{"id":104646,"date":"2026-02-10T05:06:06","date_gmt":"2026-02-10T05:06:06","guid":{"rendered":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104646\/"},"modified":"2026-02-10T05:06:06","modified_gmt":"2026-02-10T05:06:06","slug":"eesti-noored-naevad-tehisarus-uha-enam-sopra-uhiskond","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/104646\/","title":{"rendered":"Eesti noored n\u00e4evad tehisarus \u00fcha enam s\u00f5pra | \u00dchiskond"},"content":{"rendered":"

V\u00e4rske EU Kids Online’i uuring<\/a> n\u00e4itab, et Eesti laste ja noorte digik\u00e4itumine on viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt muutunud. V\u00f5rreldes eelmise, 2018. aastal tehtud uuringuga kasutatakse internetti rohkem, eriti koolit\u00f6\u00f6s ning digikeskkonnad on saanud noorte igap\u00e4evaelu lahutamatuks osaks. Koos kasutuse kasvuga on suurenenud ka kokkupuuted veebiriskidega. See ei t\u00e4henda aga automaatselt, et noorte heaolu oleks halvenenud.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli sotsioloogia professor ja uuringu juhtautor Veronika Kalmus r\u00e4\u00e4kis, et vahe eelmise uuringuga on p\u00e4ris pikk. Lisaks internetikasutusele uurisid teadlased seekord ka esmakordselt tehisaru kasutamist ning noorte vaimset heaolu.<\/p>\n

\u00dcks selgem muutus on see, et internetti kasutatakse senisest rohkem just \u00f5ppimiseks. Kalmuse s\u00f5nul on sellel loogiline selgitus. “Vahepealne koroonaaeg suurendas oluliselt internetip\u00f5hise \u00f5ppe osat\u00e4htsust ja sealt see kasv ka tuleb. Lisaks on tulnud juurde tehisaru, mida samuti kasutatakse veebikeskkonnas ja v\u00e4ga sageli just koolit\u00f6\u00f6de tegemisel,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Internetikasutuse kasv ei piirdu aga ainult \u00f5ppimisega, vaid internetis veedetakse ka rohkem aega. \u00dcha enam tehakse seda nutitelefoni kaudu. Koos internetikasutuse kasvuga puutuvad lapsed uuringu j\u00e4rgi sagedamini kokku ka mitmete veebiriskidega, n\u00e4iteks n\u00e4evad nad kahjulikku sisu. Samuti esineb varasemast veidi rohkem interneti liigkasutusele viitavaid ilminguid.<\/p>\n

Kalmuse s\u00f5nul on see areng loogiline. “Mida rohkem internetti kasutatakse, seda suurem on ka t\u00f5en\u00e4osus puutuda kokku riskidega. See on paratamatu,” m\u00e4rkis professor. \u00dcks t\u00f5sisem veebirisk on k\u00fcberkius, millega kaasneb sageli emotsionaalse kahju. Selles osas uuring suuri muutusi ei n\u00e4ita.<\/p>\n

“K\u00fcberkiusamine on j\u00e4\u00e4nud samale tasemele nagu eelmises uuringus. See oli m\u00f5nev\u00f5rra \u00fcllatav, sest selle teemaga on Eestis v\u00e4ga palju tegeletud. On olnud kampaaniad, kiusamisvastased koolid ja nii edasi,” lausus professor. See viitab, et kuigi teadlikkust on t\u00f5stetud, ei ole noorte k\u00e4itumismustrid selles osas oluliselt muutunud.<\/p>\n

EU Kids Online’i 2025. aasta uuring puudutas ka tehisaru kasutamist. See on esimene uuring Eestis, kus seda teemat niimoodi vaadati. Selgus, et tehisaru kasutus ei ole enam noorte seas marginaalne n\u00e4htus. Kui 15\u201316-aastaste seas on tehisaru proovinud juba 83 protsenti noortest, siis \u00fcllatavalt aktiivsed on ka nooremad, 9\u201311-aastased lapsed.<\/p>\n

