitte need, millel on ilusamad slaidid. Ja otsused tuleb langetada mitte selle j\u00e4rgi, kes arvab, et tema on k\u00f5ige t\u00e4htsam, vaid selle j\u00e4rgi, kus on kriitiline vajadus.<\/p>\n
K\u00f5ik algab aususest. Aususest iseenda ja s\u00fcsteemi suhtes. Ja kui see ausus l\u00f5puks saabub, v\u00f5ib juhtuda, et hariduses ei ole vaja revolutsiooni, vaid lihtsalt selget kokkulepet, et kriisid ei tohi \u00fcksteist teineteise alla matta. Et iga uue probleemi alguses tuleb k\u00fcsida: mis j\u00e4i tegemata eelmisel korral? Ja alles siis saab minna edasi.<\/p>\n
Seda k\u00f5ike m\u00f5eldes meenub \u00fcks rida kirjandusest, lause, mis on \u00fcle sajandite p\u00fcsinud sama v\u00e4rske ja valusana. William Shakespeare’i n\u00e4idendis “Hamlet” \u00fctleb Taani prints maailma tasakaalust nihkumise kohta: “Aeg liigestest on lahti \u2014 neetud rist, et minult n\u00f5uab paikapanemist!”<\/p>\n
Eesti hariduse aeg on liigestest lahti. Aga erinevalt Hamletist me ei pea ootama, et \u00fcksainus inimene seda paika paneks. Meil on koolid, \u00f5petajad, juhid, kogukonnad ja riik ise. Kui nad l\u00f5puks \u00fchel h\u00e4\u00e4lel hingama hakkavad, saab katkise s\u00fcsteemi paika panna palju kiiremini, kui praegu tundub. Aga see eeldab koost\u00f6\u00f6d, austust ja usaldust.<\/p>\n
Ja see ongi meie v\u00f5imalus. V\u00e4ikese Eesti suur v\u00f5imalus.\u00a0<\/p>\n
Veel on aega.<\/p>\n
Veel on j\u00f5udu.<\/p>\n
Veel on valik olemas.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Hariduss\u00fcsteemi on hakatud juhtima nagu projekti, mille k\u00f5ige olulisem t\u00e4his on pressiteates v\u00e4lja kuulutatud t\u00e4htaeg. Projekte v\u00f5ib edasi…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":103900,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,406,3932,21,4057,7440,19914,28,29,19,7660,25,19915,42760,23,24,22,20,30],"class_list":["post-103899","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus","tag-haridus-ja-teadusministeerium","tag-headlines","tag-koolid","tag-koolielu","tag-koolijuhid","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-opilased","tag-populaarseimad-lood","tag-rando-kuustik","tag-sais3","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116039650091605607","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=103899"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/103899\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/103900"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=103899"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=103899"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=103899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}