{"id":104088,"date":"2026-02-09T12:10:10","date_gmt":"2026-02-09T12:10:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104088\/"},"modified":"2026-02-09T12:10:10","modified_gmt":"2026-02-09T12:10:10","slug":"uuring-keele-ja-rohereformi-koosmoju-torjub-idavirulased-tooturult-korvale-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104088\/","title":{"rendered":"Uuring: keele- ja rohereformi koosm\u00f5ju t\u00f5rjub idavirulased t\u00f6\u00f6turult k\u00f5rvale | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

Tallinna \u00dclikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus v\u00f5ttis fookusesse Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6turu ning sealsete inimeste \u00fcmber\u00f5ppe ja oskuste omandamise. Anal\u00fc\u00fcs oli osa laiemast Euroopa Liidu projektist Skills2Capabilities<\/a>, mille eesm\u00e4rk on viia t\u00f6\u00f6j\u00f5u oskused vastavusse t\u00f6\u00f6turu tegelike vajadustega. Kahek\u00fcmne kaheksa eksperdiga tehtud poolstruktureeritud intervjuud avasid rohe\u00fclemineku telgitaguseid: kuidas vajalikke oskusi p\u00e4riselt arendatakse ja mis seda takistab.<\/p>\n

Intervjueeritute seas oli nii poliitikakujundajaid, kohaliku avaliku sektori esindajaid, t\u00f6\u00f6andjaid, haridusasutusi kui ka ameti\u00fchinguid. Teravaim probleem, mis intervjuudest v\u00e4lja tuli, oli rohe\u00fcleminekuga paralleelselt toimuv \u00fcleminek eestikeelsele haridusele. Eksperdid ei vaielnud vastu rohe- ega keele\u00fclemineku eesm\u00e4rgile, kuid t\u00f5id esile praktilisi takistusi kahe reformi samaaegses elluviimises.<\/p>\n

Keel kui oluline tulevikuoskus, aga praegune takistus<\/p>\n

Rohe\u00fcleminek n\u00f5uab ekspertide hinnangul lisaks tehnilistele oskustele ka uut m\u00f5tteviisi ehk nn tulevikuoskusi. “Uue aja t\u00f6\u00f6tajalt” eeldatakse tehnilist taiplikkust \u2013 olgu selleks oskus juhida automatiseeritud seadmeid v\u00f5i m\u00f5ista rohetehnoloogiaid, n\u00e4iteks taastuvenergiat ja keskkonnas\u00e4\u00e4stlikku tootmist.<\/p>\n

Haridus- ja t\u00f6\u00f6valdkonna esindajate s\u00f5nul on tehniliste oskuste k\u00f5rval sama kriitiliseks muutunud aga ka inimese isikuomadused: anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime, paindlikkus ja oskus iseennast t\u00f5husalt juhtida. V\u00f5ib-olla suurim v\u00e4ljakutse on siin ps\u00fchholoogiline, sest tuleb kohaneda ideega, et elukestev \u00f5pe on uus normaalsus.<\/p>\n

K\u00f5ige selle taustal t\u00f5id avaliku sektori ja haridusjuhid kriitilisena v\u00e4lja ka keeleoskuse. Ilma eesti ja inglise keeleta on ligip\u00e4\u00e4s uuele infole ning tehnoloogiale piiratud. Paraku on just see barj\u00e4\u00e4r Ida-Virumaal praegu k\u00f5ige raskemini \u00fcletatav.<\/p>\n

Euroopa Liidu \u00d5iglase \u00dclemineku Fondi (\u00d5\u00dcF) toel on Ida-Virumaale suunatud 353 miljonit eurot eesm\u00e4rgiga leevendada s\u00fcsinikintensiivsest p\u00f5levkivisektorist v\u00e4ljumise sotsiaalmajanduslikke m\u00f5jusid, muu hulgas l\u00e4bi \u00fcmber\u00f5ppe. Fondi toetusel on loodud uusi taseme\u00f5ppe \u00f5ppekavasid kutse- ja k\u00f5rghariduses, aga ka hulgaliselt t\u00e4iendkoolitusi, mis on suunatud eesk\u00e4tt p\u00f5levkivisektorist lahkuvatele t\u00f6\u00f6tajatele<\/p>\n