Seni on Eestis r\u00e4\u00e4gitud tehisarust peamiselt koolit\u00f6\u00f6 kontekstis: kas ja kuidas tohib seda kasutada kodut\u00f6\u00f6de tegemisel. V\u00e4rske uuring n\u00e4itab, et noorte suhe tehisaruga on m\u00e4rksa mitmekesisem ja s\u00fcgavam. \u00dcks silmatorkavamaid tulemusi on see, et Eesti noorte huviorbiiti on j\u00f5udnud nn robotkaaslased: juturobotid, kellega suheldakse s\u00f5bra, usaldusisiku v\u00f5i isegi romantilise partnerina.<\/p>\n

Tartu \u00dclikooli meediauuringute professor ja uuringu \u00fcks autor Andra Siibak \u00fctles, et see oli tema jaoks uue raporti puhul \u00fcks suurimaid \u00fcllatusi. “Tavaliselt oleme n\u00e4inud, et rahvusvahelised tehnoloogiatrendid j\u00f5uavad Eestisse kolme-nelja-aastase viivitusega. N\u00fc\u00fcd selgus, et need juturobotid on juba selgelt ka meie noorte seas kohal,” s\u00f5nas ta.<\/p>\n

Kvalitatiivintervjuudes kirjeldasid noored juhtumeid, kus keegi on loonud endale tehisintellektil p\u00f5hineva fiktiivse kaaslase, n\u00e4iteks poiss- v\u00f5i t\u00fcdruks\u00f5bra, kellega igap\u00e4evaselt vesteldakse. Siibaku s\u00f5nul ei pruugi see k\u00f5igi jaoks olla probleemne, kuid teatud noorte puhul v\u00f5ib piir p\u00e4ris- ja virtuaalmaailma vahel hakata h\u00e4gustuma.<\/p>\n

“Osade jaoks on see lihtsalt eksperimenteerimine ehk v\u00f5imalus proovida erinevaid suhtlemisviise ja rolle. Noorel, kellel on juba vaimse tervise muresid v\u00f5i sotsiaalset isolatsiooni, v\u00f5ib tekkida aga olukord, kus tehisaruga suhtlus hakkab asendama p\u00e4ris suhteid,” selgitas ta.<\/p>\n

Rahvusvahelised n\u00e4ited Aasiast n\u00e4itavad, et seal on tehisarust nn partnerid juba m\u00f5nes \u00fchiskonnar\u00fchmas normaliseerunud. Eesti ei ole selleni veel j\u00f5udnud, kuid uuring viitab, et vastava aruteluga tuleks alustada \u00fchiskonnas enne, kui probleemid s\u00fcvenevad.<\/p>\n

Rahvusvaheliselt kasutatakse tehisaru \u00fcha sagedamini ka seksualiseeritud v\u00f5i muul moel kahjuliku pildimaterjali loomiseks, sealhulgas alaealisi kujutava sisuga. Andra Siibaku s\u00f5nul pole Eestis selline praktika noorte seas veel laialdaselt esile kerkinud.<\/p>\n

“Me ei leidnud ei kvantitatiivses uuringus ega ka intervjuudes kuigi palju n\u00e4iteid sellest, et tehisaru kasutataks seksualiseeritud pildimaterjali loomiseks. Rahvusvaheliselt on see aga juba v\u00e4ga t\u00f5sine ja kiiresti leviv probleem,” m\u00e4rkis ta.<\/p>\n

Just seet\u00f5ttu peab ta praegust hetke eriti oluliseks. Kui probleem ei ole veel massiliselt kohale j\u00f5udnud, on v\u00f5imalik tegutseda ennetavalt, mitte tagantj\u00e4rele. “See tundub olevat ainu\u00f5ige hetk, et hakata selle teemaga regulatiivselt tegelema. Selleks ajaks, kui selline sisu muutub tavap\u00e4raseks, on juba liiga hilja,” r\u00f5hutas ta.<\/p>\n

