{"id":104442,"date":"2026-02-09T19:21:10","date_gmt":"2026-02-09T19:21:10","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104442\/"},"modified":"2026-02-09T19:21:10","modified_gmt":"2026-02-09T19:21:10","slug":"haridusministeerium-plaanib-suurendada-korgkoolide-oppekohtade-arvu-eesti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104442\/","title":{"rendered":"Haridusministeerium plaanib suurendada k\u00f5rgkoolide \u00f5ppekohtade arvu | Eesti"},"content":{"rendered":"<p>Haridusministeerium plaanib suurendada k\u00f5rgkoolide \u00f5ppekohtade arvu, mille jaoks on juba j\u00e4rgmisel aastal vaja riigieelarvest 9,7 miljonit eurot lisaraha. Peamine r\u00f5hk l\u00e4heb minister Kristina Kallase s\u00f5nul rakendusk\u00f5rghariduskohtade suurendamisele, mis t\u00e4hendab \u00fclikoolidele, et mitmed \u00f5ppekavad v\u00f5idakse \u00fcmber teha rakendusk\u00f5rgharidusele vastavaks.<\/p>\n<p>J\u00e4rgnevatel aastatel saab k\u00f5rgkooliealiseks viimase aja suurim \u00f5ppijate p\u00f5lvkond, mist\u00f5ttu plaanib haridusministeerium suurendada \u00fclikoolide ja rakendusk\u00f5rgkoolide vastuv\u00f5ttu. Lisa\u00f5ppekohad luuakse sellistele erialadele, kus riik n\u00e4eb k\u00f5ige suuremat t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>&#8220;See 900 uut t\u00e4iendavat kohta iga j\u00e4rgmise kuue-seitsme aasta jooksul t\u00e4hendab kokku umbes 12\u00a0000\u201313 000 uut \u00f5ppekohta k\u00f5rghariduses. Valdkonnad on \u00f5petajakoolitusest kuni inseneeria, tervishoiu, meditsiini ja veterinaariani, aga ka riigikaitses ja sisekaitses,&#8221; lausus Kallas.<\/p>\n<p>Eesm\u00e4rk on, et 2035. aastaks oleks k\u00f5rgharidusega 45 protsenti 25- kuni 34-aastastest Eesti inimestest. Haridusministri s\u00f5nul tuleb selleks eelk\u00f5ige kasvatada rakendusk\u00f5rghariduse mahtu. Ja raha on selleks vaja nelja aasta peale \u00fcle 80 miljoni euro.<\/p>\n<p>&#8220;J\u00e4rgmiseks aastaks on rahavajadus umbes 9,7 miljonit, selleks et neid lisa\u00f5ppekohti luua, ja eks see on riigieelarve l\u00e4bir\u00e4\u00e4kimiste teema. Me peame selle investeeringu j\u00e4rgmise viie aasta jooksul tegema, sest sealt edasi ootab meid kahjuks \u00fcli\u00f5pilaste (arvu) langus,&#8221; \u00fctles Kallas.<\/p>\n<p>&#8220;Suur osa nendest valdkondadest on rakendusliku suunaga ehk need ei ole akadeemilised. Nii et selle k\u00f5rgharidusstrateegia j\u00e4rgi me n\u00e4eme, et rakendusk\u00f5rghariduse maht proportsioonina suureneb,&#8221; lisas ta.<\/p>\n<p>Tallinna Tehnika\u00fclikooli rektori Tiit Landi s\u00f5nul ei ole aga selgeks r\u00e4\u00e4gitud, mida rakendusk\u00f5rghariduseks peetakse. Mitmed tehnika\u00fclikooli bakalaureuse- ja magistri\u00f5ppekavad n\u00f5uavad juba t\u00e4na rohkem praktikat, kui rakendusk\u00f5rghariduses n\u00f5utud.<\/p>\n<p>&#8220;N\u00e4iteks v\u00f5tame IT-kavad. Rakendusk\u00f5rghariduse tingimus on see, et peab olema v\u00e4hemalt 15 protsenti praktikat, n\u00e4iteks tehnika\u00fclikoolis on m\u00f5ningatel IT-kavadel 20 protsenti praktikat. K\u00fcsimus on, kas me teeme need kavad tagasi rakendusk\u00f5rghariduse kavadeks,&#8221; lausus Land.<\/p>\n<p>Uue rahastusmudeli p\u00f5hjal saaks rohkem l\u00f5petajaid tagav k\u00f5rgkool riigilt ka suurema tegevustoetuse. Tartu \u00dclikooli rektori Toomas Asseri hinnangul on see oodatud muudatus.<\/p>\n<p>&#8220;Riigil on ilmselt ootus, et l\u00f5petajate arv \u00fclikoolis suureneks, aga selle eelduseks ongi, et meil peab olema lisaressurss, milleks mingit tagatist praegu ei ole. Ja isegi kui meil \u00f5ppurite arv suureneks, siis v\u00e4ga raske on planeerida \u00fclikoolis t\u00f6\u00f6d, kui me v\u00f5tame \u00f5ppekavale vastu teadmata, missugune saab pakutav lisaressurss j\u00e4rgnevateks aastaks olema,&#8221; lausus Asser.<\/p>\n<p>Haridusministeeriumis peaks eeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus valmima m\u00e4rtsis.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Haridusministeerium plaanib suurendada k\u00f5rgkoolide \u00f5ppekohtade arvu, mille jaoks on juba j\u00e4rgmisel aastal vaja riigieelarvest 9,7 miljonit eurot lisaraha.&hellip;\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104443,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[14],"tags":[131,130,37,33,35,34,36,1014,648,33289,17292,3012,14052],"class_list":["post-104442","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-ari","tag-ari","tag-business","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-korgharidus","tag-kristina-kallas","tag-oppekohad","tag-rakenduskorgharidus","tag-tiit-land","tag-toomas-asser"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116042300322562009","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104442","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104442"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104442\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104443"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104442"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104442"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104442"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}