\u00d5\u00dcF-i\u00a0 juhtm\u00f5te on, et \u00fcleminek kliimaneutraalsele majandusele peab toimuma viisil, mis on \u00f5iglane ja kaasav ning ei j\u00e4ta kedagi k\u00f5rvale. See saab toimida aga juhul, kui meetmed on k\u00e4ttesaadavad inimestele, kellele need on m\u00f5eldud.<\/p>\n

\n

Haridusvaldkonna intervjueeritav: “Aga just need tulevikuoskused v\u00f5i \u00fcldoskused v\u00f5i \u00fcldp\u00e4devused on tegelikult need, mida on vaja. Kasv\u00f5i kohanemisv\u00f5ime. K\u00f5ik see, mis on seotud valmidusega: elukestva \u00f5ppega, valmidusega vajaduse korral asju juurde \u00f5ppida v\u00f5i \u00fcmber \u00f5ppida. J\u00e4lle ma arvan, et seda ei saa kitsendada, et \u00fctelda, et see on ainult rohep\u00f6\u00f6rde kontekstis nii. Aga ma \u00fctleks, et see on v\u00e4ga paljuski \u00fcldse sellise \u00f5petamise ja t\u00e4ienduskoolituste ja selles raamistikus h\u00e4sti oluline.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

(\u00dcmber)\u00f5ppijate puudulik keeleoskus<\/p>\n

Esimene suur murekoht on praegused Ida-Virumaa p\u00f5hikoolil\u00f5petajad. Viletsa eesti ja inglise keele oskusega noorel on raske l\u00e4bida tehnilist \u00f5pet eesti keeles v\u00f5i osaleda rahvusvahelistes vahetusprogrammides, mis inglise keele oskajate roheoskusi toetama peaksid. Siin moodustavad rohe- ja keele\u00fcleminek noortele ja \u00f5ppeasutustele v\u00e4hemalt j\u00e4rgmisteks aastateks ajaloolistest p\u00f5hjustest tuleneva probleemide segapuntra, mida ilmestab ebakindlus tuleviku ees.<\/p>\n

Seega v\u00f5ib tekkida olukord, kus l\u00fchiajaliselt on venekeelsel noorel keeruline kutset omandada. Ebav\u00f5rdsus eesti ja vene emakeelega \u00f5ppurite vahel s\u00fcveneb sellega veelgi. Puuduliku keeleoskuse t\u00f5ttu \u00f5pingud pooleli j\u00e4tnud noorel ei ole v\u00f5imalik oma oskustega ka kohalikku t\u00f6\u00f6turgu rikastada. Teine haavatav sihtr\u00fchm, keda \u00fcmber\u00f5ppele ligip\u00e4\u00e4setavus otseselt m\u00f5jutab, on endised ja praegused p\u00f5levkivisektori t\u00f6\u00f6tajad. Neist paljud ei valda \u00f5ppimiseks vajalikul m\u00e4\u00e4ral eesti keelt.<\/p>\n

Keele rolli \u00fcmber\u00f5ppes n\u00e4hakse aga Ida-Virumaal v\u00e4ga erinevalt. Haridusasutuste ja osa poliitikakujundajate hinnangul on eesti keeles \u00f5ppimine t\u00f6\u00f6tajale pikas perspektiivis selge eelis, mis avardab t\u00f6\u00f6v\u00f5imalusi ning v\u00e4hendab s\u00f5ltuvust \u00fchest konkreetsest t\u00f6\u00f6andjast. Nende s\u00f5nul annab keeleoskus inimesele liikuvuse ja valikuvabaduse, mida venekeelne t\u00f6\u00f6keskkond seni piiranud on.<\/p>\n