Siibaku hinnangul peaks olema selgelt paigas, et tehisaru abil loodud seksualiseeritud pildimaterjali, eriti kui see puudutab lapsi, loomine, levitamine ja ka s\u00e4ilitamine oleks \u00fcheselt keelatud ning kriminaalkorras karistatav. See aitaks saata \u00fchiskonnale tema s\u00f5nul selge signaali, millised praktikad ei ole vastuv\u00f5etavad, s\u00f5ltumata sellest, kas tegemist on n-\u00f6 p\u00e4ris fotode v\u00f5i tehisintellekti loodud kujutistega.<\/p>\n

“Me ei saa loota sellele, et noored ise oskavad alati piire tajuda v\u00f5i ette n\u00e4ha, millised v\u00f5ivad olla sellise sisu pikaajalised tagaj\u00e4rjed. Selleks ongi vaja selget ja arusaadavat regulatsiooni,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Tema s\u00f5nul n\u00e4itab rahvusvaheline kogemus, et kui regulatsioon ja \u00fchiskondlik arutelu j\u00e4\u00e4vad hiljaks, v\u00f5ivad tagaj\u00e4rjed olla v\u00e4ga t\u00f5sised \u2013 nii ohvritele kui ka noortele endile, kes sellist sisu loovad v\u00f5i levitavad, sageli m\u00f5istmata selle \u00f5iguslikku ja moraalset kaalu.<\/p>\n

T\u00fcdrukud kasutavad tehisaru rohkem kui poisid<\/p>\n

Kui r\u00e4\u00e4kida laiemalt tehisaru kasutamisest, n\u00e4itavad uuringu tulemused, et tehisaru kasutavad sagedamini t\u00fcdrukud. Andra Siibaku s\u00f5nul ei ole sellele veel \u00fchest seletust, kuid v\u00f5imalikud p\u00f5hjused seostuvad kasutusviisidega.<\/p>\n

“Tehisaru eeldab teatud m\u00f5ttes suhtlemist. Kui vaadata laiemalt suhtlusele orienteeritud tehnoloogiate \u2013 n\u00e4iteks sotsiaalmeedia v\u00f5i s\u00f5numirakenduste \u2013 kasutust, siis on ka seal t\u00fcdrukud aktiivsemad,” \u00fctles ta.<\/p>\n

Lisaks v\u00f5ib rolli m\u00e4ngida koolit\u00f6\u00f6ga seotud kasutus. “T\u00fcdrukud on sageli kohusetundlikumad ja p\u00fc\u00fcavad koolit\u00f6\u00f6ga hakkama saada. Tehisaru v\u00f5ib olla nende jaoks justkui abiline, mitte ainult aja kokkuhoiu vahend,” lisas Siibak. Seejuures r\u00f5hutas ta siiski, et tegemist on tema isikliku t\u00f5lgendusega.<\/p>\n

Abivahend v\u00f5i mugavuslahendus?<\/p>\n

K\u00fcsimus, kas tehisaru toetab \u00f5ppimist v\u00f5i teeb \u00f5pilase eest t\u00f6\u00f6 \u00e4ra, ei saa uuringu p\u00f5hjal \u00fcheselt vastust. Pigem eksisteerivad m\u00f5lemad praktikad k\u00f5rvuti. Uurimuse k\u00e4igus l\u00e4bi viidud s\u00fcvaintervjuudest selgus, et m\u00f5ned noored kasutavad tehisaru justkui \u00f5petaja asendajana. N\u00e4iteks lastakse sellel selgitada teemasid, millest tunnis aru ei saadud v\u00f5i korvatakse sellega puudumist.<\/p>\n

Samas ei varjata ka teist poolt: tehisaru kasutatakse selleks, et nn t\u00fc\u00fctud ja m\u00f5ttetud kodused \u00fclesanded kiiresti tehtud saaksid. “Selliseid n\u00e4iteid tuli absoluutselt k\u00f5ikidest ainetest, reaalainetest kuni kirjandite ja loominguliste t\u00f6\u00f6deni,” nentis Siibak.<\/p>\n

