Numbrid kinnitavad trendi. 2025. aastal j\u00f5udis eralennukite lendude arv maailmas ligikaudu 3,7 miljonini. Seda on 5% rohkem kui 2024. aastal ja umbes 35% rohkem kui enne pandeemiat, selgub lennundusanal\u00fc\u00fctikafirma WingX andmetest.<\/p>\n
Aastatel 2020\u20132025 kasvas ka \u00fclik\u00f5rge netov\u00e4\u00e4rtusega inimeste arv maailmas enam kui 70%. Need on isikud, kelle varandus \u00fcletab 30 miljonit dollari piiri. <\/p>\n
\u201eMe n\u00e4eme suurt nihet selles, kuidas \u00e4rilennukeid kasutavad suuremad korporatsioonid ja j\u00f5ukad eraisikud,\u201c \u00fctles Gulfstreami \u00fclemaailmse m\u00fc\u00fcgi juht Scott Neal. \u00dcha rohkem ettev\u00f5tteid ajab \u00e4ri globaalselt ning neil on vaja reisida rohkematesse kohtadesse \u00fcle maailma. K\u00f5ige t\u00f5husam viis seda teha on eralennukiga.<\/p>\n
Gulfstream ei ole \u00fcksi: konkurendid, sealhulgas Dassault, Bombardier, Embraer ja Textron Aviation (mis toodab Cessna lennukeid), v\u00f5istlevad samuti selles segmendis.<\/p>\n
Tugev \u00e4ri<\/p>\n
K\u00f5ik ei r\u00f5\u00f5musta selle trendi \u00fcle, kiriitiliselt suhtutakse eelge keskkonnam\u00f5jusse. Hoolimata sellest on lennukitootjad \u00e4riv\u00f5imaluse \u00e4ra tundnud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni (IATA) andmetel teenivad lennufirmad oma tegevusest tavaliselt vaid v\u00e4ikese kasumi, sageli k\u00f5igest 2% kuni 4% rohkem, kui nad kulutavad. Eralennukeid m\u00fc\u00fcakse aga k\u00fcll v\u00e4ikestes kogustes, kuid v\u00e4ga k\u00f5rgete hindadega. Lennukitootjad teenivad raha ka tugiteenustest, varuosadest ning hooldusprogrammidest. <\/p>\n
Prantsusmaa lennukitootmisettev\u00f5te Dassault Aviation, mis on tuntud eelk\u00f5ige oma s\u00f5jalennukite poolest, panustab oma Falconi lennukitele, v\u00e4ites, et lahingulennukite jaoks arendatud tehnoloogia parandab ka eralennukite j\u00f5udlust ja mugavust.<\/p>\n
Dassault \u00fctleb, et suured kliendid on nii korporatsioonid ja valitsused kui ka j\u00f5ukad eraisikud.<\/p>\n
Eralennukid v\u00f5ivad maksta k\u00fcmneid miljoneid dollareid, kuid Dassault Aviationi tsiviillennukite juht Carlos Brana s\u00f5nul on need sagedastele reisijatele m\u00f5istlik valik. Kliendid, kes lendavad sageli, v\u00f5ivad aja jooksul kulutada v\u00e4hem, kui nad maksaksid korduvalt mitme esimese klassi pileti eest. Tema s\u00f5nul ei otsi enamik ostjaid niiv\u00f5rd priiskavat luksust, vaid t\u00f5husust.<\/p>\n
\u201eMa tahan minna sellest punktist sellesse punkti nii kiiresti kui v\u00f5imalik ja mitte kaotada aega vahemaandumiste v\u00f5i \u00fcmberistumistega. See ongi tegelik p\u00f5hjus,\u201c \u00fctles ta BBC-le ettev\u00f5tte lipulaeva Falconi pardal.<\/p>\n
\u201eNad ei otsi tingimata luksust. Lennuki sisemus on elegantne, h\u00e4sti valmistatud, k\u00f5rgekvaliteediliste materjalidega. See ei ole luksuslik, mitte \u00fcleliia luksuslik, Meil ei ole laes l\u00fchtreid ega midagi sellist. Nad vajavad seda, et reisida v\u00f5imalikult v\u00e4ikese v\u00e4simusega.\u201c<\/p>\n
V\u00e4simuse v\u00e4hendamine on lennukitootjate jaoks saanud oluliseks m\u00fc\u00fcgiargumendiks. Tootjad reklaamivad, et nad on parandanud kabiinir\u00f5hku, v\u00e4hendanud m\u00fcra ning viimistlenud interj\u00f6\u00f6ri, et pikad lennud oleksid v\u00e4hem kurnavad.<\/p>\n
M\u00f5nes lennukis hoitakse kabiinir\u00f5hk l\u00e4hemal sellele, mida inimene kogeks maapinnal \u2014 ettev\u00f5tete s\u00f5nul j\u00e4tab see reisijad p\u00e4rast pikki lende v\u00e4hem kurnatuks. <\/p>\n
Kuidas see lugu Sind end tundma pani? Saada Kommenteeri <\/a> Loe kommentaare (2)<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Numbrid kinnitavad trendi. 2025. aastal j\u00f5udis eralennukite lendude arv maailmas ligikaudu 3,7 miljonini. Seda on 5% rohkem kui…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104169,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1769],"class_list":{"0":"post-104168","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-ari","8":"tag-ari","9":"tag-business","10":"tag-ee","11":"tag-eesti","12":"tag-eesti-keel","13":"tag-estonia","14":"tag-estonian","15":"tag-lennufirma"},"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116040991144606346","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104168","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104168"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104168\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104169"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104168"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104168"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104168"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}