Kohalikud t\u00f6\u00f6andjad ja ameti\u00fchingute esindajad kirjeldavad aga olukorda m\u00e4rksa murelikumal toonil. Nende hinnangul pole realistlik eeldada, et keskealine kaevur, kes on aastak\u00fcmneid t\u00f6\u00f6tanud venekeelses kollektiivis ja eesti keelt igap\u00e4evaselt ei kasuta, suudab omandada uue tehnilise eriala v\u00f5\u00f5rkeeles. Sellisel juhul ei muutu keel mitte v\u00f5imaluseks, vaid barj\u00e4\u00e4riks, mis t\u00f5rjub inimese hoopis t\u00f6\u00f6turult eemale.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6andjad: keel v\u00f5i tehnilised oskused?<\/p>\n

Praegune t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete keskkond Ida-Virumaal on valdavalt venekeelne. Intervjuudes r\u00f5hutasid erinevate t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tete esindajad, et nende vaates pole inimese t\u00f6\u00f6le v\u00f5tmise esmane kriteerium t\u00f6\u00f6taja eesti keele oskus, vaid erialane p\u00e4devus. See ei ole p\u00f5him\u00f5tteline vastuseis eesti keelele, vaid \u00e4riloogika. Eesti keele n\u00f5ue kutse\u00f5ppes t\u00e4hendab nende s\u00f5nul aga seda, et tehniliste erialaoskuste omandamine j\u00e4\u00e4b n\u00f5rgaks, mis m\u00f5jutab omakorda nii t\u00f6\u00f6ohutust kui ka t\u00f5husust.<\/p>\n

Rahvusvahelise taustaga ettev\u00f5tete jaoks on aga t\u00f6\u00f6keeleks tihti inglise keel, mis teeb samuti eesti keele n\u00f5ude igap\u00e4evase toimimise seisukohast ebavajalikuks. Eesti keele puudulikku oskust n\u00e4evad t\u00f6\u00f6andjad kui riigi varasemat tegemataj\u00e4tmist, mis t\u00e4hendab t\u00f6\u00f6andjale kulukaid erialaseid sisekoolitusi v\u00f5i tehniliste dokumentide pidevat t\u00f5lget vene keelde.<\/p>\n

\n

Kohalik ettev\u00f5te: “Ja muidugi, minu arvates on riik teinud otsuse minna t\u00e4ielikult \u00fcle eesti keelele, mis on suurep\u00e4rane, ma m\u00f5istan riiki, ma m\u00f5istan, miks nad tahavad kogu \u00f5ppet\u00f6\u00f6 l\u00e4bi viia eesti keeles, sest on vaja s\u00e4ilitada keel, arendada seda keelt. See on mulle arusaadav. See on selle rahva identiteet. Aga teisest k\u00fcljest, kui me k\u00fcsime: kelle jaoks me \u00f5petame? Kas me \u00f5petame riigi jaoks, et inimesed lihtsalt oskaksid eesti keelt, v\u00f5i \u00f5petame \u00e4ri jaoks, et inimesed saaksid \u00e4ri alustada ja riigile maksude kaudu tulu tuua?”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Muud mured: demograafia ja spetsialistide nappus<\/p>\n

Keeleoskuse k\u00f5rval kirjeldasid k\u00f5ik eksperdid ka praktilisi takistusi, mis teevad \u00fcmber\u00f5ppe t\u00f6\u00f6tava inimese jaoks keeruliseks. Peamine sihtr\u00fchm on sageli vahetustega ja f\u00fc\u00fcsiliselt n\u00f5udlikul t\u00f6\u00f6l k\u00e4iv inimene. Selle r\u00fchma puhul ei ole aga realistlik eeldada suutlikkust p\u00e4rast t\u00f6\u00f6p\u00e4eva samaaegselt \u00f5ppida veel eesti keelt ja omandada keerulisi tehnilisi oskusi. Poliitikakujundajate ja haridusasutuste s\u00f5nul leidub ka t\u00f6\u00f6andjaid, kel pole tahtmist, v\u00f5imalust v\u00f5i harjumust oma t\u00f6\u00f6tajaid koolitusele lasta.\u00a0<\/p>\n