Uuringust tuli \u00fche murekohana Siibaku s\u00f5nul v\u00e4lja see, et noortel puuduvad sageli oskused kasutada tehisaru viisil, mis p\u00e4riselt toetaks m\u00f5tlemist ja \u00f5ppimist. “Noored \u00fctlevad ise, et nad kasutavad tehisaru eelk\u00f5ige aja kokkuhoiuks ja mugavuse p\u00e4rast, aga arusaam sellest, kuidas tehisaru v\u00f5iks toetada nende anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5imet ja teadmiste arengut, on veel \u00fcsna n\u00f5rk,” s\u00f5nas ta.\u00a0<\/p>\n

Noorte teadlikkus tehisaru t\u00f6\u00f6p\u00f5him\u00f5tetest ja riskidest on samuti pigem piiratud. K\u00f5ige sagedamini mainiti kogemusi valede v\u00f5i nn hallutsineeritud vastustega, mida hiljem mujal kontrollides avastati.<\/p>\n

Teatud m\u00e4\u00e4ral tunnetasid noored ka privaatsusriskide olemasolu, kuid neid ei peetud kuigi oluliseks. Palju v\u00e4hem osati r\u00e4\u00e4kida laiematest teemadest, nagu keskkonnam\u00f5ju, kallutatus, autorlus v\u00f5i eetilised k\u00fcsimused. “Need arusaamad piirdusid suuresti sellega, mida koolis on seni r\u00e4\u00e4gitud. Peamiselt puudutas see viipade kirjutamise ja vastuste \u00f5igsuse kontrollimise tasandil,” m\u00e4rkis Siibak.<\/p>\n

Koolides valitseb segadus<\/p>\n

Uuringust joonistub v\u00e4lja ka vastuoluline pilt koolidest. \u00d5petajate hoiakud ja teadmised tehisarust on v\u00e4ga erinevad ning sageli puuduvad koolisisesed kokkulepped. “Iga \u00f5petaja otsustab justkui p\u00f5lve otsas, millal v\u00f5ib tehisaru kasutada ja millal mitte. See tekitab noortes segadust,” \u00fctles Andra Siibak.<\/p>\n

\u00dcks hiljutine anal\u00fc\u00fcs n\u00e4itas Siibaku s\u00f5nul, et enam kui 700 Eesti koolist oli vaid 15 kooli sisekorraeeskirjades tehisaru kasutamist mingilgi viisil maininud. Riiklikult \u00fchtsete reeglite kehtestamist Siibak m\u00f5istlikuks ei pea, kuid r\u00f5hutab koolisiseste kokkulepete olulisust, aga nii, et see on \u00f5pilastega paika pandud ja l\u00e4bi r\u00e4\u00e4gitud.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Laste \u00f5iguste vaatenurgast t\u00f5useb uuringus esile noorte v\u00e4hene kaasatus. Paljud tunnevad, et otsuseid tehisaru teemal teevad t\u00e4iskasvanud, aga noori seejuures ei kuulata. “Kui noorte arvamusega ei arvestata, tekitab see pikemas perspektiivis trotsi,” lausus Siibak.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"V\u00e4rske EU Kids Online’i uuring n\u00e4itab, et Eesti laste ja noorte digik\u00e4itumine on viimastel aastatel m\u00e4rgatavalt muutunud. V\u00f5rreldes…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":75406,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[12],"tags":[45862,26,27,50139,37,33,35,34,36,50138,50140,31,32,21,381,28,29,19,50141,25,2424,373,23,24,3832,22,20,41752,30],"class_list":["post-104646","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-eesti","tag-andra-siibak","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-chat-gpt","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-eu-kids-online","tag-eu-kids-online-2025","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-headlines","tag-internet","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-news","tag-noorte-internetikasutus","tag-populaarseimad-lood","tag-tartu-ulikool","tag-tehisintellekt","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uhiskonnateaduste-instituut","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-veronika-kalmus","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116044600643319830","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104646","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104646"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104646\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/75406"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104646"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104646"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104646"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}