Kuigi SAIS3 oleks pidanud k\u00e4ivituma juba jaanuari keskel, selgus veebruari esimestel p\u00e4evadel, et koolid seda kevadel siiski kasutada ei saa, sest tipuhetkel ehk koolide sisseastumiseksamite ajal ei pea s\u00fcsteem koormusele vastu.<\/p>\n
HTM-i varak\u00fcsimuste asekantsler Henry Kattago kinnitas, et vaatamata praegustele raskustele l\u00e4heb SAIS3, mille arenduseks on riik maksnud juba 805 000 eurot, kindlasti k\u00e4iku.<\/p>\n
“Selles ei ole kahtlust. Toode on olemas ja valmis. Me tegeleme praegu infos\u00fcsteemi optimeerimisega ja arendaja vajab selleks lisaaega, et saavutada s\u00fcsteemi t\u00f6\u00f6kindlus k\u00f5rgperioodidel,” lausus Kattago.<\/p>\n
\u00dcle-eelmisel n\u00e4dalal tegelesid ministeerium ja arendaja tehnilise koosv\u00f5ime testimisega, mis ei andnud soovitud tulemust. “Kuna need andsid tulemuse, mis m\u00f5jutab l\u00f5ppkasutaja mugavust, ei olnud seda isegi tarvis eraldi testima minna, et saada aru: s\u00fcsteem vajab t\u00e4iendavat optimeerimist ja paar kuud lisaaega, et vastata l\u00f5ppkasutaja k\u00f5rgetele ootustele,” lausus Kattago.<\/p>\n
Koost\u00f6\u00f6 kahe tarkvaramajaga<\/p>\n
Arenduslepingud SAIS3 ehitamiseks olid tehtud kahe suure raamlepingu formaadis.<\/p>\n
“Esimene k\u00e4ivitus 2023. aasta l\u00f5pus ja toona valiti riigihankega arenduspartneriks Net Group. Net Group valiti seet\u00f5ttu, et hindamiskriteeriumitena kasutasime n\u00e4idis\u00fclesandele klikitava protot\u00fc\u00fcbi ja tehnilise kirjelduse kriteeriumit, samuti n\u00e4idis\u00fclesandes kirjeldatud funktsionaalsuse realiseerimise projektiplaani detailsust ja realistlikkust. 50 protsenti hindest andis tunnihinna maksumus, mida arendaja pakkus,” lausus Kattago.<\/p>\n
Teine raamleping s\u00f5lmiti arendust\u00f6\u00f6de j\u00e4tkamiseks eelmise aasta l\u00f5pus, selle v\u00f5itis Finest. Arenduspartneri valimisel kasutati samu kriteeriume, aga tunnihinna maksumuse osakaal oli v\u00e4hendatud 40 protsendini.<\/p>\n
Kattago ei vastanud otse k\u00fcsimusele, miks arendaja ei saanud juba ette arvestada s\u00fcsteemikasutajate arvuga, sest nii koolil\u00f5petajate kui ka sisseastujate arvud on aastate l\u00f5ikes v\u00e4ga t\u00e4pselt prognoositavad, kuid r\u00f5hutas, et SAIS3 on t\u00e4iesti teine toode v\u00f5rreldes SAIS2-ga.<\/p>\n
“SAIS2 ehk vanem versioon oli m\u00f5eldud kasutamiseks ainult kutse\u00f5ppeasutustele ja \u00fclikoolidele. SAIS3 on m\u00f5eldud tunduvalt suuremale kasutajaskonnale, sest \u00f5ppekohustuse reformiga seoses peavad seda hakkama kasutama ka k\u00f5ik \u00fcldhariduskoolid,” r\u00e4\u00e4kis Kattago.<\/p>\n
Teave s\u00fcsteemi suurest kasutuskoormusest anti Kattago s\u00f5nul loomulikult edasi ka arenduspartnerile.<\/p>\n
“Andsime selle info muidugi edasi. Riigihanke korraldamise puhul tuleb kirjeldada, millised on tehnilised ootused. Kirjas on ootused projektijuhtimisele, funktsionaalsed ja mittefunktsionaalsed n\u00f5uded ning n\u00f5uded liidestustele, andmevahetusele, turvalisusele ja nii edasi. Need on algusest peale riigihanke dokumentatsioonis olnud, sealhulgas ka koormusen\u00e4itajate n\u00f5uded,” selgitas ta.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, miks siis ikkagi juhtus, et arendaja ei saanud koormusn\u00f5uetele vastava toote arendamisega kokkulepitud ajaks hakkama, vastas Kattago, et seda tuleb k\u00fcsida arenduspartnerilt endalt.<\/p>\n
“Hetkel v\u00f5ib \u00f6elda, et selle juhtumi puhul ei ole tegu millegi erip\u00e4rasega. Kui suurt infos\u00fcsteemi arendatakse v\u00e4ga kitsas ajaraamis ja projekti keerukus arendusprotsessi k\u00e4igus kasvab \u2013 sest viimase kahe aasta jooksul on muutunud mitmed turvalisusn\u00f5uded ja \u00e4ripoole esitatavad n\u00f5udmised \u2013, siis t\u00e4htaegade nihkumine paari kuu v\u00f5rra ei ole midagi ebatavalist,” \u00fctles Kattago.<\/p>\n