Kutseharidusega seotud eksperdid t\u00f5id suure murekohana v\u00e4lja \u00f5petajate nappuse, mis omakorda tekitab olemasolevatele \u00f5petajatele \u00fclekoormuse. Spetsialiste, kes valdaksid nii praktilisi erialaoskusi kui ka eesti keelt n\u00f5utud tasemel, on Ida-Virumaal v\u00e4ga keeruline leida. \u00dcldise rahvastiku kahanemise valguses m\u00e4rkisid haridusvaldkonna esindajad, et paljud noored lahkuvad sageli Ida-Virumaalt mujale \u00f5ppima ja nad ei pruugi hiljem piirkonda naasta. See s\u00fcvendab regionaalset kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6j\u00f5u puudust.<\/p>\n

Samuti teeb haridusvaldkonna esindajatele muret info puudumine: kuna ei ole t\u00e4pselt selge, millised t\u00f6\u00f6kohad rohe\u00fclemineku k\u00e4igus piirkonda tekivad, on hetkel keeruline anda \u00f5ppijatele ja \u00fcmber\u00f5ppijatele piisavalt konkreetseid suuniseid.\u00a0<\/p>\n

\n

Haridusvaldkonna esindaja: “Ma \u00fctlen ausalt ja otsekoheselt: Haridusministeerium on meile kaika kodaratesse pannud, sest mul ei j\u00e4\u00e4 enam \u00f5petajaid alles. Ka need \u00f5petajad, kes mul alles on j\u00e4\u00e4nud \u2013 me k\u00f5ik oleme stressis, me k\u00f5ik oleme l\u00e4bi p\u00f5lenud, meil on hull koormus, meil on 1100 kontakt\u00f5ppetundi, minu \u00f5petajatel on k\u00f5igil 1100 kontakt\u00f5ppetundi aastas. Kui 880 on norm, siis mul ei ole \u00f5petajaid v\u00e4hem kui tuhat \u00f5ppeaasta jooksul.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Ajalooline kogemus ja \u00fcldine usaldamatus<\/p>\n

Rohe\u00fcleminekusse suhtumise kujunemist m\u00f5jutab tugevalt ka Ida-Virumaa varasem kogemus t\u00f6\u00f6stuslike ja poliitiliste muutustega. Eesk\u00e4tt viitasid eksperdid 1990. aastate alguse \u00fcleminekule. N\u00f5ukogude Liidu lagunemise j\u00e4rel suleti v\u00f5i restruktureeriti suur osa t\u00f6\u00f6stusettev\u00f5tetest, kadusid k\u00fcmned tuhanded t\u00f6\u00f6kohad ning piirkonna majanduslik ja sotsiaalne turvatunne n\u00f5rgenes j\u00e4rsult.<\/p>\n

Sellele j\u00e4rgnesid 2000. ja 2010. aastatel mitmed p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuse \u00fcmberkorraldused, sealhulgas kaevanduste ja tootmis\u00fcksuste sulgemised, tehnoloogine kaasajastamine ning masskoondamised.<\/p>\n

Mitmed eksperdid r\u00f5hutasid, et neid muutusi iseloomustas sageli ebapiisav kommunikatsioon ning \u00fcldine tunnetus, et otsuseid tehakse v\u00e4ljaspool Ida-Virumaad ja tegelikku kohalikku konteksti arvestamata. Reformid t\u00e4hendasid praktikas paljude inimeste jaoks t\u00f6\u00f6kohtade kadu, sissetuleku v\u00e4henemist ja ebakindlust tuleviku suhtes.<\/p>\n

Mitmed intervjueeritud t\u00f5id v\u00e4lja, et need kogemused v\u00f5ivad luua pinnase, kus ka praegust rohe\u00fcleminekut tajutakse kui v\u00e4ljast juhitud protsessi, mille eesm\u00e4rgid ja praktilised m\u00f5jud ei ole kohalike jaoks piisavalt selgelt lahti seletatud. Kui inimesed ei m\u00f5ista, millised t\u00f6\u00f6kohad t\u00e4pselt tekivad, ning \u00fcmber\u00f5pe ei paku samasugust turvatunnet nagu pikaajaline t\u00f6\u00f6 p\u00f5levkivit\u00f6\u00f6stuses, v\u00f5ib algne huvi asenduda skepsisega. Varasemad kogemused m\u00f5jutavad seda, kui palju usaldatakse praegust protsessi, mis n\u00f5uab tihedat koost\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