K\u00fcsimusele, miks ei v\u00f5etud Eesti varasemaid kogemusi suure koormusega keskkondadega, kaasa SAIS3 projekti, vastas Kattago, et k\u00fcsimus on l\u00f5ppkasutaja mugavuses ja kvaliteedis, mida HTM taotleb.<\/p>\n
“SAIS3 p\u00f5hiline sihtgrupp on noored \u2013 p\u00f5hikoolil\u00f5petajad. Arvestades noorte ootusi infos\u00fcsteemide kasutusmugavusele, ei saa me lubada, et lehek\u00fclg avaneb kauem kui \u00fcks sekund. Jah, riigis on teisi infos\u00fcsteeme, mis teenindavad suurt kasutajaskonda, aga me teame, et kui koormus l\u00e4heneb tipule, kuvavad need s\u00fcsteemid teadet: “S\u00fcsteem on aeglane, tulge tagasi 15 minuti v\u00f5i tunni aja p\u00e4rast”. Me ei saa seda lubada noorte puhul, kes tegelevad keskkonnas v\u00e4ga olulise elus\u00fcndmusega,” r\u00e4\u00e4kis Kattago.<\/p>\n
Kattago s\u00f5nul praegu anal\u00fc\u00fcsitakse, miks \u00fcle-eelmise n\u00e4dala testid ei \u00f5nnestunud plaanip\u00e4raselt. Siis selgub ka, kas arendaja peaks kandma vastutust tekkinud viivituse p\u00e4rast.<\/p>\n
“Kui on v\u00e4lja selgitatud t\u00e4psed p\u00f5hjused, saab r\u00e4\u00e4kida sellest, milliseid garantiikohustusi peab kandma arendaja ja milliseid murekohti peavad lahendama teised osapooled,” lausus Kattago.<\/p>\n
EdTechi kriitikat hankele ei v\u00f5etud esialgu kuulda<\/p>\n
IT-arenduste puhul on laias laastus kaks v\u00f5imalust: kas avalik sektor hangib turul olemasoleva valmistoote v\u00f5i hangib tarkvaraarenduse ja projektijuhtimise t\u00f6\u00f6tundi. Kuigi see eeldab tellijalt v\u00e4ga suur teadlikkust ja vastutust, otsustas SAIS3 puhul HTM minna t\u00e4iesti uue tarkvaralahenduse hankimise teed.<\/p>\n
See oli ka \u00fcks p\u00f5hjus, miks mullu septembris p\u00f6\u00f6rdus EdTech Estonia juht Liis Siiroja haridusministri poole p\u00f6\u00f6rdumisega peatada kohe SAIS3 hange, sest selle tingimused v\u00e4listasid tema s\u00f5nul Eesti haridustehnoloogia t\u00e4isteenuse pakkujad.<\/p>\n
N\u00e4iteks n\u00f5uti hankega intellektuaalomandi t\u00e4ielikku \u00fcleandmist riigile, arendushangetel osalemist, avatud l\u00e4htekoodi ja hanke tehniline kirjeldus oli etteantud komponentide tasandini ning alternatiivsete lahenduste esitamine ei olnud lubatud.<\/p>\n
“EdTech Estonia p\u00f6\u00f6rdumise kese puudutas seda, et hange oli kujul, mis v\u00e4listas juba toimivad EdTech- ehk haridustehnoloogiaettev\u00f5tted, nagu n\u00e4iteks sisseastumine.ee, mille teenust on 10 aastat ehitatud ja mida kasutas selleks hetkeks enamik tuntud g\u00fcmnaasiume ja ka riigig\u00fcmnaasiumid, kokku 44 kooli. Konkreetse hankega v\u00f5eti kahjuks sisseastumine.ee-lt igasugune v\u00f5imalus edasi tegutseda,” \u00fctles Siiroja ERR-ile.<\/p>\n
Saatuse irooniana v\u00f5tab HTM sel kevadel koolide sisseastumiste korraldamiseks kasutusele aga just sisseastumine.ee, mida oli \u00f5nneks veel v\u00f5imalik alternatiivina kasutada.<\/p>\n
Varasema s\u00fcsteemi edasiarendus oleks tulnud odavam?<\/p>\n
Siiroja s\u00f5nul on v\u00f5rreldes uue s\u00fcsteemi arendusega olemasolevate teenuste edasiarendamine tihti odavam, kiirem ja kasutajas\u00f5bralikum lahendus, kuna tugineb t\u00e4isteenuse pakkujate varasemale t\u00f6\u00f6le ja kogemusele.<\/p>\n
“SAIS3 hankele eelnevalt ei viinud tellija kahjuks l\u00e4bi turukonsultatsiooni ei olnud otsustajatel t\u00e4it \u00fclevaadet juba olemasolevatest lahendustest ega nende edasiarenduste v\u00f5imalikkusest ja maksumusest,” s\u00f5nas Siiroja.<\/p>\n
Kattago aga \u00fctles, et olemasolevaid EdTechi ettev\u00f5tete infos\u00fcsteeme siiski kaaluti, kuid otsustati siiski minna tarkvaramajalt teenust tellima.<\/p>\n