\n

Kohalik ettev\u00f5te: “Kui ma suhtlen meie kohalike ettev\u00f5tjatega, kuulen ma palju kriitikat valitsuse aadressil. Aga kui nad meie juurde tulid ja need samad ettev\u00f5tjad istuvad laua taga ja neilt k\u00fcsitakse: “\u00d6elge, kuidas teil elu l\u00e4heb?” \u2013 “Oi, meil l\u00e4heb k\u00f5ik suurep\u00e4raselt. Te v\u00f5tate vastu nii m\u00f5istlikke ideid… suur t\u00e4nu teile.” Ja mina olin ainus, kes \u00fctles, et mul on muret konkurentsiv\u00f5ime p\u00e4rast \u00fcldiselt. Ainus. K\u00f5ik teised laulsid kiidulaulu.”<\/p>\n<\/blockquote>\n

Mida eksperdid ise vajalikuks peavad<\/p>\n

Uuringus intervjueeritud ekspertide hinnangul ei peitu Ida-Virumaa peamised probleemid mitte rohe\u00fclemineku eesm\u00e4rkides, vaid selle elluviimises. Nende s\u00f5nul vajab kutsehariduse keele\u00fcleminek paindlikumat l\u00e4henemist, mis arvestaks \u00f5ppijate vanuse, varasema hariduse ja keeleoskusega. Samuti peavad nad v\u00e4ltimatuks keele\u00f5ppe ja erialase \u00f5ppe tihedamat sidumist, et kaks paralleelset \u00fcleminekut ei muutuks omavahel konkureerivaks koormaks.<\/p>\n

Lisaks r\u00f5hutavad intervjueeritud eksperdid t\u00f6\u00f6andjate varasemat ja sisulisemat kaasamist, et koolitused vastaksid tegelikele t\u00f6\u00f6kohtade vajadustele. \u00dcha enam n\u00e4hakse lahendusena ka t\u00f6\u00f6kohap\u00f5hist ja paindlikku \u00fcmber\u00f5pet, mis v\u00f5imaldaks \u00f5ppida ilma t\u00f6\u00f6turult t\u00e4ielikult taandumata. K\u00fcsimus ei ole seega selles, kas rohe- ja keele\u00fcleminek on vajalikud, vaid hoopis selles, kas neid on v\u00f5imalik ellu viia nii, et need ei muutuks paljude Ida-Virumaa inimeste jaoks \u00fcletamatuks t\u00f5kkeks.<\/p>\n

Ida-Virumaa rohe\u00fcleminekut ja \u00fcmber\u00f5pet puudutava uuringu viisid rahvusvahelise projekti Skills2Capabilities raames Eestis l\u00e4bi Tallinna \u00dclikooli rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus ning projekti teadlased Eeva Kesk\u00fcla, Joanna Kitsnik ja Riste Lehari.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Tallinna \u00dclikooli Rahvusvaheliste Sotsiaaluuringute Keskus v\u00f5ttis fookusesse Ida-Virumaa t\u00f6\u00f6turu ning sealsete inimeste \u00fcmber\u00f5ppe ja oskuste omandamise. Anal\u00fc\u00fcs oli…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104089,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[26,27,37,33,35,34,36,31,32,21,2522,27465,49917,28,29,19,49913,49914,25,26205,49918,23,49916,24,49915,22,49912,20,30],"class_list":["post-104088","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-ida-virumaa","tag-keelebarjaar","tag-keeleuleminek","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-oiglane-uleminek","tag-opetajate-nappus","tag-populaarseimad-lood","tag-roheuleminek","tag-tooturu-vajadused","tag-top-stories","tag-topeltsurve","tag-topstories","tag-tulevikuoskused","tag-uldised-uudised","tag-umberope","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116040605602533593","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104088","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104088"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104088\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104089"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104088"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104088"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104088"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}