“Kahjuks ei olnud olemasolevad lahendused toona \u2013 ega ole ka n\u00fc\u00fcd \u2013 liidestatud \u00fcle turvalise X-tee riigi teiste oluliste andmebaasidega. Keerukusi oli ka muude riiklike n\u00f5uetega, n\u00e4iteks sisselogimise turvalisus, logiandmete talletamine ja muu,” lausus Kattago.<\/p>\n
Samas on teada, et haridustehnoloogia arendajad loovad liidestusi, nagu X-tee, siis, kui need on tellijale vajalikud. Liidestusi on v\u00f5imalik vajaduse korral arendusele juurde ehitada.<\/p>\n
Kattago m\u00e4rkis, et s\u00fcgisel 2025, kui SAIS-i esimene raamleping l\u00f5ppes, t\u00f5usis olemasoleva eraettev\u00f5ttele kuuluva lahenduse kasutamise teema taas p\u00e4evakorda.<\/p>\n
“Selleks ajaks olid juba k\u00e4ivitunud SAIS3 arendused \u00f5pikohustuse reformi keskse s\u00fcsteemina ning ajaraami arvestades ei olnud p\u00f5hjendatud alustada alternatiivse lahenduse ellu kutsumisega. Seda enam, et see oleks eeldanud ka \u00f5pikohustuse reformi puudutava regulatiivse keskkonna mahukaid muudatusi,” s\u00f5nas Kattago.<\/p>\n
Kattago nendib siiski, et haridus- ja teadusministeeriumi esimene eelistus on mitte tegeleda tarkvaraarenduse tellimisega.<\/p>\n
“Hea meelega teeme koost\u00f6\u00f6d erasektoriga ning kasutame nende tooteid. Oleme selles suunas viimastel aastatel ka liikunud. N\u00e4iteks on HTM loobunud kooliveebide platvormide arendamisest ja andnud selle rolli t\u00e4ielikult erasektorile. Suletud on erasektoriga konkureerinud hindamiskeskkond 360. Samuti kasutatakse konkursiveebi asemel O\u00dc Piksel v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tatud SPOKU-t,” loetles Kattago koost\u00f6\u00f6punkte.<\/p>\n
SAIS3 peaks saama t\u00f6\u00f6korda 1. septembril.<\/p>\n
ERR p\u00f6\u00f6rdus ka HTM-i arenduspartnerite Net Group ja Finest poole, kuid ettev\u00f5tete juhid kommentaaripalvetele ei vastanud. Kui meil \u00f5nnestub kommentaarid saada, lisame need esimesel v\u00f5imalusel.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"Kuigi SAIS3 oleks pidanud k\u00e4ivituma juba jaanuari keskel, selgus veebruari esimestel p\u00e4evadel, et koolid seda kevadel siiski kasutada…\n","protected":false},"author":2,"featured_media":104720,"comment_status":"","ping_status":"","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_share_on_mastodon":"0"},"categories":[5],"tags":[26,27,32226,37,33,35,34,36,31,32,50170,21,46294,28,29,50173,19,25,47982,42760,48035,50172,50171,23,24,22,20,30],"class_list":["post-104719","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","category-uldised-uudised","tag-breaking-news","tag-breakingnews","tag-edtech-estonia","tag-ee","tag-eesti","tag-eesti-keel","tag-estonia","tag-estonian","tag-featured-news","tag-featurednews","tag-haridus-ja-teadusministsteerium","tag-headlines","tag-henry-kattago","tag-latest-news","tag-latestnews","tag-liis-siiroja","tag-news","tag-populaarseimad-lood","tag-sais2","tag-sais3","tag-sisseastumine-ee","tag-sisseastumiste-infosusteem","tag-tarakvaramajad","tag-top-stories","tag-topstories","tag-uldised-uudised","tag-uudised","tag-viimased-uudised"],"share_on_mastodon":{"url":"https:\/\/pubeurope.com\/@ee\/116045037085768099","error":""},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104719","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=104719"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/104719\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media\/104720"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=104719"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=104719"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.europesays.com\/ee\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=104719"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}